Georg Julius Schultz-Bertram oli baltisaksa literaat ja folklorist. Sündinud 4
.X (22.IX) 1808 Tallinnas pastori pojana, õppis Tallinna toomkoolis ja 1827-35 Tartu Ülikoolis arstiteadust.
Tema vaheldusrikas elukäik on pidevamalt seotud Peterburiga, kus ta tegutses arstina ja teaduslike asutuste töötajana, ajakirjanikuna ja elu lõpu poole eestikeelse kirjanduse tsensorina.
Schultz-Bertram oli üks viimaseid baltisaksa autoreid, kes kirjutas nii saksa kui eesti keeles; mitmekülgsete võimetega ja huvidega, kuid tasakaalutu ja püsimatu isikuna oli tal rohkem ideid ja algatusi kui tulemusi. Kogus rahvalaule ja selgitas Kalevipojaga seotud kohti, laskis viimaseid kunstnik G. F. Schlateril maalida. 1839 esines Õpetatud Eesti Seltsis kõnega Kalevipoja-muistenditest, õhutades eesti rahavaeepose loomisele.
1860 arvustas ägedalt Kreutzwaldi koostatud teost, aga seejärel tõlkis eepose viimased 5 lugu saksa keelde. Oli sellal tihedas kirjavahetuses Kreutzwaldiga. Esines ajakirjas “Baltische Monatschrift” (1860) tähelepandava artikliga eesti rahvalaulu struktuurist ja kunstilisest omapärast.
Schultz-Bertrami eestikeelsed satiirilised värsid kogus “Peegli pildid” (Peterburg 1866) said alanud rahvusliku liikumise tingimustes oma ühekülgsuse tõttu järsult eitava kriitika osaliseks. Kolmeosaline regivärsivormis teos “Ilmatar” (Tartu 1870, paralleelselt eesti ja saksa keeles) toetub eesti rahvaluule sugemeile. Huvitavamad on tema noorpõlvemälestused “Baltische Skizzen” (I Tartu 1853, II Peterburg 1855), “Neue Baltische Skizzen” (Helsingi 1872) ja Torma ümbruskonna etnograafilisi, folkloorseid ja ajaloolisi materjale sisaldav kogumik “Wagien” (Tallinn 1868) ja muud.
Suri 16. mail 1875 Viinis. /EKBL Tallinn 1975 ainetel/
xxx
G. J. Schultz-Bertram ja Torma puhkpilliorkester
…1853. aastal sõitis Tormast läbi … estofiilne arst ning kirjanik dr. Schultz-Bertram. (Adam) Jakobson kurtis temale oma muredest pillide osas, sest Schultsi kaudu oli ka Peterburist pille muretsetud. Kui Schultz Saksamaalt tagasi sõitis, tõi ta Torma orkestri jaoks kaks pillide hinnakirja. Jakobson tellis kohe kaks pilli prooviks. Kui need saabusid, osutusid need väga headeks ja pealegi hinnalt mitte sugugi kallimateks kui seni ostetud vanad pillid…
…Omal ajal hindas Adam Jakobsoni tegevust Schultz-Bertram, kes kirjutas: “Meie Balti provintsis ühes väga tundmata nurgas – Tormas – on juba mõnda aega avaldunud püüe instrumentaalmuusika levitamise abil Eesti rahvale avada uut maailma, uut haridusteed. Noored koolmeistrid, vanemad kihelkonnakooli õpilased ja taluperemeeste pojad on ühinenud ja endid köstri ja organisti Jakobsoni juhatuse alla annud. Viimane on muusikaline talent ja täis melomaani intensiivset südidust.” /Ants Viigi. Haridus ja kultuur Tormas XIX sajandil. Diplomitöö. TRÜ. 1960/
xxx
19. septembril 2008 tähistati Tormas
Georg Julius Schultz – Bertrami (04.10. 1808 – 16.05.1875) 200. sünniaastapäeva
Alustati mälestushetkega Rahuoru pargis. Avasõnad ütles ühiskonnategelane Ants Paju, tänupalve pidas EELK Mustvee Koguduse õpetaja Eenok Haamer. Sõna sai Jõgeva Maavanem Aivar Kokk.
Jätkati konverentsiga Torma rahvamajas. Esinesid:
Kersti Taal – Tartu Ülikooli ajaloo doktorant;
Tiit Rosenberg – Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetooli professor,
Õpetatud Eesti Seltsi aseesimees;
Ylo M. Pärnik – raamatu „Dr. Bertram“ autor;
Anne Schasmin – kodu-uurija, Torma Põhikooli õpetaja;
Peeter Olesk – kirjandusteadlane.
Ettekannete vahepaladeks musitseerisid Jõgeva Muusikakooli akordionistid ja Torma ümbruskonna Kalevipoja-ainelise dramatiseeringuga Torma Põhikooli näitering OFF.
Osalejatele pakkusid huvi temaatiline näitus ja raamatulett. AB
xxx
Lisandusi
- Georg Julius Schultz lisas oma nimele “Bertram” ise – kui õnnestunud ja tuntust toonud varjunimi (peamiselt artiklite publitseerimisel).
