Rakvere linnametsnik Taavi Saare sõnul leiti puude sanitaarset seisukorda hinnates, et paplid on halvas tervislikus seisus – nende võrades on hulgaliselt kuivanud oksi, paljud puud on kahjustatud tüvemädaniku poolt ning on seetõttu murdumisohtlikud. Lisaks lõhub maapinnalähedane juurestik kõnniteid. Kuna paplid annavad massiliselt juurevõsu, raskendab see oluliselt puudealuse niitmist.
Paplite elueaks loetakse linnahaljastuslikes tingimustes mitte rohkem kui 50 aastat.
Kõnealuseid puid on linnadesse istutatud viiekümnendate aastate paiku. Pärast II maailmasõda kasutati papleid linnahaljastuses palju. Taavi Saare sõnul oli selleks kaks põhjust – esiteks nad kasvavad kiiresti ja annavad lühikese ajaga palju rohelist massi linnapilti, teiseks aga on neid lihtne paljundada.
“Paplioks läheb muldapistetuna kergesti kasvama, kui tal vaid piisavalt valgust ja niiskust on. Neid kahte asja vajab ta kindlasti, ehkki ka mulla viljakus võiks hea olla, et suurt ja tugevat puud saada,” märkis Saar.
Paplite istutamisel linnadesse peab arvestama ka seda, et istutataks vaid isaspuid, sest emaspuud on oma kupardest vabanevate lendkarvatuttidega varustatud miljardite seemnetega tõeliseks nuhtluseks allergikutele ja tänavahooldajatele, samuti on lenduv vatt väga tuleohtlik.
Pappel on oma nime saanud vanadelt kreeklastelt, kes kutsusid seda rahvapuuks. Sellest sai ta tõlkimisel ka oma ladinakeelse liiginime – Populus. Papli perekonda kuulub üle 100 liigi.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Saar, Taavi – linnametsnik
Rakvere linnametsnik Taavi Saare sõnul leiti puude sanitaarset seisukorda hinnates, et paplid on halvas tervislikus seisus – nende võrades on hulgaliselt kuivanud oksi, paljud puud on kahjustatud tüvemädaniku poolt ning on seetõttu murdumisohtlikud. Lisaks lõhub maapinnalähedane juurestik kõnniteid. Kuna paplid annavad massiliselt juurevõsu, raskendab see oluliselt puudealuse niitmist.
Paplite elueaks loetakse linnahaljastuslikes tingimustes mitte rohkem kui 50 aastat.
Kõnealuseid puid on linnadesse istutatud viiekümnendate aastate paiku. Pärast II maailmasõda kasutati papleid linnahaljastuses palju. Taavi Saare sõnul oli selleks kaks põhjust – esiteks nad kasvavad kiiresti ja annavad lühikese ajaga palju rohelist massi linnapilti, teiseks aga on neid lihtne paljundada.
“Paplioks läheb muldapistetuna kergesti kasvama, kui tal vaid piisavalt valgust ja niiskust on. Neid kahte asja vajab ta kindlasti, ehkki ka mulla viljakus võiks hea olla, et suurt ja tugevat puud saada,” märkis Saar.
Paplite istutamisel linnadesse peab arvestama ka seda, et istutataks vaid isaspuid, sest emaspuud on oma kupardest vabanevate lendkarvatuttidega varustatud miljardite seemnetega tõeliseks nuhtluseks allergikutele ja tänavahooldajatele, samuti on lenduv vatt väga tuleohtlik.
Pappel on oma nime saanud vanadelt kreeklastelt, kes kutsusid seda rahvapuuks. Sellest sai ta tõlkimisel ka oma ladinakeelse liiginime – Populus. Papli perekonda kuulub üle 100 liigi.