Roosaken puhkeb õide
Klaasikunstnik Riho Hütt valmistas Väike-Maarja kirikule roosakna, mis pühitsetakse pidulikult sisse pühapäeval, 28. detsembril kell 11 algaval jumalateenistusel. Foto: Avo Seidelberg |
Väike-Maarja kiriku vastne vitraažaken kõneleb valguse ja värvide keeles Maarja kuulutamise lugu.
Riho Hüti loodud roosakna “Maarja kuulutamine” läbimõõt on 1,55 meetrit ja see asub Väike-Maarja kiriku ukse kohal. “See koosneb kahest topeltlillest, kaheksa siilu keskel ja 16 ümber,” selgitas klaasikunstnik Riho Hütt.
Aken asub kiriku peasissekäigu kohal. “Kui ma Väike-Maarjas restaureerimist lõpetasin, lõime akna tegemiseks käed,” meenutas Hütt. Idee küpsemiseks kulus aastajagu süvenemist, lugemist, mõttemõlgutusi ja hulk kavandeid.
“Mulle anti täiesti vabad käed. Kuna on Maarja kirik, valisin Maarja kuulutamise teema. See on üks ilusamaid ja puhtamaid stseene,” rääkis Hütt. “Ingli ja taeva ja maa vahelise suhte asja mõtlesin terve aasta. Lõpuks läks ingel suurelt pilvest sirutuva käena üles ja Maarja alla väikseks.”
Pilveosa on värviline, keskel on matt valge, alumisse läbipaistvasse ossa on graveeritud Maarja. “Maarja värv on valge, see sobib graveeringusse. Päikese või elektri valgusest läheb see põlema, muutub kuldseks,” selgitas Hütt.
Teose materialiseerimiseks kulus kaks kuud. Tehnilisest küljest on kasutatud palju graveerimist, samuti käialõiget. “Teksti on ka. Niipalju, kui Luuka evangeeliumis seda teksti on, on ka klaasi peale kirjutatud. Pisikeselt. Sigrimigri on näha,” rääkis Hütt. Palju on ka tavalist klaasi, sest see valgus on kunstniku arvates kõige õigem.
“Kõigile, kes kavandit on näinud, on see meeldinud. See on vaba ja helge. Puhas. Kui vaatad peale, hakkab hea, ta ei rusu,” iseloomustas sündinud akent selle looja ja rõhutas, et tegemist on teema tänase mõistmise ja mõtestamisega. Nagu iga looming kannab oma aja märki.
“Sisemine rahu on kõige tähtsam, et olen ausalt selle asja teinud,” arvas kunstnik. “Olen loominguprotsessis poolt- ja vastuargumente kaaludes jõudnud õigete otsusteni.”
“Maarja kuulutamist” toetasid Väike-Maarja kirikukoguduse pikaaegsed toetajad Hanno ja Malle Tamm, samuti Väike-Maarja sõpradest rootsieestlased Kaarin ja Ants Tamm, Väike-Maarja vallavalitsus ja Viru praostkond.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Roosaken-vitraaž Väike-Maarjas
Roosaken puhkeb õide
Klaasikunstnik Riho Hütt valmistas Väike-Maarja kirikule roosakna, mis pühitsetakse pidulikult sisse pühapäeval, 28. detsembril kell 11 algaval jumalateenistusel. Foto: Avo Seidelberg
Väike-Maarja kiriku vastne vitraažaken kõneleb valguse ja värvide keeles Maarja kuulutamise lugu.
Riho Hüti loodud roosakna “Maarja kuulutamine” läbimõõt on 1,55 meetrit ja see asub Väike-Maarja kiriku ukse kohal. “See koosneb kahest topeltlillest, kaheksa siilu keskel ja 16 ümber,” selgitas klaasikunstnik Riho Hütt.
Aken asub kiriku peasissekäigu kohal. “Kui ma Väike-Maarjas restaureerimist lõpetasin, lõime akna tegemiseks käed,” meenutas Hütt. Idee küpsemiseks kulus aastajagu süvenemist, lugemist, mõttemõlgutusi ja hulk kavandeid.
“Mulle anti täiesti vabad käed. Kuna on Maarja kirik, valisin Maarja kuulutamise teema. See on üks ilusamaid ja puhtamaid stseene,” rääkis Hütt. “Ingli ja taeva ja maa vahelise suhte asja mõtlesin terve aasta. Lõpuks läks ingel suurelt pilvest sirutuva käena üles ja Maarja alla väikseks.”
Pilveosa on värviline, keskel on matt valge, alumisse läbipaistvasse ossa on graveeritud Maarja. “Maarja värv on valge, see sobib graveeringusse. Päikese või elektri valgusest läheb see põlema, muutub kuldseks,” selgitas Hütt.
Teose materialiseerimiseks kulus kaks kuud. Tehnilisest küljest on kasutatud palju graveerimist, samuti käialõiget. “Teksti on ka. Niipalju, kui Luuka evangeeliumis seda teksti on, on ka klaasi peale kirjutatud. Pisikeselt. Sigrimigri on näha,” rääkis Hütt. Palju on ka tavalist klaasi, sest see valgus on kunstniku arvates kõige õigem.
“Kõigile, kes kavandit on näinud, on see meeldinud. See on vaba ja helge. Puhas. Kui vaatad peale, hakkab hea, ta ei rusu,” iseloomustas sündinud akent selle looja ja rõhutas, et tegemist on teema tänase mõistmise ja mõtestamisega. Nagu iga looming kannab oma aja märki.
“Sisemine rahu on kõige tähtsam, et olen ausalt selle asja teinud,” arvas kunstnik. “Olen loominguprotsessis poolt- ja vastuargumente kaaludes jõudnud õigete otsusteni.”
“Maarja kuulutamist” toetasid Väike-Maarja kirikukoguduse pikaaegsed toetajad Hanno ja Malle Tamm, samuti Väike-Maarja sõpradest rootsieestlased Kaarin ja Ants Tamm, Väike-Maarja vallavalitsus ja Viru praostkond.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee