Liiklusõnnetuselt põgenejad vangi
Reet Roos (Res Publica), neljapäev. 11. detsember 2003
Mida mõtleb autojuht, kes jätab verise lapse teele lamama ja põgeneb häbiväärselt? Kas vähemalt tagantjärele, kui ta kätte saadakse, tunneb argpüks mingit süümepiina? Asjatu lootus. Näiteks tuntud lauljanna (Silvi Vrait, Keskerakond – toimetuse märkus), kes Astangul õuealal üheksa-aastase Marko alla ajas, praalib hoopis ajalehes: «Ta võiks mulle tänulik olla, et laps elus on!» Sõnad käisid poisi ema kohta, kelle avalikku mustamist alatu autojuht paljuks ei pidanud. Lauljannale ei tulnud hetkekski mõttesse, et sohver, kes ei märka õuealal lastega arvestada, peaks autost kui suurema ohu allikast edaspidi kaarega mööda käima.
Odavam põgenemine
Argus, ülbus ja karistamatuse tunne on need tegurid, mis muudavad õnnetuskohalt põgeneja eriti tülgastavaks. Võin inimlikult mõista juhti, kes õnnetuse põhjustab – keegi ju ei tee seda meelega. Aga pole võimalik leida mitte mingit õigustust sellisele jõhkardile, kes jätab vigastatud inimese abitult lamama.
Liiklusõnnetuste arv suureneb jõudsalt aastast aastasse, kuid veel hoogsamini kasvab liiklusõnnetuse kohalt põgenemiste arv. Tallinna politseiprefektuuris registreeriti 2003. aasta seitsme kuuga 1479 liiklusõnnetust, nendest 567 juhul lahkus süüdlane koos sõidukiga sündmuskohalt.
Lisaks argusele võib põgenemise põhjuseks olla alkoholijoove. Kui purjus juht ajab inimese alla, võib ta saada karistuseks rahatrahvi pluss kuni viieaastase vangistuse. Aga kui ta põgeneb, ennast kaineks magab ja hommikul õige mehena politseisse läheb, ajades seal naeruväärset juttu ðokiseisundist, siis saab teda karistada kuni 18 000 krooni suuruse trahvi või arestiga, kusjuures isegi juhiluba ei pruugita ära võtta!
Vangi saab sellise poolmõrtsuka panna vaid juhul, kui õnnestub tõestada, et ta jättis eluohtlikus seisundis inimese teadvalt abita. Aga advokaadil on lihtne öelda, et esiteks juht ei teadnud kannatanu seisundit, teiseks polnud see eluohtlik. Segadus valitseb ka karistuste määramisel – politsei, kohus ja seadusandjad lähenevad sellele kõik oma arusaamade järgi.
Põgenejad vangi
Seega on roolijoodikul kasulik põgeneda sündmuskohalt kas või kannataja elu hinnaga, sest talle on see odavam. Kahjuks ei saa kohus tunnistada teda isegi mitte ühiskonnaohtlikult nõrganärviliseks. Ja nagu me eespool nägime, ei karista südametunnistus selliseid hoopiski.
Tuleb see nüüd pehmest südamest või naiselikust nõrkusest, aga ma üldiselt ei poolda väga ränki karistusi. Olen Eesti karistusseadustikuga üsna rahul. Aga siinkohal tahan küll seadust otsustavalt karmistada. Olgu juht kui purupurjus tahes, talle peab olema kasulikum jääda õnnetuskohale. Just kasust tuleb siin lähtuda, sest inimesel, kes kaks väikest last alla ajab ja siis näruselt sääred teeb, südametunnistust ju lihtsalt ei ole.
Minu ettepanek: kui juht ajab inimese alla ning põgeneb, siis tabamise korral peab ta igal juhul ja tingimusteta vangi minema. Ta peab teadma, et saab igal juhul karmima karistuse kui kas või umbjoobes paigale jäädes. Ka juhiluba tuleb loomulikult pikaks ajaks hoiule anda.
