VE: Rummo, Paul-Erik – isa, luuletaja, poliitik

 

 
«Igale lapsele pere» suurimaks kordaminekuks lõppenud aastal hindas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo idee propageerimist.
Foto: Peeter Langovits

Aasta murdis Rummo head kavatsused 03.01.2005 00:01Rebekka Lotman, reporter

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo aastatagune kavatsus leida 2004. aastal igale lastekodulapsele pere ei andnud tulemusi, ministri sõnul on laste tugi- ja hooldusperedesse võtmine hoopis vähenenud.

Minister Rummo lubas lõppenud aastal hakata ellu viima ideed «Igale lapsele pere», otsides lahendusi mitmele lapsendamise ja laste hoolekandeasutuste probleemile, kuid tänaseks ei ole olukord paranenud ja lastekodulaste arv on hoopis suurenenud.

Esimese lahendusena tõi Rummo toona tugiperede parema rahastamise. Kuutoetuste summa on aga endiselt 900 krooni ning sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialisti Tarmo Kurvese hinnangul see lähiajal ei tõuse.

Teiseks plaanis minister muuta lapsendamist lihtsamaks, kiirendades venivaid kohtuprotsesse. «Tahtsime, et kõigis kohtutes oleks laste ja noorte probleemidega tegelev kohtunik – see aga ei osutunud võimalikuks ega otstarbekaks, sest kohtud on ülekoormatud ja oleks tekkinud ebaühtlane tööjaotus,» kommenteeris Rummo tagantjärele.

Lastekodud korda

Kolmandaks pidas Rummo vajalikuks rajada täisealiseks saanud kasvandikele noortekodud, kuid ka seda ei kiitnud sotsiaalministeerium heaks. «Me ei toeta lastekodu kõrvale uue institutsiooni ehk noortekodu loomist, elluastuja edasine toetamine peaks toimuma juba tema uues elukohas,» ütles Kurves.

Ka plaan asendada suured internaadi tüüpi lastekodud ei õnnestunud. «See olnuks liiga kulukas,» põhjendas Rummo. Selle asemel võttis sotsiaalminister Marko Pomerants 2004. aasta augustis vastu määruse, mille järgi laste hoolekandeasutuse üks pere koosneb kuni kaheksast lapsest ja mitte vähem kui viiest kasvatajast.

«See tähendab suurtes lastekodudes üleminekut pere tüüpi hooldusele,» selgitas Rummo. «Oluline on teha olemasolevad lastekodud korda, uusi ei saa rajada nende arvelt,» lisas ta.

Koolitus edukas

Edukaim oli ministri soov tugi- ja hooldusperesid koolitada – lõppenud aastal osales spetsiaalses PRIDE-koolituses 180 inimest, tänavune plaan näeb ette 200 inimese osalust.

Sotsiaalministeeriumil puuduvad esialgu täpsed andmed, mitu vanemliku hoolitsuseta last möödunud aastal lapsendati või võeti tugi- või hooldusperre, Rummo hinnangul võrreldes varasemate aastatega see arv aga vähenes.

«Ilmselt kahaneb soovijate arv veelgi, sest huvitatute ressurss Eestis on ammendunud ja juurde neid tulemas ei ole,» selgitas Rummo. Põhjuseks pidas ta inimeste vähest teadlikkust ja majanduslikku ebakindlust.

«Igale lapsele pere» suurimaks kordaminekuks lõppenud aastal hindas Rummo idee propageerimist. «Samuti külastasin peaaegu kõiki lastekodusid, uurimaks lastekodude juhtide seisukohti ses küsimuses,» lisas ta.

Aastatagust plaani leida igale lastekodulapsele tugi- või hoolduspere soovitas minister jätkuvalt ideaalina silme ees hoida. Kurveti sõnul on sotsiaalministeeriumil eesmärk parandada lastekodude tingimusi ja vähendada lastekodulaste arvu lähema viieteistkümne aastaga.

Lastekodud

• Eestis on 40 lastekodu, neist 17 kuuluvad riigile.

• 2004. aastal elas lastekodudes 1626 last.

• 2003. aastal oli lastekodudes 1539 hoolealust.

