VE: Rüütel, Margit – 589.

Margit Rüütel: optimist, kes paneb tugevad nutma

Jaan Martinson, 14. juuli 2004


PIRIPILL: Klara Koukalova nuttis Margit Rüütli käes.

Margit Rüütel tuli justkui tühjast ja pani Federation Cupil tribüünid hullama. Kasutades tenniseslängi: maailma 589. tennisist, kel pole õiget sponsoritki, pühkis edetabeli 57. numbri Klara Koukalova otsustavas setis platsilt minema nii, et too nutma puhkes.
Jaan Martinson

Rüütlil on kaks maski nagu teatriembleemil: tõsist kasutab ta tennist mängides, rõõmsat muus elus. Jutuajamise kestel purskab ta mitu korda naerma, ka siis, kui asi pole sugugi naljakas. Näiteks rääkides sellest, miks ta reketeid ei pillu – sest üks reket peab kestma mitu aastat.

Jah, nõustuvad tenniseringkonnad, Rüütel on kõvasti arenenud ning kui mõne treeneri käe alla saaks ja pidevalt turniiridel mängima hakkaks, peaks ta jõudma üsna samale tasemele kui Maret Ani ja Kaia Kanepi. Paraku pole Rüütlil sponsoreid ja ta käib Saksamaal nurgatagustel turniiridel elatisraha teenimas.

Ent Rüütel on optimistlik ja usub, et kunagi jõuab õnn ka tema õuele.

Mängus Klara Koukalova vastu ei paistnud sugugi, et kohtuvad maailma 60. ja 600. tennisist. Asjatundjate väitel peaks su edetabelikoht olema vähemalt 400 pügalat parem.

Nii nad väidavad jah. Ma pole lihtsalt edetabeliturniiridel vajalikul määral osalenud. Peaks mängima 25 turniiri aastas, mängin 8.

Kui osaleksid 25 turniiril, tuleksid ludinal kahesaja sekka?

Kas just ludinal, selleks tuleb ikka tööd teha. Aga kerkimine edetabelis poleks ime, pigem reaalsus.

Samas arvatakse, et heitlus Koukalova vastu pole sinu tegelik tase, vaid eneseületamine. Mängiksid sa alati nii hästi, oleksid maailma 50. tennisist või midagi sinnakanti.

Sel päeval olin tõesti super ja alati ma nii ei mängi, aga ma võiksin mängida.

Võites Koukalovat, ei pea sa õnne tänama. Otsustavas setis sa lihtsalt, nagu tennisistid ütlevad, pühkisid vastase ära.

Pühkisin jah. Ent ega ma täpselt teagi, mis seal toimus. Lihtsalt ei mäleta, kui siis seda, et virutasin mõne löögi täpselt joonele.

Oli mängides sul pilt hägune?

Olin sellises vaimses tsoonis, et ei mõelnud, mida tegin. Lihtsalt tegin. Olin reaalsusest väljas, täiesti mängu sees. See on võimas tunne – adrenaliin voogab, kuid pinge puudub, oled lõtv ja naudid täiega mängu. Ning publiku ergutusi.

Miks sa mängu ajal kordagi ei naeratanud? Alles pärast seda, kui olid kohtunikuga kätelnud, vedasid suu kõrvuni?

Olen jah, tõsine ega lase emotsioonidel end valitseda. Tennises ei tohi end hetkekski lõdvaks lasta. Ka siis mitte, kui juhid otsustavas setis 5:1. Lased lõdvaks ja kaobki mäng käest. Hetkega. Aga miks ma nii hilja naeratasin? Sest alles siis jõudis kohale, mis juhtus. Minuti olin šokis ega taibanud midagi.

Kuidas mänguks keskendud?

Mängueelsel õhtul kuulan muusikat – hip-hoppi või muud noortepärast – ning ajan särtsu ja eneseusku sisse. Väljakule üritan astuda parema jalaga. Tugevale tennisistile vastu astudes tekib kahetine tunne – tahaks hirmsasti võita, aga reaalselt võttes peaksin kaotama. Ma sisendan endale, et tuleb viimseni võidelda.

2001. aastal olid tõusuteel. Võitsid 10 000dollarilise turniiri, tõusid maailma edetabelis 356. kohale, seejärel algas langus. Miks?

