Norodom Sihanouki ametist lahkudes peab riik valima monarhia või vabariigi vahel.
Sihanouk (82) kuulutas troonilt lahkumist neljapäeval Pekingis ja väitis, et kuni talle troonipärijat ei leita, ta koju ei naase. Kandidaadiks pakkus ta oma tantsijakoolitusega poega Norodom Sihamoni (51), kes seni paistnud silma küll edeva isiku, aga mitte poliitikuna.
Kuninga vanimal, parlamendispiikrist pojal Norodom Ranariddhil (60) hetkel troonipärimise õigust ei ole, peaminister Hun Seni vastuseisu tõttu ta ilmselt troonile ei pääse ja väidab avalikult seda ka mitte soovivat.
Peaminister kuulutas, et seadusandjad peavad “ööpäevad läbi vaeva nägema, et vältida riigi muutumist vabariigiks”. Segadust külvab see, et 1993. aasta üleminekukonstitutsioon ei näe ette kuninga troonilt lahkumist. Tuhanded kambodþalased on saatnud kuningale palvekirju, et ta ümber mõtleks, kuid Sihanouk ei tagane.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Oma nooruses kuulutas Sihanouk, et kui ta poleks prints, oleks ta revolutsionäär. Troonile pani ta 1941. aastal Vichy reþiim, kuid järgnenud Jaapani okupatsiooni lõppu kasutas ta 1945. aastal riigi iseseisvuse
kuulutamiseks. Just tema sõlmis 1953. aastal prantslastega lepingu, millega Kambodþa kuningriik taastas oma iseseisvuse.
Troonist loobus Sihanouk esimest korda 1955. aastal, asutades partei Sotsialistlik Rahvaühendus, ja oli selle juhina kuni 1962. aastani kokku kümme korda peaminister. 1960. aastal lasi ta end valida riigipeaks, kuid mitte kuningaks.
Punakhmeeride pantvang
1970. aastal pidi Sihanouk sõja-välise riigipöörde eest välismaale põgenema ja naasis vabariigi etteotsa viis aastat hiljem, jäädes sisuliselt punakhmeeride terrorireþiimi pantvangiks. Hiinas asuva eksiilvalitsuse juhiks sai ta 1982. aastal, viibides järgnenud aja enamasti Pekingis.
Vietnami okupatsiooni lõpp, punakhmeeride sisetülid ja prints Ranariddhi juhitavate monarhistide edu aitas ta 1993. aastal tagasi troonile. Riik on siiski püsinud tema põlisvaenlase, ekskommunistist peaministri Hun Seni võimu all.
|
Uudised
VE: Sihanouk, Norodom – Kambodþa kuningas
Kambodþas läks kuningas taas erru
Heiki Suurkask
12.10.2004
Norodom Sihanouki ametist lahkudes peab riik valima monarhia või vabariigi vahel.
Sihanouk (82) kuulutas troonilt lahkumist neljapäeval Pekingis ja väitis, et kuni talle troonipärijat ei leita, ta koju ei naase. Kandidaadiks pakkus ta oma tantsijakoolitusega poega Norodom Sihamoni (51), kes seni paistnud silma küll edeva isiku, aga mitte poliitikuna.
Kuninga vanimal, parlamendispiikrist pojal Norodom Ranariddhil (60) hetkel troonipärimise õigust ei ole, peaminister Hun Seni vastuseisu tõttu ta ilmselt troonile ei pääse ja väidab avalikult seda ka mitte soovivat.
Peaminister kuulutas, et seadusandjad peavad “ööpäevad läbi vaeva nägema, et vältida riigi muutumist vabariigiks”. Segadust külvab see, et 1993. aasta üleminekukonstitutsioon ei näe ette kuninga troonilt lahkumist. Tuhanded kambodþalased on saatnud kuningale palvekirju, et ta ümber mõtleks, kuid Sihanouk ei tagane.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Oma nooruses kuulutas Sihanouk, et kui ta poleks prints, oleks ta revolutsionäär. Troonile pani ta 1941. aastal Vichy reþiim, kuid järgnenud Jaapani okupatsiooni lõppu kasutas ta 1945. aastal riigi iseseisvuse
kuulutamiseks. Just tema sõlmis 1953. aastal prantslastega lepingu, millega Kambodþa kuningriik taastas oma iseseisvuse.
Troonist loobus Sihanouk esimest korda 1955. aastal, asutades partei Sotsialistlik Rahvaühendus, ja oli selle juhina kuni 1962. aastani kokku kümme korda peaminister. 1960. aastal lasi ta end valida riigipeaks, kuid mitte kuningaks.
Punakhmeeride pantvang
1970. aastal pidi Sihanouk sõja-välise riigipöörde eest välismaale põgenema ja naasis vabariigi etteotsa viis aastat hiljem, jäädes sisuliselt punakhmeeride terrorireþiimi pantvangiks. Hiinas asuva eksiilvalitsuse juhiks sai ta 1982. aastal, viibides järgnenud aja enamasti Pekingis.
Vietnami okupatsiooni lõpp, punakhmeeride sisetülid ja prints Ranariddhi juhitavate monarhistide edu aitas ta 1993. aastal tagasi troonile. Riik on siiski püsinud tema põlisvaenlase, ekskommunistist peaministri Hun Seni võimu all.