Anneli Ammas
|
 |
|
Eesti Vabariigi teenetemärgid valmivad Tallinna juveelitehases.
Foto: Marko Mumm |
|
Ott Sandrak jätab teenetemärgi vastu võtmata annetamise süsteemi pärast.
Ajaloolane Ott Sandrak ei võta vastu talle annetatud Kotkaristi V klassi ordenit, sest peab ordenite jagamise süsteemi Eestis naeruväärseks ning enda autasustamist järelriisumiseks.
Kui Ott Sandrak oma nime ordenisaajate nimistust üles ei leidnud, ohkas ta korraks kergendatult: ei peagi loobumiskirja kirjutama. Kuid selgus, et ta ikkagi on nimekirjas. Seetõttu võtab ta lähipäevil ette kirjatöö ning loobub viisakalt vabariigi presidendi osutatud tähelepanust.
“Kodanikul peaks olema hea meel, kui riik teda tunnustab. Ka ülejäänud kodanikele peaks kohe selge olema, miks kellelegi orden antakse,” ütles Sandrak. “Paraku on Eestis ordenite jagamise süsteem bürokraatlik ja devalveerunud. See on algusest peale süsteemi sisse kirjutatud ning aina süvenenud,” lausus Sandrak.
Sandrak kinnitab, et kõrgest riiklikust autasust loobumine ei näita midagi isiklikku ordeni annetaja Arnold Rüütli suhtes. “Mulle on öeldud, et ordenit oleks lihtsam vastu võtta Lennart Merilt, kuid minu jaoks ei ole küsimus presidendi isikus, vaid süsteemis,” lausus Sandrak.
Ordenit vääriks kangelane
Ajaloolasena peab ta ordeneid väärikaks tunnustuseks ning eriti omaseks seisustega ühiskonnale. Sandraku meelest saab ordeni anda konkreetse kangelas- või heateo eest, olgu see siis sõjalist või mingit muud laadi. “Ordenit ei pea andma inimesele, kes on töötanud mõnda aega nähtaval kohal, saanud kõrget palka või ajanud äri. See inimene on oma tasu juba saanud,” ütles Sandrak.
Temale omistati orden 15 aasta taguse tegevuse eest iseseisvuse taastamisel. Sandrak tõdes, et tegelikult ta ei tea, mille eest talle orden antakse. Kuid ta sooviks seda teada – nii iseenda kui ka teiste ordenisaajate kohta.
Sandraku sõnul on sovetlik jagada ordeneid aastapäevade puhul, näiteks 15 aasta möödumine taasiseseisvumisest. Eriti vastumeelne on ajaloolasele ordenite tähtsusastmestik, mis tekitab segadust ja võib inimesi tülli ajada. “Üks saab järjest kõrgemaid autasusid, aga teine saab kohe kõige kõrgema. Mille alusel?” küsis Sandrak.
Enn Tarto veel kahevahel
Ordenist loobumist kaalub ka vabadusvõitleja ja poliitik Enn Tarto. “Mina sain oma tegevuse eest Lennart Merilt ordeni juba 1996. aastal. Teist ordenit pole mulle vaja,” ütles Tarto. Ta tundis aga, et tal ei ole õigust vait olla, kui ordeneid antakse endistele “punastele”, kuid sõjamees Harald Nugiseksile ei julgeta seda anda.
Tarto tõdes, et kindlasti on orden paljudele oluline tunnustus. Ta ei kutsu inimesi sellest loobuma, sest lõpuks on ka ordenit andev vabariigi president eelkõige institutsioon ja alles siis konkreetne isik.
Seifis seisab neli teenetemärki
•• Riigikantselei sümboolikaosakonna seifis seisab neli vastu võtmata või tagastatud ordenit, mille president on annetanud vabariigi aastapäeval.
•• “Need ordenid seisavad meie seifis kuni autasustatu surmani, sest kui president on otsustanud ordeni annetada, siis seda otsust ei muudeta,” ütles riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu. “Orden võidakse ära võtta vaid juhul, kui inimene teeb hiljem midagi, mille tõttu ta enam ordenit ei vääri.”
•• 1997. aastal loobus Riigivapi III klassi ordenist kirjanik Arved Viirlaid. 2003. aastal andis oma Riigivapi IV klassi ordeni tagasi kirjanik ja aukonsul Aarand Roos, kes oli selle saanud 1998. aastal. Mullu loobus Tallinna tehnikaülikooli dotsent Kostel Gerndorf Valgetähe V klassi ordenist.
•• Seifis seisab 2003. aastast ka Taani endise kaitseministri Hans Hakkerupi Maarjamaa Risti I klass. Seda ei võtnud taanlane vastu diplomaatiliste viperuste tõttu.