Lõpetasin keskkooli – see võttis tohutult energiat – ja vaevlesin õlavigastuse käes. Tegelikult ei pidanuks siiski probleeme tekkima, aga ühtäkki kadus enesekindlus täiesti. Miks, ei tea. Raiud ja raiud, aga ei midagi. Olin vaimselt üsna läbi. Tundsin end enam-vähem, aga läksin väljakule ja kaotasin juba esimeses ringis. Ilmselt peitus põhjus selleski, et keskendusin ühe aasta jooksul vaid tennisele ning juhe jooksis kokku. Nüüd läksin Audentese kõrgkooli, ja sain vaimu klaariks. Õppimine ilmselt tasakaalustab mind.

Tennist pole tahtnud maha jätta?

Mõnikord küll. Mõtlen, milleks see kõik, et olen väsinud ja kõik kohad valutavad. Aga paari puhkepäeva järel kipun taas väljakule. Tennis on mulle tegelikult palju rohkem andnud kui minult võtnud.

Miks sa Audentesesse õppima läksid? Ilmselt pääsenuks sa Ameerikas mõnda ülikooli.

Kindlasti pääsenuks ja olingi minemas. Aga reeglite järgi pidanuks ma ITFile tagasi maksma kõik seni võidetud auhinnaraha ja aasta rahaturniiridelt eemal olema. Hakkasin arutama, kas asi tasub end ära, saati, et ükski Eesti tennisist pole ookeani taga mänguliselt arenenud. Aga ma tahan tennises veel kuhugi jõuda.

Kuhu?

Esmalt edetabelis kahesaja sekka ja sealt edasi. Näiteks tahaksin Suure slämmi turniiril hästi mängida. See tähendab põhiturniiril paar võitu saada.

Mis on sinu mängu miinused ja plussid?

Pluss on tagajoone tugevad ründelöögid ja ka serv on võimsamaks muutunud, miinus on vähene liikumine.

Millest vähene liikumine?

Liigsest kehakaalust. Mõni kilo tuleb turjalt heita. Erilist dieeti ma ei pea, lihtsalt väldin magusat ja rasvast. Ema aitab mul end mõnikord ohjeldada.

Räägitakse, et oled tänavu Saksamaal klubi eest ja rahaturniiridel hästi mänginud, kaotanud vaid ühe kohtumise.

Õige jutt.

Miks sa Saksamaal mängid? Need turniirid ju edetabelipunkte ei anna.

Aga annavad raha. Esiteks olen täiskasvanu ja pean end elatama ja teiseks kulub raha edetabeliturniiridel käimiseks. Sponsoreid mul ju sisuliselt pole.

Kus on rahakad tennisefännid? Kas isegi pärast säravat esitust Federation Cupil pole keegi ühendust võtnud ja abi pakkunud?

Seni pole, jah, kahjuks minu vastu erilist huvi tuntud.

Palju sul siis täielikust õnnest ehk võimalusest ennast turniiridel teostada puudu jääb?

Umbes 500 000 krooni. Sellega kataks kõik kulud. Ja saaks treenerile palka maksta.

Sul pole õiget treenerit?

Pole olnudki, aga oleks vaja. Ei taha nii öelda, kuid olen jõudnud sellele tasemele, kus olen asjaolude kiuste. Praegu aitab mind Tiit Kivistik. Lähen trenni, teen poistega harjutused kaasa ja siis treener ehk vaatab pool tunnikest mind eraldi ka. Umbes kaks korda nädalas. Aga mul on vaja põhjalikumat juhendamist, vaimset abi ja inimest, kellega mänge põhjalikult analüüsida.

Saaks treeneri, turniiridel piisavalt mängida…

… siis tuleks ehk tulemusi kah. Mul on vaja kogemusi ja mängupraktikat. Vaimselt olen üsna tugev tüüp, talun hästi pingeid.

Reketeid ei pillu?

Ei saagi pilduda, sest kuigi saan reketid tasuta, pean nendega mitu aastat mängima.

Margit Rüütel

Sündinud 4. septembril 1983.

Pikkus ja kaal 177 cm ja 70 kg.

Hüüdnimi Marguella, Kaia Kanepi pandud.

Koht edetabelis 589.

Parim koht edetabelis 356 (2001. aastal).

Parim tulemus Itaalia 10 000 $ turniiri võit 2001. aastal.

Reket Babolat.

Lemmikloom Koer, kelle võtaks, kui oma maja saaks. On pidanud kaht hamstrit.

Lemmiksöök Riis, kana ja kala.

Lemmikjook Vesi.

Hobid Muusika, kino, internet.

Lemmikaeg Suveõhtu.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.