Linnaks kujunemise aastatel oli Sillamäe suletud ja teiste Eestimaa elanike jaoks tundmatu linn. Käesoleval ajal on see kaunis roheline mereäärne linn avatud kogu maailmale.
Linna läbib Sõtke jõe org, mille parema kalda veerudele ja terrassidele ongi ehitatud linn. Jõgi on siin paisutatud väikeseks veehoidlaks.
Eesti taasiseseisvumise aastaist on teretulnud kõik linna külastada soovijad. Ollakse valmis tegema koostööd nendega, kel tekib huvi ühisprojektide vastu. Linnal on hea majanduslik potentsiaal, mida soodustab geograafiline asend Soome lahe kaldal ja Tallinn – Sankt-Peterburi maantee ääres.
Ajaloost.
Esimesed teated Sillamäest kui kohast, kus asetses Tor Bruggeni kõrts, pärinevad 1502. aastast, kui Taani rüütlid Narva lahe kaldal maabusid. Mõnda aega kuulusid nüüdislinna maa-alad Vaivara mõisa koosseisu ning hiljem loodi neist maavaldustest omaette Sillamäe mõisamajand. Iseseisvaks majandiks kujunes viimane 1849. aastal.
Mõnda aega kuulusid nüüdislinna maa-alad Vaivara mõisa koosseisu ning hiljem loodi neist maavaldustest omaette Sillamäe mõisamajand. Iseseisvaks majandiks kujunes viimane 1849.aastal.
19.sajandi lõpus saavad Sillamäe ja lähedalasuv Tursamäe Peterburi haritalaskonna hulgas laialt tuntuks ja hinnatuks kui kuurortasulad.
Enne Esimeset Maailmasõda tunti Sillamäed suvituskohana, mis meelitas puhkajaid ja suvitajaid omapärase looduse ja vaikusega ning kuhu oli ehitatud ligikaudu sada suvilat, millest enamik sõjakeerises hävis. Narva – Jõesuu kuurordi valis Peterburi aristokraatia oma meeliskohaks, paljud kirjanikud, kunstnikud ja teadlased aga eelistasid puhkuse veetmise kohana Sillamäed. Peale tavainimeste veetsid siin oma puhkuse tuntud vene helilooja P.Tšaikovski, füsioloog I.Pavlov.
Kuid tööstuslik elukorraldus levib ka kuurortaladele.1928.aastal rajas Eesti õlikonsortsium Rootsi kapitalile tuginedes siin põlevkivitöötlemistehase, elektrijaama ja väikese sadama. Teise Maailmasõja möllus tehas hävitati.
Sillamäe kui tööstuslinna arenemisloo alguseks võib pidada 1946. aastat, mil otsustati siia rajada diktüoneemakilda ümbertöötlev metallurgiatehas, saamaks lõpptulemusena uraanioksiide. Väidetavalt kasutati NLiidu esimese aatompommi valmistamiseks just Sillamäel kaevandatud uraani. Alul kasutas ettevõte kohalikku diktüoneemakilta, kuid 60ndatest aastatest alates said põhitooraineiks Vastastikuse Majandusabi Nõukogusse kuuluvatesrt riikidest tarnitavad uraanikontsentraadid. 1990. aastal lõpetati uraanimaakide ümbertöötlemine ja tehas jätkas ainult haruldaste metallide ja muldmetallide tootmist.
Kesk tänav on linna peatänav. Selle tänava ääres asetsevad kultuurilise-, elukondliku- ja avaliku tähtsusega hooned: linnavalitsus, kultuurimaja, võõrastemaja, postkontor, linna saun jt. Siin asub ka linnapark koos spordikompleksi ja staadioniga, spordihall ja ujula. Mööda linna peatänavat ida suunas liikudes on selgelt eristatavad 50ndatel, 60ndatel ja 80ndatel aastatel valitsenud elamuehitusstiilid omaette kvartalitena.
Kesk tänav kulgeb mööda endist Jõhvi – Narva maanteed. Linna lääneosas on algselt säilinud Jõhvi – Narva maantee. Endiseid taluhooneid linna piiridesse ei ole jäänud. Samuti pole Sillamäel eramurajooni.
Arhitektuurilisest aspektist vääriks esiletõstmist kultuurikeskus /arhitekt Popov /, kino /arhitekt Stenjušin /, omavalitsushoone /arhitekt Popov/, spordikompleks /arhitekt Puumets /.
***
Käesoleval ajal on Sillamäe Kirde-Eesti tööstuspiirkonna üks omapärasemaid ja ilusamaid linnu.
xxx
Fakt ajaloost. Ajalehes Postimees ilmub rubriik Mälumäng (koostaja MTÜ Liivimaa
Mälu). 22.05.2004.a. esitati selline küsimus:
Teise maailmasõja järel seda linna Nõukogude maakaardil polnud. Linn
ilmus kaardile alles 1957.aastal. Seni oli linnaelanike aadressiks
olnud algul Moskva-400, siis Leningrad-1 , hiljem Narva-1. Mis linnast on
jutt?
Vastus on muidugi SILLAMÄE.
xxx
Ohtlike jäätmete hoidla katmine lõpetatakse Euroopa Liidu toel 2006. aastal. Tulemus on juba praegu aimatav.
Sillamäe radiatsioonijärve meenutuseks
Sillamäe linna sümboolika
Linna vapil on kujutatud sinisel põhjal kollaseid astmeid, mis sümboliseerivad silda ja mäge ning osutavad linna nimele. Astmed on iseloomulikud linna tänavapildis. Vapi värvid tähistavad merd ja liivaranda.
