|
 Eesti paarist tuhandest saarest on suur osa kunagistele omanikele tagastatud.
Ranniku ja saarte uurimis- ja arendusasutuse MTÜ Arhipelaag tegevjuht Toomas Kokovkin ütles, et peaaegu kõik Hiiumaad ümbritsevad ligi 30 laidu on jõudnud tagasi erakätesse.
“Enamik neist on tagastatud maadena erakätes ja hirmud, mida tekitasid tagastamisega seotud võimalikud negatiivsed arengud, on jäänud kümne aasta kaugusesse,” sõnas Kokovkin. “Inimesed oskavad oma maavaldust hinnata ning looduskaitsega probleeme pole.”
Eesti saarte kogu kaastöökogu liikme Ants Varblase sõnul on väiksemate saarte ja laidude tegelikke omanikke väga raske välja selgitada. “Tavaliselt on saartega seotud palju “kehasid”, aga ei oska öelda, kes nende taga tegelikult on,” seletas Varblane.
Saaremaa väikelaidude rohkuse poolest Hiiumaaga võistelda ei suuda. Leisi vallas on Pihla laid erakätes, aga Kihelkonna vallas, Vilsandi rahvuspargi ümber olevad väikelaiud kuuluvad riigile.
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=20&type=js”></SCRIPT>
Vormsi saarest on 2000 hektarit riigi omandis, 1000 hektarit saarel elavate inimeste käes ja 6000 hektarit on endiste omanike käes, kellelt oli maa võõrandatud.
Rootslased Ruhnust ei hooli
Abruka saare 8,8 ruutkilomeetrit taheti Natura 2000 raames tervenisti looduskaitsealaks määrata, kuid kohalikud põliselanikud said oma maad sellest välja jätta, et oleks võimalik koduhoovis rahulikult toimetada.
Abruka saare esindaja, saare sadamakapten Tõnis Siplane meenutas, et kui riik pani enampakkumisel müüki maad, mis ei kuulunud tagastamisele, siis ostsid osa maid kinnisvarafirmad. Aktiivset maamüüki pole aga saarel toimunud ja välismaalased ei ole tükke saarest kokku ostma hakanud,” lisas Siplane.
Kihnu 16,2 ruutkilomeetrist on 195 hektarit riigimetsamaa. Keeruline on seis aga 11,4-ruutkilomeetrisel Ruhnul, millest palju maad läks rootslastele, kes paraku seal ei käi ega kanna maa eest hoolt. Põlvkonnad on vahetunud, nooremad ei ole oma ruhnlase juurtest teadlikudki.
Omandireformiga tagastatud asustamata väikesaartele otsivad omanikud lehe ja kinnisvarafirmade kaudu jõukaid ostjaid. Eestis on 2300 saart ja laidu, millest enamik on asustamata.
|
Uudised
VE: saared-laiud erakätes
Omanikud hoiavad oma väikesaari ja laide kenasti
Tuuli Koch, 19.07.2004
Ranniku ja saarte uurimis- ja arendusasutuse MTÜ Arhipelaag tegevjuht Toomas Kokovkin ütles, et peaaegu kõik Hiiumaad ümbritsevad ligi 30 laidu on jõudnud tagasi erakätesse.
“Enamik neist on tagastatud maadena erakätes ja hirmud, mida tekitasid tagastamisega seotud võimalikud negatiivsed arengud, on jäänud kümne aasta kaugusesse,” sõnas Kokovkin. “Inimesed oskavad oma maavaldust hinnata ning looduskaitsega probleeme pole.”
Eesti saarte kogu kaastöökogu liikme Ants Varblase sõnul on väiksemate saarte ja laidude tegelikke omanikke väga raske välja selgitada. “Tavaliselt on saartega seotud palju “kehasid”, aga ei oska öelda, kes nende taga tegelikult on,” seletas Varblane.
Saaremaa väikelaidude rohkuse poolest Hiiumaaga võistelda ei suuda. Leisi vallas on Pihla laid erakätes, aga Kihelkonna vallas, Vilsandi rahvuspargi ümber olevad väikelaiud kuuluvad riigile.
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=20&type=js”></SCRIPT>
Vormsi saarest on 2000 hektarit riigi omandis, 1000 hektarit saarel elavate inimeste käes ja 6000 hektarit on endiste omanike käes, kellelt oli maa võõrandatud.
Rootslased Ruhnust ei hooli
Abruka saare 8,8 ruutkilomeetrit taheti Natura 2000 raames tervenisti looduskaitsealaks määrata, kuid kohalikud põliselanikud said oma maad sellest välja jätta, et oleks võimalik koduhoovis rahulikult toimetada.
Abruka saare esindaja, saare sadamakapten Tõnis Siplane meenutas, et kui riik pani enampakkumisel müüki maad, mis ei kuulunud tagastamisele, siis ostsid osa maid kinnisvarafirmad. Aktiivset maamüüki pole aga saarel toimunud ja välismaalased ei ole tükke saarest kokku ostma hakanud,” lisas Siplane.
Kihnu 16,2 ruutkilomeetrist on 195 hektarit riigimetsamaa. Keeruline on seis aga 11,4-ruutkilomeetrisel Ruhnul, millest palju maad läks rootslastele, kes paraku seal ei käi ega kanna maa eest hoolt. Põlvkonnad on vahetunud, nooremad ei ole oma ruhnlase juurtest teadlikudki.
Omandireformiga tagastatud asustamata väikesaartele otsivad omanikud lehe ja kinnisvarafirmade kaudu jõukaid ostjaid. Eestis on 2300 saart ja laidu, millest enamik on asustamata.