Rootsi kuningale kirja viiv purjekas lastakse täna vette
 Urmet Kook
 Traditsioonilise Ruhnu jaalaga minnakse merele pärast jaanipäeva
Valmivat purjekat on Haapsalus ehitatud juba üle aasta
|
 |
|
Traditsioonilist Ruhnu purjekat jaala on Haapsalus ehitatud juba üle aasta. Täna südaööl lükatakse see vette ning pärast jaani-päeva asub vapper meeskond alusega teele Stockholmi poole, et viia Rootsi kuningale kiri nagu muiste.
Foto: Arvo Tarmula/Lääne Elu |
|
Täna õhtul lastakse Haapsalus vette traditsiooniline Ruhnu purjekas jaala, millega kümneliikmeline meeskond sõidab pärast jaanipäeva Stockholmi Rootsi kuningale kirja viima.
“Reede on päev, mil ei tohi vanade meremeeste traditsioonidele tuginedes merele minna, rääkimata veeskamisest,” ütles projekti vedav Rannarootsi muuseumi direktor Alar Schönberg.
Et mitte traditsiooni rikkuda, algab Schönbergi sõnul jaala vee äärde lükkamine-tõmbamine küll reedel kell 20, kuid selle järel tehakse kuni südaööni paus, mil aega sisustavad Untsakad, ja täpselt südaööl algab laeva ristimine ja vettelaskmine.
Jaal saab nime
Lisaks veeskamisele tehakse teatavaks jaala nimekonkursi võitja. See on päris raske ülesanne, sest kokku on tehtud ligi 2100 ettepanekut. Näiteks on pakutud Akvila, Runar, Getter, Veskiholmi, Swedish super, Vigri, Koskel, Folke, Hagar, Charisma ning Jaala.
| Iidsed Eesti rannarootslased
Rootslased on asustanud mõningate arvamuste kohaselt Loode-Eesti rannikualasid ja saari juba rohkem kui 1000 aastat. Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitu: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et meresõitmisel oleks kindlamad tugipunktid.
20. sajandi algus tõi kaasa rootslaste rahvusliku ärkamise, ehitati välja oma rahvakooli- ja seltsivõrgustik. Kui Eesti sai iseseisvaks, oli rootslastel oma roll nii Vabadussõjas kui riigi ülesehitamisel.
1930-ndad, mida peetakse eestirootslaste “suurajastuks” oli viimane aastakümme rootslastel elada Eestimaal. Rootslaste asustusele tegi lõpu Teine maailmasõda, kui enamik eestirootslasi oli sunnitud Nõukogude okupatsiooni kartuses oma kodu jätma ja Rootsi põgenema. EPL
|
Jaala vettelaskmine ei tähenda veel seda, et sellega saaks kohe sõitma hakata. “Nüüd hakkab vees ehitamise osa – kahe masti ja purjede panek,” ütles Schönberg. Päris valmis saab laev juuni esimesel poolel, mil sellega tehakse proovireis Ruhnu.
Ehitajad õppinud mehed
Laeva ehitus on alates emapuu langetamisest kestnud enam kui aasta. Laev on ehitatud suures osas käsitsi – mullu talveks olid valmis laudis ja kaared, talvel tehti purjed. Laeva ehitust on vedanud kaks aastat Rootsis puupaadi tegemist õppinud Jorma Friberg.
26. juunil alustab jaala Haapsalust teekonda Stockholmi, et viia kiri Rootsi kuningale. See on vana traditsioon, kus rannarootslased käisid kohalike mõisnike peale kuningale kaebamas. Schönbergi sõnul sisaldab seekordne kiri ülevaadet tänapäeva eestirootslaste olukorrast ja muudki, mis saab Stockholmis ette loetud.
Kuna jaala ehitamise ja Rootsi kuningale kirja viimise ees-märk on vana puupaaditraditsiooni taaselustamine, ei sõideta otse Stockholmi, vaid läbi Soome ja Rootsi skääride, et tutvuda samalaadsete projektidega. 6. juulil algav tagasiteekond Haapsallu tuleb aga otse üle Läänemere, kuid peatused tehakse nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.
Jaala saadab teel Rootsi palju teisi aluseid – nii jahid kui ka traditsioonilised alused Soomest-Rootsist. Ekstreemolukordadeks valmisolekuks hoitakse pidevalt ühendust piirivalvega.
Laeva pardal on korraga kümme meest, kellest neli on põhimeeskonnas. Laeva kapten on Meelis Saarlaid, kes oli ka ümbermaailmapurjeka Lennuki meeskonnas, nagu ka põhimeeskonda kuuluv Tiit Riisalo.
