Keskkonnanõuded lükkavad Sillamäe uue gaasiterminali merre
03. september 2008
Autor: Erik Müürsepp
Foto: Rauno Volmar
Terminali rajamine kalda alla merre vähendaks oluliselt suurõnnetuse ohtu.
Jüri Mõisa osalusel Sillamäe sadamasse kavandatav vedelgaasiterminal tuleb keskkonnamõju hinnangu kohaselt paigutada kalda alla merre, et vähendada ohtlikku koosmõju piirkonnas asuvate teiste keemiaterminalidega.
Ühelt poolt on tegemist lisakulutustega, teisalt vajab meretäitmine sadama omanikuks oleva AS-i Sillamäe Sadam nõusolekut.
Terminali kavandava AS-i Nord Gas nõukogu liige Valter Aman kinnitas Päevalehele, et nimetatud asukoht on sadama arenguga kooskõlas ja Sillamäe sadama juhatus on selle kinnitanud.
Soovitatud asukohavalikut põhjendab aruande koostanud planeeringufirma E-Konsult hinnanguga, mille kohaselt on kavandatud mahus vedelgaasi ümberlaadimisterminali (LPG) näol tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga.
Ohu põhjuseks nimetatakse aga võimalikke õnnetusjuhtumeid lähiümbruses asuvate teiste terminalidega, millega võib kaasneda niinimetatud doominoefekt. Sellest tulenevalt soovitatakse terminal rajada merre klindialusel täidetavale maa-alale, lähedusse rajatavast gaasikaist läände.
Investeeringute maht kasvab
Veel veebruaris rääkis Mõis Päevalehele, et projekti investeeringu mastaabiks kujuneb umbes pool miljardit krooni. Amani sõnul on see summa praeguste hinnangute järgi siiski enam kui kahekordistunud. “Meie poolt teostatud investeeringute ligikaudsed arvutused näitasid, et projekti kogumaksumus on mõlema variandi puhul u 70 miljonit eurot (s.o ligi 1,1 miljardit krooni – toim),” sõnas Aman.
Amani sõnul läheb projekteeritud mahus LPG-terminali ehitamiseks vaja umbes seitsme hektari suurust maa-ala. Amani väitel selgub täitmiseks vajamineva pinnase kogus pärast tööprojekti valmimist. Aastas kuni 800 000 tonni veeldatud gaasi käitlemiseks kasutatavate vahemahutite pargi alternatiividest suurem koosneb kümnest kerakujulisest tuhande kuupmeetri suurusest maapealsest mahutist, väiksem aga 17-silindrilisest mahutist.
Kui keskkonnamõju hinnangu kohaselt ei põhjusta terminal soovitustest kinni pidamise korral Sillamäe linnale ja sadama tööstuspiirkonnale olulist lisakoormust, tuleb investoritel oodata veel ära ka 15. septembril toimuv avalik arutelu ja kohalike elanike ettepanekud.
Sillamäe sadam terminalidest tiine
•• Lisaks kavandatavale vedelgaasi ümberlaadimisterminalile on Sillamäe sadama territooriumil teisigi ohtlikke mahuteid. Kohe plaanitava LPG-terminali kõrval paiknevad ka terminalid vedelväetiste, vedelkeemia ja segakaupadega opereerimiseks, samuti Alexela kütuseterminal.
•• Suurest süttimisohtlike kaupade kontsentratsioonist hoolimata nimetab valminud keskkonnamõju hindamise raport
AS-i Nord Gas plaanitava terminali ehitamisest loobumise mõju Eesti majandus- ja sotsiaalkeskkonnale pigem negatiivseks. Samuti viidatakse, et veeldatud gaasi käitlusterminali rajamine avaldab soodsat mõju Eesti energiasõltumatuse tagamiseks. Ühtlasi vähendaks pakutud alternatiiv rajada terminal klindialusele alale aruannet koostanud ekspertide hinnangul oluliselt kaldapealse temperatuurikõikumise mõju, merelt tulev õhuniiskus vähendaks aga gaasi- ja õhusegu süttimise ohtu.
•• Aastas kavatsetakse terminalis käidelda 700 000–800 000 tonni veeldatud gaasi.