Allikas: sotsiaalministeerium

xxx

(14:33 11.11.2003)

Online-intervjuu Paul-Eerik Rummoga

Uudise pilt
Foto: Raigo Pajula

Kolmapäeval vastas Eesti Päevaleht Online’i lugejate vanemapalga-teemalistele küsimustele rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Eesti Päevaleht Online tänab kõiki küsijaid ning ministrit! Loe vastuseid!

Paul-Eerik Rummo vastused korduvatele küsimustele ja väidetele vanemahüvitise kohta

KAS VANEMAHÜVITISE MUDEL ON ÕIGLANE?

Jah, kuna ta hõlmab ühtlaselt tervet sihtrühma (mis on väga suur) võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes(nagu ka näiteks Eestis toimivad tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, aktsiiside jms. skeemid). Jah, kuna ta on üles ehitatud nõnda, et oma senise olukorraga võrreldes kõik võidavad.

Sihtrühmaks on sünnitusealised naised ja nende pered, kes väldivad lastesaamist eeskätt põhjusel, et see nende majanduslikku võimekust oluliselt vähendaks. Niisiis vastutustundlikud inimesed, kes lastest unistades ei unusta mõtlemast sellele, et lastel oleks ka võimalikult head kasvutingimused.

Samas on väljapakutavas mudelis ka diskrimineerimist, ebavõrdset kohtlemist. Tuleb tunnistada, et laboratoorselt puhast õiglast mudelit ei veaks Eesti praegu ilmselt välja. Positiivselt diskrimineerib eelnõu sissetulekuteta inimesi, sh üliõpilasi, ja negatiivselt kõrgepalgalisi. Esimestele luuakse eeliseid, teiste võimalusi vähendatakse.

MIKS IKKAGI MITTE VÕRDNE VANEMAHÜVITIS KÕIGILE?

Puhtpoliitiline vastus oleks, et valimistel võitsid erakonnad, kes valijaile lubasid vanemahüvitist niisugusel kujul, nagu see praegu teostumas on. Halvim, mis demokraatias võib juhtuda, on valijate petmine, sõnamurdmine. Lubatud kurssi ei muudeta valimiste vahepeal, see tekitaks ainult kaost.

Sisuliselt. “Kõigile võrdselt”-mudeli positiivne toime oleks petlik. Kes saaks mõneks ajaks paremad tingimused kui seni, on selle aja lõppedes veel halvemas olukorras kui enne. Mul on tõsiselt kahju, et võrdsuse-ideoloogia jutlustajad seda asjaolu oma valijaskonna eest varjavad – see on ohtlik populism tulevaste laste kulul. Lastega perede jätkuvaks toetamiseks on teised vahendid, ja et need tõesti toimiks, tuleb senine ebaefektiivne toetussüsteem kiiresti ümber teha.

Suur osa kõrgemapalgalisi, kes hakkaksid saama oma palgast oluliselt väiksemat hüvitist, tõenäoliselt lükkaks lastesaamise veelgi edasi. Samas olen rõõmus, kuuldes kõrgepalgaliste potentsiaalsete emade valmisolekust proportsionaalsest hüvitisest loobuda – see näitab neis spontaanselt tekkivat solidaarsus- ja metseenlusvaimu, mida seadustega ei saa kuidagi esile kutsuda või peale suruda. Loobujad saavad ise leida pered, keda nad tahavad toetada, või siis moodustada fondi, lasterikaste perede aitamiseks.

MIS SAAB PÄRAST HÜVITATUD AASTA LÕPPEMIST?

Kellel oli töökoht, läheb tööle tagasi ja saab oma palka nagu ennegi sünnitust. Kellel seda ei olnud – tuleb loota, et hüvitise saamise aastal on tal olnud tahet ja varasemast paremat õnne töö otsimiseks.

Hüvitise maksmise perioodi pikendamine poleks ju halb mõte, aga praegu ei saaks veel prognoosida sellega kaasnevaid riigi kulusid. Ka püüdleb suurem jagu emasid tööle tagasi, et mitte kaotada kvalifikatsiooni ega tunda end ülalpeetavana. Siin peituvad lahendused ikkagi töö- ja lastehoiuvõimaluste paindlikumas sidumises; selles suhtes on veel palju ära teha, aga on ka mitmeid ideesid ja sihtrühma valmisolek nende edasiarendamisest osa võtta. Samal ajal tuleb võimalikult kiiresti luua uus pere-, sh. lastetoetuste süsteem, mis oma eesmärki tõesti ka täidaks

Kadakas
Mitme vanemapalga saajaga riik 2004. aastal arvestab? Kui suur summa on tulevaks aastaks vanemapalgaks planeeritud?