Vahetusmeestena sõidavad kaasa inimesed traditsioonilistelt rannarootsi aladelt – Ruhnult, Pakrilt, Naissaarelt ja projekti toetava Tele2 esindajad, aga ka näiteks tuntud näitleja ja muusik Jaan Tätte ning Eesti Rahva Muuseumi direktor Jaanus Plaat.
Loo autor Urmet Kook teeb merereisi Rootsi osaliselt kaasa.
|
Uudised
VE: Ruhnu jaal
(16.05.2003)
Foto: Arvo Tarmula/Lääne Elu
Täna õhtul lastakse Haapsalus vette traditsiooniline Ruhnu purjekas jaala, millega kümneliikmeline meeskond sõidab pärast jaanipäeva Stockholmi Rootsi kuningale kirja viima.
“Reede on päev, mil ei tohi vanade meremeeste traditsioonidele tuginedes merele minna, rääkimata veeskamisest,” ütles projekti vedav Rannarootsi muuseumi direktor Alar Schönberg.
Et mitte traditsiooni rikkuda, algab Schönbergi sõnul jaala vee äärde lükkamine-tõmbamine küll reedel kell 20, kuid selle järel tehakse kuni südaööni paus, mil aega sisustavad Untsakad, ja täpselt südaööl algab laeva ristimine ja vettelaskmine.
Jaal saab nime
Lisaks veeskamisele tehakse teatavaks jaala nimekonkursi võitja. See on päris raske ülesanne, sest kokku on tehtud ligi 2100 ettepanekut. Näiteks on pakutud Akvila, Runar, Getter, Veskiholmi, Swedish super, Vigri, Koskel, Folke, Hagar, Charisma ning Jaala.
Rootslased on asustanud mõningate arvamuste kohaselt Loode-Eesti rannikualasid ja saari juba rohkem kui 1000 aastat. Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitu: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et meresõitmisel oleks kindlamad tugipunktid.
20. sajandi algus tõi kaasa rootslaste rahvusliku ärkamise, ehitati välja oma rahvakooli- ja seltsivõrgustik. Kui Eesti sai iseseisvaks, oli rootslastel oma roll nii Vabadussõjas kui riigi ülesehitamisel.
1930-ndad, mida peetakse eestirootslaste “suurajastuks” oli viimane aastakümme rootslastel elada Eestimaal. Rootslaste asustusele tegi lõpu Teine maailmasõda, kui enamik eestirootslasi oli sunnitud Nõukogude okupatsiooni kartuses oma kodu jätma ja Rootsi põgenema. EPL
Jaala vettelaskmine ei tähenda veel seda, et sellega saaks kohe sõitma hakata. “Nüüd hakkab vees ehitamise osa – kahe masti ja purjede panek,” ütles Schönberg. Päris valmis saab laev juuni esimesel poolel, mil sellega tehakse proovireis Ruhnu.
Ehitajad õppinud mehed
Laeva ehitus on alates emapuu langetamisest kestnud enam kui aasta. Laev on ehitatud suures osas käsitsi – mullu talveks olid valmis laudis ja kaared, talvel tehti purjed. Laeva ehitust on vedanud kaks aastat Rootsis puupaadi tegemist õppinud Jorma Friberg.
26. juunil alustab jaala Haapsalust teekonda Stockholmi, et viia kiri Rootsi kuningale. See on vana traditsioon, kus rannarootslased käisid kohalike mõisnike peale kuningale kaebamas. Schönbergi sõnul sisaldab seekordne kiri ülevaadet tänapäeva eestirootslaste olukorrast ja muudki, mis saab Stockholmis ette loetud.
Kuna jaala ehitamise ja Rootsi kuningale kirja viimise ees-märk on vana puupaaditraditsiooni taaselustamine, ei sõideta otse Stockholmi, vaid läbi Soome ja Rootsi skääride, et tutvuda samalaadsete projektidega. 6. juulil algav tagasiteekond Haapsallu tuleb aga otse üle Läänemere, kuid peatused tehakse nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.
Jaala saadab teel Rootsi palju teisi aluseid – nii jahid kui ka traditsioonilised alused Soomest-Rootsist. Ekstreemolukordadeks valmisolekuks hoitakse pidevalt ühendust piirivalvega.
Laeva pardal on korraga kümme meest, kellest neli on põhimeeskonnas. Laeva kapten on Meelis Saarlaid, kes oli ka ümbermaailmapurjeka Lennuki meeskonnas, nagu ka põhimeeskonda kuuluv Tiit Riisalo.
Vahetusmeestena sõidavad kaasa inimesed traditsioonilistelt rannarootsi aladelt – Ruhnult, Pakrilt, Naissaarelt ja projekti toetava Tele2 esindajad, aga ka näiteks tuntud näitleja ja muusik Jaan Tätte ning Eesti Rahva Muuseumi direktor Jaanus Plaat.
Loo autor Urmet Kook teeb merereisi Rootsi osaliselt kaasa.