A.A.
|
Uudised
VE: Sandrak, Ott – ajaloolane
Ajaloolane Ott Sandrak loobub Kotkaristist
(11.02.2006)
Anneli Ammas
Foto: Marko Mumm
Ott Sandrak jätab teenetemärgi vastu võtmata annetamise süsteemi pärast.
Ajaloolane Ott Sandrak ei võta vastu talle annetatud Kotkaristi V klassi ordenit, sest peab ordenite jagamise süsteemi Eestis naeruväärseks ning enda autasustamist järelriisumiseks.
Kui Ott Sandrak oma nime ordenisaajate nimistust üles ei leidnud, ohkas ta korraks kergendatult: ei peagi loobumiskirja kirjutama. Kuid selgus, et ta ikkagi on nimekirjas. Seetõttu võtab ta lähipäevil ette kirjatöö ning loobub viisakalt vabariigi presidendi osutatud tähelepanust.
“Kodanikul peaks olema hea meel, kui riik teda tunnustab. Ka ülejäänud kodanikele peaks kohe selge olema, miks kellelegi orden antakse,” ütles Sandrak. “Paraku on Eestis ordenite jagamise süsteem bürokraatlik ja devalveerunud. See on algusest peale süsteemi sisse kirjutatud ning aina süvenenud,” lausus Sandrak.
Sandrak kinnitab, et kõrgest riiklikust autasust loobumine ei näita midagi isiklikku ordeni annetaja Arnold Rüütli suhtes. “Mulle on öeldud, et ordenit oleks lihtsam vastu võtta Lennart Merilt, kuid minu jaoks ei ole küsimus presidendi isikus, vaid süsteemis,” lausus Sandrak.
Ordenit vääriks kangelane
Ajaloolasena peab ta ordeneid väärikaks tunnustuseks ning eriti omaseks seisustega ühiskonnale. Sandraku meelest saab ordeni anda konkreetse kangelas- või heateo eest, olgu see siis sõjalist või mingit muud laadi. “Ordenit ei pea andma inimesele, kes on töötanud mõnda aega nähtaval kohal, saanud kõrget palka või ajanud äri. See inimene on oma tasu juba saanud,” ütles Sandrak.
Temale omistati orden 15 aasta taguse tegevuse eest iseseisvuse taastamisel. Sandrak tõdes, et tegelikult ta ei tea, mille eest talle orden antakse. Kuid ta sooviks seda teada – nii iseenda kui ka teiste ordenisaajate kohta.
Sandraku sõnul on sovetlik jagada ordeneid aastapäevade puhul, näiteks 15 aasta möödumine taasiseseisvumisest. Eriti vastumeelne on ajaloolasele ordenite tähtsusastmestik, mis tekitab segadust ja võib inimesi tülli ajada. “Üks saab järjest kõrgemaid autasusid, aga teine saab kohe kõige kõrgema. Mille alusel?” küsis Sandrak.
Enn Tarto veel kahevahel
Ordenist loobumist kaalub ka vabadusvõitleja ja poliitik Enn Tarto. “Mina sain oma tegevuse eest Lennart Merilt ordeni juba 1996. aastal. Teist ordenit pole mulle vaja,” ütles Tarto. Ta tundis aga, et tal ei ole õigust vait olla, kui ordeneid antakse endistele “punastele”, kuid sõjamees Harald Nugiseksile ei julgeta seda anda.
Tarto tõdes, et kindlasti on orden paljudele oluline tunnustus. Ta ei kutsu inimesi sellest loobuma, sest lõpuks on ka ordenit andev vabariigi president eelkõige institutsioon ja alles siis konkreetne isik.
Seifis seisab neli teenetemärki
•• Riigikantselei sümboolikaosakonna seifis seisab neli vastu võtmata või tagastatud ordenit, mille president on annetanud vabariigi aastapäeval.
•• “Need ordenid seisavad meie seifis kuni autasustatu surmani, sest kui president on otsustanud ordeni annetada, siis seda otsust ei muudeta,” ütles riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu. “Orden võidakse ära võtta vaid juhul, kui inimene teeb hiljem midagi, mille tõttu ta enam ordenit ei vääri.”
•• 1997. aastal loobus Riigivapi III klassi ordenist kirjanik Arved Viirlaid. 2003. aastal andis oma Riigivapi IV klassi ordeni tagasi kirjanik ja aukonsul Aarand Roos, kes oli selle saanud 1998. aastal. Mullu loobus Tallinna tehnikaülikooli dotsent Kostel Gerndorf Valgetähe V klassi ordenist.
•• Seifis seisab 2003. aastast ka Taani endise kaitseministri Hans Hakkerupi Maarjamaa Risti I klass. Seda ei võtnud taanlane vastu diplomaatiliste viperuste tõttu.
A.A.