Eelnõu koostamisel on tagasihoidliku prognoosi alusel arvestatud 13400 sünniga. Vanemahüvitiseks on arvestatud 358 miljonit krooni 2004 a. eelarvest.

Krista
Härra Parts seostas valitsuse edukuse iibe probleemi lahendamisega, kas Te leiate, et vanemapalk on antud probleemi lahendamiseks parim abinõu?

See on oluline sündivuse suurendamise meede kuid mitte ainuke, mis valitsusel lähiaastatel kavas.

M.Aaloe
Hr. Rummo!

Kui mina esmakordselt kuulsin vanemapalga – plaanist, kerkis minus kohe küsimus – mis saab pärast 11 kuu möödumist? Ema – isa tööle, laps tänavale? Nagu napiks meil tänavalapsi, et neid kampaania korras juurde teha? Minu õele tuli kutse lasteaeda alles tema lapse esimesel koolipäeval, enne polnud seal kohti. Õnneks sai meie peres last hoida vanaema, aga kuipalju on neid peresid, kus vanaema on “varnast võtta”? Reeglina käib tänapäeval enamik vanaemasid tööl, et end kuidagi ära elatada. See on riiklik plaan!

Kas on sellele probleemile mõeldud?

Tänan teravale probleemile osutamast. Aastast last on tõesti vara lasteaeda panna. Alla 3-aastaste lastepäevahoiu leevendamiseks on välja töötamisel mitu lastepäevahoiu alternatiivi: vanemate töökohtade juures olev päevahoid, lapsehoidjate andmebaas ja perepäevahoid-mille puhul võtab hoidja omale 3-5 last koju, eeldus selleks on koolitatus ja elementaarsed sanitaarnõuded.

Krissu
Hr. Rummole

Kas on mõeldud ka sellele, mis siis ikkagi saab, kui paeaks tunduvalt suurenema nn. asotsiaalse taustaga emmede hulk (meil on ju juba praegugi palju lapsi, kes on ilma korralikust vanemlikust hoolitsusest, paraku märgatakse neid alles siis, kui üldsus valulikult reageerib)?

Vastavalt eelnõule saab vanemahüvitise sihtotstarvet kohalik sotsiaalametnik kontrollida ja võimalik on maksta vanemahüvitis välja ka mitterahaliselt või maksmisest keelduda kui raha läheb mitte toiduks vaid näiteks alkoholi ostmiseks.

rahva hääl
Kas te olete läbi lugenud “vanemahüvitise” teemalised meediakajastused, avaldatud arvamused, kommentaarid?

Milliseid olulisi tähelepanekuid olete nende põhjal teinud?

Vanemahüvitise eesmärk on sünde suurendada, mitte leevendada suurte perede ja üksikvanemate vaesust, milleks on teised meetmed.Vanemahüvitist ootavad eelkõige sünde edasilükanud töötavad naised, kes ei kuulu ühessegi laste ja pereorganisatsiooni ning keda me meediavahendusel sõna võtmas ei kuule. Seepärast ei anna meeleavaldajad organisatsioonid ‘rahva häälest’ kogu pilti.

emme
kas valitsusel on plaanis lähitulevikus välja töötada kompleksne kava laste sünni ja ka üleskasvatamise toetamiseks, sh emade kaugtööl rakendamise soodustamine, tasuta koolilõunad?

arvan, et plaan vanemahüvitist maksta, paneb pere suurendamisele mõtlema ka need töötavad emad, kes vastutustundest ja pere olemaolevatele laste heaolu järsule langusele mõeldes oma palga ärakukkumisel, ei ole seni julenud sünnitamise kasuks otsustada. nii et mingi positiivse tulemuse see iibe seisukoha
st ikka annab.

Jah esitan valitsusele komplekse kava mitte ainult sündivuse suurendamiseks vaid ka eluea pikendamiseks mõeldud meetmetest ehk kogu rahvastikupoliitika kava. Töö- ja pereelu ühildamine on seal läbivaks teemaks.

