08.01.2008 19:50
Riina Koit
Saaremaalt eelmise aasta augustis leitud rahapaja ligi tuhande hõbemündi konserveerimine Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis on lõpusirgel ja sügisel rändab hinnaline leid Saaremaa muuseumi.
Rahapaja leiutasu on pool miljonit krooni, mis on Eesti ajaloo suurim. Spetsialistide hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et Põhjasõja aegsete müntide seas oli ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte, vahendas “Aktuaalne kaamera”..
Muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut näitas paljukannatanud vaskpotti, mis koos hinnalise aardega sajandeid Saaremaal Kaarma vallas peidus oli ja alles läinud sügisel sealt hoone ehituse käigus välja ilmus ning leidjale pool miljonit krooni leiutasu tõotab tuua.
“Leiu väärtuseks määras ekspertnõukogu üks miljon Eesti krooni ja seadus määrab, et leidja saab sellest poole,” ütles Kraut. “Aga mis ta tegelik väärtus on meie ajaloole – on, et nagu kunsti- ja teadusesemete puhul ikka, võime alati öelda et hindamatu.”
Ligi tuhande mündi konserveerimine on aeganõudev töö, seda enam, et hõberahad olid känkras üksteise küljes koos. Nüüd on enamik neist Tallinna Ülikooli (TLÜ) ajaloo instituudis läikima löödud ja mõni üksik veel puhastamata raha mõjub kaaslaste keskel nagu vaene sugulane.
Kõige uuem münt on vermitud aastal 1708 ja see annab teadlastele aimu, miks rahapada maha maeti ja sinna jäeti.
“Ma pakuksin välja, et selleks on vene vägede tulek Saaremaale 1710.aastal,” rääkis TLÜ ajaloo Instituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo. “Aga täit tõde me teada vist ei saa, sest teadupärast algas 1710-ndal katk, möllas mitu aastat ja inimesed surid. Nii et tõde võib olla kahe vahel, et raha peideti võõrvägede kartuses, aga omanik suri.”
Kiudsoo hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et ta on terviklik ja sisaldab ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte. Narva müntidest on seni välja tulnud vaid üks, nüüd lisandus neid kolm. Kuigi rahapadasid on leitud kõikjalt Eestist, valitseb lünk keskaegse raha osas. Kiudsoo arvab, et siis ei tekkinud lihtsalt vajadust münte matta.
Inimestel, kes rahapaja või mingi muu ajaloolise eseme leiavad, on kohustus see riigile loovutada ja arheoloogid kohale kutsuda. Ning kasulikum on see ka.
“Kindlasti kas või sellepärast, et muinsuskaitse seaduse järgi on leidjal õigus leiutasule asja pooles väärtuses,” rääkis Kiudsoo. !”Kui ta viiks need antiigiärisse, saaks ta seal kümneid kordi tüssata ja petta.”
Kui praegu saaks Saaremaalt leitud ja miljonile kroonile hinnatud hõberahahunniku eest osta kehvemat sorti korteri, siis Kiudsoo ütles, et pärast analüüsi selgub ka, mida tol ajal oleks endale selle raha eest lubada saanud.
Toimetas Heikki Aasaru
Uudised
VE: Saaremaa mündiaare
Saaremaalt leitud mündiaarde konserveerimine on lõppemas
Riina Koit
Saaremaalt eelmise aasta augustis leitud rahapaja ligi tuhande hõbemündi konserveerimine Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis on lõpusirgel ja sügisel rändab hinnaline leid Saaremaa muuseumi.
Rahapaja leiutasu on pool miljonit krooni, mis on Eesti ajaloo suurim. Spetsialistide hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et Põhjasõja aegsete müntide seas oli ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte, vahendas “Aktuaalne kaamera”..
Muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut näitas paljukannatanud vaskpotti, mis koos hinnalise aardega sajandeid Saaremaal Kaarma vallas peidus oli ja alles läinud sügisel sealt hoone ehituse käigus välja ilmus ning leidjale pool miljonit krooni leiutasu tõotab tuua.
“Leiu väärtuseks määras ekspertnõukogu üks miljon Eesti krooni ja seadus määrab, et leidja saab sellest poole,” ütles Kraut. “Aga mis ta tegelik väärtus on meie ajaloole – on, et nagu kunsti- ja teadusesemete puhul ikka, võime alati öelda et hindamatu.”
Ligi tuhande mündi konserveerimine on aeganõudev töö, seda enam, et hõberahad olid känkras üksteise küljes koos. Nüüd on enamik neist Tallinna Ülikooli (TLÜ) ajaloo instituudis läikima löödud ja mõni üksik veel puhastamata raha mõjub kaaslaste keskel nagu vaene sugulane.
Kõige uuem münt on vermitud aastal 1708 ja see annab teadlastele aimu, miks rahapada maha maeti ja sinna jäeti.
“Ma pakuksin välja, et selleks on vene vägede tulek Saaremaale 1710.aastal,” rääkis TLÜ ajaloo Instituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo. “Aga täit tõde me teada vist ei saa, sest teadupärast algas 1710-ndal katk, möllas mitu aastat ja inimesed surid. Nii et tõde võib olla kahe vahel, et raha peideti võõrvägede kartuses, aga omanik suri.”
Kiudsoo hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et ta on terviklik ja sisaldab ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte. Narva müntidest on seni välja tulnud vaid üks, nüüd lisandus neid kolm. Kuigi rahapadasid on leitud kõikjalt Eestist, valitseb lünk keskaegse raha osas. Kiudsoo arvab, et siis ei tekkinud lihtsalt vajadust münte matta.
Inimestel, kes rahapaja või mingi muu ajaloolise eseme leiavad, on kohustus see riigile loovutada ja arheoloogid kohale kutsuda. Ning kasulikum on see ka.
“Kindlasti kas või sellepärast, et muinsuskaitse seaduse järgi on leidjal õigus leiutasule asja pooles väärtuses,” rääkis Kiudsoo. !”Kui ta viiks need antiigiärisse, saaks ta seal kümneid kordi tüssata ja petta.”
Kui praegu saaks Saaremaalt leitud ja miljonile kroonile hinnatud hõberahahunniku eest osta kehvemat sorti korteri, siis Kiudsoo ütles, et pärast analüüsi selgub ka, mida tol ajal oleks endale selle raha eest lubada saanud.
Toimetas Heikki Aasaru