VE: Schindleri nimekiri

Austraalia raamatukogust leiti Schindleri nimekiri

www.DELFI.ee
06. aprill 2009 11:43
 
 

Austraalia raamatukogust leiti Saksa töösturi Oskar Schindleri koostatud nimekiri, millega aidati Teise maailmasõja ajal sadadel juutidel surmasuust pääseda.

Nimekiri leiti Austraalia kirjanikule Thomas Keneallyle kuulunud märkmete hulgast. Keneally kirjutas raamatu „Schindleri Noa laev”, mis on aluseks filmile „Schindleri nimekiri”, vahendab BBC News.

Dokument leiti Uus-Lõuna-Walesi raamatukogust Sydneys. See koosneb 13 haprast kollasest leheküljest, millele on trükitud 801 juudi nimed ja kodakondsused.

Nimekiri koostati kiirustades 18. aprillil 1945 Saksa töösturi Schindleri poolt. Schindler päästis väidetavalt vähemalt tuhat juuti holokaustist.

Keneally sai nimekirja enese käsutusse umbes 30 aastat tagasi ühes poes Los Angeleses. Selle andis talle üks Schindleri poolt päästetud juut – Leopold Pfefferberg.

www.DELFI.ee

xxx

Biograaf: Schindleri nimekirja pole kunagi olnud (30)
25.11.2004 14:42PM Online

Hiljuti avaldatud Saksa töösturi Oskar Schindleri biograafia autor väidab, et sellist asja nagu «Schindleri nimekiri», mis on maailmakuulsaks saanud tänu Steven Spielbergi filmile, pole kunagi olnud, vahendab The Guardian .

Spielbergi Oscareid võitnud filmis kujutatakse natsiparteisse kuulunud Schindlerit kangelasena, kes päästis enam kui 1000 juuti holokausti eest, pannes nad tööle oma vabrikus Poolas.

Kirjanik David Crowe väidab aga oma raamatus «Oskar Schindler: Avaldamata lugu tema elust, sõjaaegsest tegevusest ja tõelisest loost nimekirja taga», et filmis kirjeldatud sündmuste ajal oli Schindler hoopis vangis kandmas karistust SSi komandör Amon Göthile altkäemaksu andmise eest.

«Schindleril ei olnud selle nimekirjaga praktiliselt midagi ühist,» ütles Põhja-Carolina ülikooli ajalooprofessor Crowe.

Ühtlasi lisas ta, et «Steven Spielberg on küll suurepärane ja tundlik inimene, kuid «Schindleri nimekiri» oli kõigest ajalooliselt ebatäpne fiktsioon».

Raamatus seostab Crowe Schindlerit hoopis sakslaste üksuse juhtimisega, mis plaanis natside sissetungi Poolasse.

Seni oli teada vaid fakt, et Schindler tegeles Tðehhoslovakkias Saksamaa kasuks spioneerimisega.

Crowe’i sõnul tekkis legend «nimekirjast» osaliselt tänu Schindlerile endale, kes soovis demonstreerida oma kangelaslikkust.

Legendi sünnile aitasid kaasa ka need, keda Schindleril tegelikult päästa õnnestus.

Nimekirjad küll eksisteerisid, kuid need koostas Crowe’i andmetel juudi rahvusest korrumpeerunud salapolitsei ohvitser Marcel Goldberg ning enamikku nimekirjadesse kantutest Schindler ei tundnudki.

Fakti, et Schindleri nimekirja tegelikult ei olnud, kinnitas ka Schindleri ekspert Saksamaa ajaloomuuseumist, Ernst Asmus.

 

xxx

«Schindleri nimekiri» oli reklaamist prii

SLÕhtuleht, Eve Heinla
29.01.2004

Holokaustipäeval TV3 ekraanil näidatud Steven Spielbergi filmi «Schindleri nimekiri» ei katkestanud ükski reklaam. Programmijuhi Jüri Piheli sõnul tegi telekanal sellega kummarduse mälestuspäevale.

Kuid tegelikult poleks TV3 lepingu järgi selle filmi vahel igasugust reklaami näidata tohtinudki.

Piheli sõnul on Spielbergi kompanii mõnele filmile, nende hulgas on ka näiteks «Jurassic Park», kehtestanud erireeglid. ««Jurassic Parki» vahel on näiteks keelatud reklaamida tooteid, mille mõju või kasutamine võib olla keskkonnale kahjulik. «Schindleri nimekirja» puhul pole põhimõtteliselt reklaam keelatud, aga on väga rangelt määratud, milliseid kaubanduslikke teadaandeid, kuidas ja mis kell tohib näidata. Reegleid on mitu lehekülge. Keelatud on näiteks alkohol, keemiatooted, pesupulbrireklaamid,» loetleb Pihel, viidates, et ta ei või lepingutingimusi täpselt avalikustada. «Selle filmi loomisel ja müümisel on lähtutud põhimõttest, et holokaustist tehtud linateosega ei tohi keegi rikastuda. Me otsustasime olla lõpuni ausad ja ei pannud sinna mitte mingit reklaami,» ütleb Pihel. Ta nimetab seda austavaks kummarduseks holokaustipäevale.

Piheli sõnul on «Schindleri nimekiri» ülikallis film. «Üks kalleimaid filme, mida me sel aastal näitame. Kuid samas kategoorias on näiteks ka Oscari võitnud «Chicago», mis on ekraanil märtsis.»

Pihel oletab, et TV3 kaotas kümneid tuhandeid kroone reklaamiraha. «Kuid selline oli meie otsus. Teadsime, et me selle filmi pealt ei teeni, aga otsustasime siiski osta, sest see on väga hea, võimsalt tehtud ja suurepäraste näitlejatöödega.»

Kas on mõni Eesti film, kuhu ei peaks reklaami müüma? Näiteks küüditamisest rääkiv «Äratus» või Vabadussõja-teemaline «Nimed marmortahvlil». Sel teemal Pihel spekuleerida ei taha. «Meil puudub tegelikult võimalus filmi ilma reklaamita näidata. Usun, et Eesti vaataja saab sellest aru: kui tahad telerist filmi tasuta vaadata, siis tuleb ka reklaamidega leppida.»