Termiit
Ja üks küsimus siiski veel: Kui naine saab palka 15 000 krooni või rohkem ja ta ei suuda selle palga kõrvalt nii palju säästa, et oleks võimalik aasta last kasvatada, siis kas Teile ei tundu, et selliste inimeste väärtushinnangud on tugevalt paigast ära? Nad on ennast “täis laenanud”. Kui emal ei ole võimalik üheks aastaks töölt ära tulla, siis kuidas neil jätkuks tulevikus raha, et last kasvtada-koolitada? Kas inimestel mitte ei peaks olema endal rohkem vastutust ja kohustust planeerida oma rahaasju nii, et riik ei peaks hiigel summadega neid toetama?

Mulle tundub , et te pole päris hästi kursis tänapäeva noorte perede elukorraldusega. Tavaliselt alustatakse pereelu ikka sellega, et muretsetakse elamispind. Tänapäeval tehakse seda laenurahaga. Tallinnas, ja mitte ainult Tallinnas, on elamispind väga kallis. On loomulik , et lapse saamisel ollakse huvitatud, et kui üks pere osapooli jääb koju, et siis pere sissetulekud selle all ei kannataks, sest see takistaks eluasemelaenu tagasi maksmast , aga ka kodust ilmajäämise väljavaadet.
Miks Teie näete kuritegu selles, et inimesed tahavad ka lapse saades eluasemelaenu tagasi maksta, jääb mulle mõistetamatuks.
Mainigem veel , et näiteks Valgas maksab 2 -toaline remonti nõudev korter 15 000 krooni.

Invaliid
Miks riik suhtub erinevatesse ühiskonnaliikmetesse nii erinevalt ? Ma ei ole kade, et teistel paremini läheks aga minu invaliidsuspensionist jääb alles kõigist maksudest vaevu 500 krooni. Sellest pean saama söönuks, riided selga ja ka üritada olla 21.saj elava inimese tasemel.Kuna olen raske liikumispuudega on ka mulle tööd raske leida, seda enam, et olen üle 50. Miks peab riik ühe elanikegrupi toimetulekut alla 500 krooni võimalikuks aga teisele inimgrupile makstakse kolmekordset keskmist kuna muidu on neil raske eluga toime tulla ? Rõhutan veelkord, et ma ei tunne kadedust kui teisel paremini läheb aga kas meie riik ei ole mitte liiga vaene, et riigirahasid nii jagada, on ju palju põletavamaid probleeme…Selliseid, millest sõltub inimese ellujäämine…

Sünnitushüvitis, haiguserahad, puhkusekompensatsioon, kõike seda makstakse arvestades inimese eelnevat tööpanust ja selle eest saadud palka. Meile ei tule pähegi öelda, et puhkusekompensatsioon on lastetoetus. Nii ka vanemahüvitis ei ole toetus. Toetusi määratakse teiste seaduste järgi. Rahvastikumeetmete programmis teen valitsusele ettepaneku toetuste süsteem läbi analüüsida ja muuta, sest see ei ole täitnud oma ülesannet.

Teele
Kui suur on Teile alluva perepoliitika komisjoni (nimetusega võin eksida) liimete arv, nende kvalifikatsioon ja komisjoni eelarve. Mitu nõunikku töötab rahvastikuministri alluvuses?

Palun vaadata minu kodulehekülge www.rahvastikuminister.ee

Jaanus
Demograaf Kalev Katuse sõnul oleks sündivuse tõus lähiajal sõltumata Teie(koalitsiooni) suurest retoorikast tulnud? Kas natuke ebaeetiline ei ole kogu au endale võtta?

Sündivuse tõus, see on ju tore:)
Ainult peab mõtlema ka kaugema tuleviku peale kui homne päev.

vana mees
Härra Rummo!

ÜRO inimpotentsiaali rapordist selgub, et Eesti on kõige kiiremini kahaneva rahvastikuga riik maailmas.
Kuidas reageerib nn emapalga seaduseelnõu Eesti ülimalt nutuse demograafilise situatsioonile? Kas nimetatud eelnõuga rahvastikuministri arvates üldpilt paraneb või süvenevad ebasoovitavad tendentsid veelgi?