Linnavalitsus
xxx
Kasulikke linke:
Hotell Krunk: www.krunk.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Sillamäe
Linnaks kujunemise aastatel oli Sillamäe suletud ja teiste Eestimaa elanike jaoks tundmatu linn. Käesoleval ajal on see kaunis roheline mereäärne linn avatud kogu maailmale.
Linna läbib Sõtke jõe org, mille parema kalda veerudele ja terrassidele ongi ehitatud linn. Jõgi on siin paisutatud väikeseks veehoidlaks.
Eesti taasiseseisvumise aastaist on teretulnud kõik linna külastada soovijad. Ollakse valmis tegema koostööd nendega, kel tekib huvi ühisprojektide vastu. Linnal on hea majanduslik potentsiaal, mida soodustab geograafiline asend Soome lahe kaldal ja Tallinn – Sankt-Peterburi maantee ääres.
Ajaloost.
Esimesed teated Sillamäest kui kohast, kus asetses Tor Bruggeni kõrts, pärinevad 1502. aastast, kui Taani rüütlid Narva lahe kaldal maabusid. Mõnda aega kuulusid nüüdislinna maa-alad Vaivara mõisa koosseisu ning hiljem loodi neist maavaldustest omaette Sillamäe mõisamajand. Iseseisvaks majandiks kujunes viimane 1849. aastal.
Mõnda aega kuulusid nüüdislinna maa-alad Vaivara mõisa koosseisu ning hiljem loodi neist maavaldustest omaette Sillamäe mõisamajand. Iseseisvaks majandiks kujunes viimane 1849.aastal.
19.sajandi lõpus saavad Sillamäe ja lähedalasuv Tursamäe Peterburi haritalaskonna hulgas laialt tuntuks ja hinnatuks kui kuurortasulad.
Enne Esimeset Maailmasõda tunti Sillamäed suvituskohana, mis meelitas puhkajaid ja suvitajaid omapärase looduse ja vaikusega ning kuhu oli ehitatud ligikaudu sada suvilat, millest enamik sõjakeerises hävis. Narva – Jõesuu kuurordi valis Peterburi aristokraatia oma meeliskohaks, paljud kirjanikud, kunstnikud ja teadlased aga eelistasid puhkuse veetmise kohana Sillamäed. Peale tavainimeste veetsid siin oma puhkuse tuntud vene helilooja P.Tšaikovski, füsioloog I.Pavlov.
Kuid tööstuslik elukorraldus levib ka kuurortaladele.1928.aastal rajas Eesti õlikonsortsium Rootsi kapitalile tuginedes siin põlevkivitöötlemistehase, elektrijaama ja väikese sadama. Teise Maailmasõja möllus tehas hävitati.
Sillamäe kui tööstuslinna arenemisloo alguseks võib pidada 1946. aastat, mil otsustati siia rajada diktüoneemakilda ümbertöötlev metallurgiatehas, saamaks lõpptulemusena uraanioksiide. Väidetavalt kasutati NLiidu esimese aatompommi valmistamiseks just Sillamäel kaevandatud uraani. Alul kasutas ettevõte kohalikku diktüoneemakilta, kuid 60ndatest aastatest alates said põhitooraineiks Vastastikuse Majandusabi Nõukogusse kuuluvatesrt riikidest tarnitavad uraanikontsentraadid. 1990. aastal lõpetati uraanimaakide ümbertöötlemine ja tehas jätkas ainult haruldaste metallide ja muldmetallide tootmist.
Kesk tänav on linna peatänav. Selle tänava ääres asetsevad kultuurilise-, elukondliku- ja avaliku tähtsusega hooned: linnavalitsus, kultuurimaja, võõrastemaja, postkontor, linna saun jt. Siin asub ka linnapark koos spordikompleksi ja staadioniga, spordihall ja ujula. Mööda linna peatänavat ida suunas liikudes on selgelt eristatavad 50ndatel, 60ndatel ja 80ndatel aastatel valitsenud elamuehitusstiilid omaette kvartalitena.
Kesk tänav kulgeb mööda endist Jõhvi – Narva maanteed. Linna lääneosas on algselt säilinud Jõhvi – Narva maantee. Endiseid taluhooneid linna piiridesse ei ole jäänud. Samuti pole Sillamäel eramurajooni.
Arhitektuurilisest aspektist vääriks esiletõstmist kultuurikeskus /arhitekt Popov /, kino /arhitekt Stenjušin /, omavalitsushoone /arhitekt Popov/, spordikompleks /arhitekt Puumets /.
***
Käesoleval ajal on Sillamäe Kirde-Eesti tööstuspiirkonna üks omapärasemaid ja ilusamaid linnu.
xxx
Fakt ajaloost. Ajalehes Postimees ilmub rubriik Mälumäng (koostaja MTÜ Liivimaa
Mälu). 22.05.2004.a. esitati selline küsimus:
Teise maailmasõja järel seda linna Nõukogude maakaardil polnud. Linn
ilmus kaardile alles 1957.aastal. Seni oli linnaelanike aadressiks
olnud algul Moskva-400, siis Leningrad-1 , hiljem Narva-1. Mis linnast on
jutt?
Vastus on muidugi SILLAMÄE.
xxx
Ohtlike jäätmete hoidla katmine lõpetatakse Euroopa Liidu toel 2006. aastal. Tulemus on juba praegu aimatav.
Sillamäe radiatsioonijärve meenutuseks
Sillamäe linna sümboolika
Linna vapil on kujutatud sinisel põhjal kollaseid astmeid, mis sümboliseerivad silda ja mäge ning osutavad linna nimele. Astmed on iseloomulikud linna tänavapildis. Vapi värvid tähistavad merd ja liivaranda.
Linnavalitsus
xxx
Kasulikke linke:
Hotell Krunk: www.krunk.ee