Igasuguse jutu ðokist peame unustama. Kui inimesel on nii nõrk närvikava, siis ei tohiks ta mingil juhul juhtida autot, suurendatud ohu allikat. Juhtis, põhjustas õnnetuse, põgenes – nüüd kandku ka vastutust.
Jätta kannatanu teele, ette uutele kihutavatele autodele, pole mitte lihtsalt argpükslus, vaid midagi palju halvemat. See on täielik hoolimatus elu suhtes, totaalne ükskõiksus selle suhtes, mis saab abitust kaasinimesest. Sedasorti ülim hoolimatus hävitab pikkamööda meie ühiskonda ning annab jõhkarditele üha rohkem võimu.
Just sellepärast tegi Res Publica naiskogu justiitsministrile ettepaneku: palun kohe ning järsult karmistada karistusi nende argpükste suhtes, kes inimese alla ajavad ja põgenevad.
Must kroonika
7. november Tallinnas Mere puiesteel sõitis tundmatu auto otsa 11aastasele Ardole ja põgenes.
2. oktoober tundmatu autojuht sõitis Tallinnas Nõmme teel Audentese erakooli juures vöötrajal teed ületanud 11aastasel Rosemaryl üle labajala ja põgenes.
19. september veoauto sõitis Tartu lähedal koomasse Jaanuse ja põgenes.
12. august Jõgevamaal sõitis auto otsa 11aastasele Andrusele, kes jäi raskelt vigastatuna teele lamama, auto aga haihtus.
8. märts Tallinnas Laagna teel reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud viieaastased Svetlana ja Kevin said löögi kesklinna poolt tulnud sõiduautolt BMW, mis põgenes sündmuskohalt.
10. veebruar 54aastane Eduard suri Tallinna-Tartu maanteel, sest temast sõitis üle neli autot; kolm neist pagesid.
Kaheksa-aastane Tristan räägib: «Tõusin löögist õhku ja kukkusin pikali, jalad hakkasid värisema, komberdasin teelt minema. Autojuht ei tulnud väljagi, andis peaga märku, et mine eest, sa segad mind.» Automarki poiss ei tundnud, kuid tal on meeles, et sõiduk oli kuldne-beeþikas ja sohver noor päikeseprillidega mees.
SL Õhtuleht
Uudised
VE: Roos, Reet – riigikogulane
Reet Roos (Res Publica), neljapäev. 11. detsember 2003
Odavam põgenemine
Argus, ülbus ja karistamatuse tunne on need tegurid, mis muudavad õnnetuskohalt põgeneja eriti tülgastavaks. Võin inimlikult mõista juhti, kes õnnetuse põhjustab – keegi ju ei tee seda meelega. Aga pole võimalik leida mitte mingit õigustust sellisele jõhkardile, kes jätab vigastatud inimese abitult lamama.
Liiklusõnnetuste arv suureneb jõudsalt aastast aastasse, kuid veel hoogsamini kasvab liiklusõnnetuse kohalt põgenemiste arv. Tallinna politseiprefektuuris registreeriti 2003. aasta seitsme kuuga 1479 liiklusõnnetust, nendest 567 juhul lahkus süüdlane koos sõidukiga sündmuskohalt.
Lisaks argusele võib põgenemise põhjuseks olla alkoholijoove. Kui purjus juht ajab inimese alla, võib ta saada karistuseks rahatrahvi pluss kuni viieaastase vangistuse. Aga kui ta põgeneb, ennast kaineks magab ja hommikul õige mehena politseisse läheb, ajades seal naeruväärset juttu ðokiseisundist, siis saab teda karistada kuni 18 000 krooni suuruse trahvi või arestiga, kusjuures isegi juhiluba ei pruugita ära võtta!