Siin saan toetuda ainult meie rahvastikuteadlaste arvamustele. Professor E.-M.Tiit on arvanud, et pärast vanemahüvitise kehtestamist olukord paraneb, kuid on selge, et vaja on veel väga palju teisi saame.

ants
Vanemapalk on siiski raha lapse eest hoolitsemiseks, nagu kõik teema arendajad, sealhulgas ka Reformierakond väidavad. Siis Teeb Refoermierakand ja ka hr. Rummo kannapöörde ja väidate, et see raha on seotud ainult lapsevanemaga ja järelikult lapsega pole sellel mingit pistmist. Kas siis ikka on küsimus iibe tõstmises või on küsimus ebavõrdsuse toetamises.
Vanemapalgaga seoses on nüüd võtnud sõna Reformierakonna juht hr. Kallas ja otsustavalt võrdsustamise vastu. Millal alustab Reformierakond kampaaniat selgelt klassiühiskonna loomise poolt, kus siis riigi suhtumine kodanikku sõltub sünnipärast või sissetuleku suurusest?

Reformierakond ei ole teinud mingeid kannapöördeid. Vanemahüvitis (rõhutan, hüvitis, mitte palk) on hüvitis lapse (lapsi) saanud vanemale viimasel töökohal saamatajäänud palga eest. Lastetoetuste kohta palun vaadake mu teisi vastuseid.
Olen nõus Katrin Saksaga, kes juhtis eile riigikogus rahvastikuväljavaadete arutelul tähelepanu sellele, et mõisteid tuleb kasutada õigesti – igale asjale täpne nimi – ,siis tekib ka vähem segadust ja üksteisest möödarääkimist. Palk on palk, hüvitis on hüvitis ja toetus on toetus, kõik need on eri asjad.

Töö Panus
Töömees tuleb ja paneb teie majale 300 m2 suuruse katuse.Te maksate talle 30 000 krooni.
Töömees tuleb ja paneb Teie maamajale , mis asub 200 km Tallinnast eemal sama suure , samast materjalist katuse.. Te maksate talle 10 korda vähem, kuna teate, et tööpuuduse tõttu on inimesed pealinnast kaugemal sunnitud enda tööd 10 korda odavamalt müüma.
Kas te suudate panna seda mõttekäiku emapalga konteksti.
Kas riigil pole häbi niigi alatasustatud inimesi mõnitada samasüsteemse emapalgaga?

Kas töömees tegi põhja-eesti katust pannes kuidagi moodi rohkem tööd, kui samasugust katust lõuna-eestis pannes.

Tööpuudus väljaspool pealinna sunnib inimest end odavamalt müüma.
Ja sellest tulenevalt arvate, et keegi on emana-isana suurema panuse andnud riigile?

Hind kujuneb nõudmise -pakkumise suhtest.
2 -toaline korter Tallinna mõnes rajoonis maksab sadu tuhandeid kroone, aga Valgas 15 000 krooni.
Kui kaalume seda fakti, siis näeme, et vaesemates regioonides võidavad inimesed vanamahüvitisega rohkem kui Tallinnas.

Ene
Karjäärinaiste lapsed kasvavad üles lapsehoidjaga, võibolla oleks õigem toetada hoopis neid naisi, kellel on füsioloogiliselt kõik korras ja nad on nõus sünnitama ja mis veel olulisem , kasvatama oma lapsi ise. Ei usu, et karjääriinimeste geneetiline materjal nii väärtuslik on , et peaks seda nende käest ostma.

Teie loogikast lähtudes peame ühiskonna jagama kaheks:
karjäärinaised ehk töömesilased, kes peavad tööd tegema ja ühiskonnale makse maksma ( st teisi ülal pidama) ja need naised , kelle ülesanne on paljuneda. Väga hea , et enamik inimesi ei käsitle Eesti ühiskonda putukate ühiskonnana
.

up
1.Kas tegemist on palga või hüvitisega või toetusega?
2.Milliseid hüvitisi ja toetusi veel on makstud riigi eelarvest?
3.kui on palk, kas makstakse ka kõiki makse, k.a. tulumaks?
4.kas vaesematel ei arvestata vanemapalka toimetule
kutoetuse taotlemisel sissetulekuks?
5.JA LÕPUKS – KUST ON PÄRIT ANDMED TEIE VÄITES, ET
TOIMETULEKUTOETUSEST JÕUAB AINULT 37,7% VAESTENI?
6.Millisest sissetulekust inimese kohta algab Teie arvates vaesus Eesti Vabariigis?