- On arvatud, et G. J. Schulz-Bertram kasutas Friedenthali suvekoduna ja Peterburgi ja Euroopa vaheliste reiside peatuspaigana – asus see ju Peterburg-Riia postitee ääres. Kuid tegelikkus oli lihtsam -Torma kirikumõisas Friedenthalis (Rahuorus) elanud Schultzid olid Georg Juliusele lihtsalt tädi pere…
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Schultz-Bertram, Georg Julius – baltisaksa visionäär, literaat, folklorist
Georg Julius Schultz-Bertram oli baltisaksa literaat ja folklorist. Sündinud 4
.X (22.IX) 1808 Tallinnas pastori pojana, õppis Tallinna toomkoolis ja 1827-35 Tartu Ülikoolis arstiteadust.
Tema vaheldusrikas elukäik on pidevamalt seotud Peterburiga, kus ta tegutses arstina ja teaduslike asutuste töötajana, ajakirjanikuna ja elu lõpu poole eestikeelse kirjanduse tsensorina.
Schultz-Bertram oli üks viimaseid baltisaksa autoreid, kes kirjutas nii saksa kui eesti keeles; mitmekülgsete võimetega ja huvidega, kuid tasakaalutu ja püsimatu isikuna oli tal rohkem ideid ja algatusi kui tulemusi. Kogus rahvalaule ja selgitas Kalevipojaga seotud kohti, laskis viimaseid kunstnik G. F. Schlateril maalida. 1839 esines Õpetatud Eesti Seltsis kõnega Kalevipoja-muistenditest, õhutades eesti rahavaeepose loomisele.
1860 arvustas ägedalt Kreutzwaldi koostatud teost, aga seejärel tõlkis eepose viimased 5 lugu saksa keelde. Oli sellal tihedas kirjavahetuses Kreutzwaldiga. Esines ajakirjas “Baltische Monatschrift” (1860) tähelepandava artikliga eesti rahvalaulu struktuurist ja kunstilisest omapärast.
Schultz-Bertrami eestikeelsed satiirilised värsid kogus “Peegli pildid” (Peterburg 1866) said alanud rahvusliku liikumise tingimustes oma ühekülgsuse tõttu järsult eitava kriitika osaliseks. Kolmeosaline regivärsivormis teos “Ilmatar” (Tartu 1870, paralleelselt eesti ja saksa keeles) toetub eesti rahvaluule sugemeile. Huvitavamad on tema noorpõlvemälestused “Baltische Skizzen” (I Tartu 1853, II Peterburg 1855), “Neue Baltische Skizzen” (Helsingi 1872) ja Torma ümbruskonna etnograafilisi, folkloorseid ja ajaloolisi materjale sisaldav kogumik “Wagien” (Tallinn 1868) ja muud.
Suri 16. mail 1875 Viinis. /EKBL Tallinn 1975 ainetel/
xxx
…1853. aastal sõitis Tormast läbi … estofiilne arst ning kirjanik dr. Schultz-Bertram. (Adam) Jakobson kurtis temale oma muredest pillide osas, sest Schultsi kaudu oli ka Peterburist pille muretsetud. Kui Schultz Saksamaalt tagasi sõitis, tõi ta Torma orkestri jaoks kaks pillide hinnakirja. Jakobson tellis kohe kaks pilli prooviks. Kui need saabusid, osutusid need väga headeks ja pealegi hinnalt mitte sugugi kallimateks kui seni ostetud vanad pillid…
…Omal ajal hindas Adam Jakobsoni tegevust Schultz-Bertram, kes kirjutas: “Meie Balti provintsis ühes väga tundmata nurgas – Tormas – on juba mõnda aega avaldunud püüe instrumentaalmuusika levitamise abil Eesti rahvale avada uut maailma, uut haridusteed. Noored koolmeistrid, vanemad kihelkonnakooli õpilased ja taluperemeeste pojad on ühinenud ja endid köstri ja organisti Jakobsoni juhatuse alla annud. Viimane on muusikaline talent ja täis melomaani intensiivset südidust.” /Ants Viigi. Haridus ja kultuur Tormas XIX sajandil. Diplomitöö. TRÜ. 1960/
xxx
19. septembril 2008 tähistati Tormas
Georg Julius Schultz – Bertrami (04.10. 1808 – 16.05.1875) 200. sünniaastapäeva
Alustati mälestushetkega Rahuoru pargis. Avasõnad ütles ühiskonnategelane Ants Paju, tänupalve pidas EELK Mustvee Koguduse õpetaja Eenok Haamer. Sõna sai Jõgeva Maavanem Aivar Kokk.
Jätkati konverentsiga Torma rahvamajas. Esinesid:
Kersti Taal – Tartu Ülikooli ajaloo doktorant;
Tiit Rosenberg – Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetooli professor,
Õpetatud Eesti Seltsi aseesimees;
Ylo M. Pärnik – raamatu „Dr. Bertram“ autor;
Anne Schasmin – kodu-uurija, Torma Põhikooli õpetaja;
Peeter Olesk – kirjandusteadlane.
Ettekannete vahepaladeks musitseerisid Jõgeva Muusikakooli akordionistid ja Torma ümbruskonna Kalevipoja-ainelise dramatiseeringuga Torma Põhikooli näitering OFF.
Osalejatele pakkusid huvi temaatiline näitus ja raamatulett. AB
xxx
Lisandusi