Vangi saab sellise poolmõrtsuka panna vaid juhul, kui õnnestub tõestada, et ta jättis eluohtlikus seisundis inimese teadvalt abita. Aga advokaadil on lihtne öelda, et esiteks juht ei teadnud kannatanu seisundit, teiseks polnud see eluohtlik. Segadus valitseb ka karistuste määramisel – politsei, kohus ja seadusandjad lähenevad sellele kõik oma arusaamade järgi.
Põgenejad vangi
Seega on roolijoodikul kasulik põgeneda sündmuskohalt kas või kannataja elu hinnaga, sest talle on see odavam. Kahjuks ei saa kohus tunnistada teda isegi mitte ühiskonnaohtlikult nõrganärviliseks. Ja nagu me eespool nägime, ei karista südametunnistus selliseid hoopiski.
Tuleb see nüüd pehmest südamest või naiselikust nõrkusest, aga ma üldiselt ei poolda väga ränki karistusi. Olen Eesti karistusseadustikuga üsna rahul. Aga siinkohal tahan küll seadust otsustavalt karmistada. Olgu juht kui purupurjus tahes, talle peab olema kasulikum jääda õnnetuskohale. Just kasust tuleb siin lähtuda, sest inimesel, kes kaks väikest last alla ajab ja siis näruselt sääred teeb, südametunnistust ju lihtsalt ei ole.
Minu ettepanek: kui juht ajab inimese alla ning põgeneb, siis tabamise korral peab ta igal juhul ja tingimusteta vangi minema. Ta peab teadma, et saab igal juhul karmima karistuse kui kas või umbjoobes paigale jäädes. Ka juhiluba tuleb loomulikult pikaks ajaks hoiule anda.
Igasuguse jutu ðokist peame unustama. Kui inimesel on nii nõrk närvikava, siis ei tohiks ta mingil juhul juhtida autot, suurendatud ohu allikat. Juhtis, põhjustas õnnetuse, põgenes – nüüd kandku ka vastutust.
Jätta kannatanu teele, ette uutele kihutavatele autodele, pole mitte lihtsalt argpükslus, vaid midagi palju halvemat. See on täielik hoolimatus elu suhtes, totaalne ükskõiksus selle suhtes, mis saab abitust kaasinimesest. Sedasorti ülim hoolimatus hävitab pikkamööda meie ühiskonda ning annab jõhkarditele üha rohkem võimu.
Just sellepärast tegi Res Publica naiskogu justiitsministrile ettepaneku: palun kohe ning järsult karmistada karistusi nende argpükste suhtes, kes inimese alla ajavad ja põgenevad.
Must kroonika
7. november Tallinnas Mere puiesteel sõitis tundmatu auto otsa 11aastasele Ardole ja põgenes.
2. oktoober tundmatu autojuht sõitis Tallinnas Nõmme teel Audentese erakooli juures vöötrajal teed ületanud 11aastasel Rosemaryl üle labajala ja põgenes.
19. september veoauto sõitis Tartu lähedal koomasse Jaanuse ja põgenes.
12. august Jõgevamaal sõitis auto otsa 11aastasele Andrusele, kes jäi raskelt vigastatuna teele lamama, auto aga haihtus.
8. märts Tallinnas Laagna teel reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud viieaastased Svetlana ja Kevin said löögi kesklinna poolt tulnud sõiduautolt BMW, mis põgenes sündmuskohalt.
10. veebruar 54aastane Eduard suri Tallinna-Tartu maanteel, sest temast sõitis üle neli autot; kolm neist pagesid.
Kaheksa-aastane Tristan räägib: «Tõusin löögist õhku ja kukkusin pikali, jalad hakkasid värisema, komberdasin teelt minema. Autojuht ei tulnud väljagi, andis peaga märku, et mine eest, sa segad mind.» Automarki poiss ei tundnud, kuid tal on meeles, et sõiduk oli kuldne-beeþikas ja sohver noor päikeseprillidega mees.
SL Õhtuleht