Saagu siis korratud. Vanemahüvitis (rõhutan, hüvitis, mitte palk) on hüvitis lapse (lapsi) saanud vanemale viimasel töökohal saamatajäänud palga eest. Lastetoetuste kohta palun vaadake mu teisi vastuseid.
Olen nõus Katrin Saksaga, kes juhtis eile riigikogus rahvastikuväljavaadete arutelul tähelepanu sellele, et mõisteid tuleb kasutada õigesti – igale asjale täpne nimi – ,siis tekib ka vähem segadust ja üksteisest möödarääkimist. Palk on palk, hüvitis on hüvitis ja toetus on toetus, kõik need on eri asjad.

Jääb üle avaldada kahetsust, et ajakirjandus pole tutvustanud piisavalt Eesti teadlaste poolt tehtavat.
On probleem selles, et nendes uuringutes antakse hävitav hinnang seni tehtule?
“Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõu pakkumisele” , autorid Kuddo, Leetmaa, Leppik, Luuk, Võrk. Poliitikauuringute keskus Praxis 2002.

Paul-Eerik Rummo palus, et need, kelle küsimused jäid ajapuudusel vastamata, läheksid tema kodulehele www.rahvastikuminister.ee ja jätkaksid diskussiooni seal.


Reformierakondlasest Rummo on öelnud, et vanemahüvise sihtgrupiks on need, kes on kaalunud lapsesaamist, kuid seda majandusliku kindlusetuse tõttu edasi lükanud.

Praeguse eelnõu järgi hakatakse vanemapalka maksma emale või isale lapse 11-kuuseks saamiseni alates 1. jaanuarist. Seda makstakse pärast ema sünnituspuhkust, nii saavad seda ka augustis sünnituspuhkusele jäänud naised. Hüvitist ei maksta tagasiulatuvalt. Kui laps on sündinud enne 1. jaanuari, hakatakse hüvitist maksma aasta algusest.

Hüvitise suurus võrdub selle saaja eelneva kuuteenistusega. 2004. aastal on hüvitise laeks praeguse seisuga 15 700 krooni kuus ja miinimumiks 2200 krooni. Selle pealt makstakse tulumaksu.

Vanematel on õigus kasutada hüvitist kordamööda. Selle saaja võib töötada, teenides juurde kuni 11 000 krooni.

Siiski tahab kaks kolmandikku elanikest, et riik maksaks kõigile lapsevanematele võrdset vanemapalka, selgus Eesti Päevalehe tellitud TNS Emori küsitlusest.

Võrdse suurusega vanemapalka pidas õigeks 67 protsenti vastanutest, 24 protsenti toetas võimuparteide seisukohta, millega vanemapalk oleks seotud ema või isa eelnevalt teenitud palgaga ning 9 protsenti ei osanud oma seisukohta öelda.

Paul-Eerik Rummo elulugu:

Sündinud: 19.jaanuaril 1942.a.
Perekond: Abielus, 4 tütart
Haridus: 1959 – 1965 Tartu ülikool, Eesti filoloogia
1948 – 1959 Tallinna 2. keskkool

Teenistuskäik:
Alates aprillist 2003 rahvastikuminister
Märts/aprill riigikogu X koosseisu asendusliige
1999 – 2003 riigikogu IX koosseisu liige, kultuurikomisjoni aseesimees,
november 2002 – märts 2003 Reformierakonna fraktsiooni esimees.
1995 – 1999 riigikogu VIII koosseisu liige, kultuurikomisjoni aseesimees
1994 juuni – 1995 riigikogu VII koosseisu liige, Liberaaldemokraatliku Partei fraktsiooni esimees
1992 november – 1994 juuni valitsuse liige, kultuuri- ja haridusminister
1990 – 1992 riigikantselei kultuurikonsultant
1987 – 1989 kirjanike liidu sekretär
1976 – 1986 draamateatri kirjandustoimetaja
1965 – 1976 vabakutseline kirjanik
1965 Vanemuise teatri peanäitejuhi kirjandusabi

Parteiline kuuluvus: Reformierakond
Keeled: eesti, inglise, soome, vene ja saksa
Hobid: kirjanduslik tegevus, kultuuriteooriad, politoloogia, kirjanike liidu ja kirjanduse seltsi liige

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.