22.04.1936.a. pandi Sillamäel käima rootslaste õlivabrik, mis valmistas päevas umbes 60 tonni õli ja millest omakorda saadi 20 tonni kõrgekvaliteedilist bensiini ( oktaaniarvuga 72).
Õlivabrik asus Sillamäe-Türsamäe kõrgel merekaldal, kus avanes suurepärane vaade merele ja ümbruskonda, see oli varem ala, mida kasutasid arvukad suvitajad. Vabrikul oli 7 õlipaaki, neist õlide tarvis 2 suurt ning 2 suurt ja 3 väikest paaki bensiini tarvis, mis kõik kokku mahutasid ligi 6000 tonni. Õlivabrik sai omale tooraine Viivikonna karjäärist, kus töötas 100 kaevurit ja vabrikusse töi kitsaroopaline raudtee kogupikkuses 8,5 km-it.
22.04.1936.a. kell 1.45 päeval lasti käiku esimene ahi ja kella 5 paiku peale lõunat saadi ka esimene kogus õli ja bensiini ja seda protsessi jälgisid teraselt Leonid Pumpiansky, rootslased insener Klarke, Langre ja tehniline direktor J.Lasberg. Nad jäid tulemustega rahule. Elektrivajadus 300 kW saadi Narva jõujaamast.
Õlivabrikus oli kirjas 389 inimest, peagi väheneb arv 120 tööliseni kaevanduses ja 100 tööliseni õlivabrikus. Alguses saadi põlevkivi “Küttejõu ” kaevandusest, alates juunist hakati saama oma Viivikonnast.
Arthur Ruusmaa, Eesti Postimehe artiklite põhjal.
Sillamäe ümbruse kaart 30ndate algul
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Sillamäe õlivabrik
22.04.1936.a. pandi Sillamäel käima rootslaste õlivabrik, mis valmistas päevas umbes 60 tonni õli ja millest omakorda saadi 20 tonni kõrgekvaliteedilist bensiini ( oktaaniarvuga 72).
Õlivabrik asus Sillamäe-Türsamäe kõrgel merekaldal, kus avanes suurepärane vaade merele ja ümbruskonda, see oli varem ala, mida kasutasid arvukad suvitajad. Vabrikul oli 7 õlipaaki, neist õlide tarvis 2 suurt ning 2 suurt ja 3 väikest paaki bensiini tarvis, mis kõik kokku mahutasid ligi 6000 tonni. Õlivabrik sai omale tooraine Viivikonna karjäärist, kus töötas 100 kaevurit ja vabrikusse töi kitsaroopaline raudtee kogupikkuses 8,5 km-it.
22.04.1936.a. kell 1.45 päeval lasti käiku esimene ahi ja kella 5 paiku peale lõunat saadi ka esimene kogus õli ja bensiini ja seda protsessi jälgisid teraselt Leonid Pumpiansky, rootslased insener Klarke, Langre ja tehniline direktor J.Lasberg. Nad jäid tulemustega rahule. Elektrivajadus 300 kW saadi Narva jõujaamast.
Õlivabrikus oli kirjas 389 inimest, peagi väheneb arv 120 tööliseni kaevanduses ja 100 tööliseni õlivabrikus. Alguses saadi põlevkivi “Küttejõu ” kaevandusest, alates juunist hakati saama oma Viivikonnast.
Arthur Ruusmaa, Eesti Postimehe artiklite põhjal.
Sillamäe ümbruse kaart 30ndate algul