VE: Sillamäe vedelgaasiterminal
Keskkonnanõuded lükkavad Sillamäe uue gaasiterminali merre
Terminali rajamine kalda alla merre vähendaks oluliselt suurõnnetuse ohtu.
Jüri Mõisa osalusel Sillamäe sadamasse kavandatav vedelgaasiterminal tuleb keskkonnamõju hinnangu kohaselt paigutada kalda alla merre, et vähendada ohtlikku koosmõju piirkonnas asuvate teiste keemiaterminalidega.
Ühelt poolt on tegemist lisakulutustega, teisalt vajab meretäitmine sadama omanikuks oleva AS-i Sillamäe Sadam nõusolekut.
Terminali kavandava AS-i Nord Gas nõukogu liige Valter Aman kinnitas Päevalehele, et nimetatud asukoht on sadama arenguga kooskõlas ja Sillamäe sadama juhatus on selle kinnitanud.
Soovitatud asukohavalikut põhjendab aruande koostanud planeeringufirma E-Konsult hinnanguga, mille kohaselt on kavandatud mahus vedelgaasi ümberlaadimisterminali (LPG) näol tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga.
Ohu põhjuseks nimetatakse aga võimalikke õnnetusjuhtumeid lähiümbruses asuvate teiste terminalidega, millega võib kaasneda niinimetatud doominoefekt. Sellest tulenevalt soovitatakse terminal rajada merre klindialusel täidetavale maa-alale, lähedusse rajatavast gaasikaist läände.
Investeeringute maht kasvab
Veel veebruaris rääkis Mõis Päevalehele, et projekti investeeringu mastaabiks kujuneb umbes pool miljardit krooni. Amani sõnul on see summa praeguste hinnangute järgi siiski enam kui kahekordistunud. “Meie poolt teostatud investeeringute ligikaudsed arvutused näitasid, et projekti kogumaksumus on mõlema variandi puhul u 70 miljonit eurot (s.o ligi 1,1 miljardit krooni – toim),” sõnas Aman.
Amani sõnul läheb projekteeritud mahus LPG-terminali ehitamiseks vaja umbes seitsme hektari suurust maa-ala. Amani väitel selgub täitmiseks vajamineva pinnase kogus pärast tööprojekti valmimist. Aastas kuni 800 000 tonni veeldatud gaasi käitlemiseks kasutatavate vahemahutite pargi alternatiividest suurem koosneb kümnest kerakujulisest tuhande kuupmeetri suurusest maapealsest mahutist, väiksem aga 17-silindrilisest mahutist.
Kui keskkonnamõju hinnangu kohaselt ei põhjusta terminal soovitustest kinni pidamise korral Sillamäe linnale ja sadama tööstuspiirkonnale olulist lisakoormust, tuleb investoritel oodata veel ära ka 15. septembril toimuv avalik arutelu ja kohalike elanike ettepanekud.
Sillamäe sadam terminalidest tiine
•• Lisaks kavandatavale vedelgaasi ümberlaadimisterminalile on Sillamäe sadama territooriumil teisigi ohtlikke mahuteid. Kohe plaanitava LPG-terminali kõrval paiknevad ka terminalid vedelväetiste, vedelkeemia ja segakaupadega opereerimiseks, samuti Alexela kütuseterminal.
•• Suurest süttimisohtlike kaupade kontsentratsioonist hoolimata nimetab valminud keskkonnamõju hindamise raport
AS-i Nord Gas plaanitava terminali ehitamisest loobumise mõju Eesti majandus- ja sotsiaalkeskkonnale pigem negatiivseks. Samuti viidatakse, et veeldatud gaasi käitlusterminali rajamine avaldab soodsat mõju Eesti energiasõltumatuse tagamiseks. Ühtlasi vähendaks pakutud alternatiiv rajada terminal klindialusele alale aruannet koostanud ekspertide hinnangul oluliselt kaldapealse temperatuurikõikumise mõju, merelt tulev õhuniiskus vähendaks aga gaasi- ja õhusegu süttimise ohtu.
•• Aastas kavatsetakse terminalis käidelda 700 000–800 000 tonni veeldatud gaasi.