| Aastaid on olnud vaidlusaluseks teemaks olnud korterelamute rõdude kinniehitamine. Korteriühistu liikmed on püüdnud kogu hingest jõuda selleni, et korterelamu tervikuna oleks kena linnapildis vaadata.
Rõdude teema on aastaid üleval olnud ja erimeelsusi selles osas väga palju, kuid keegi ei olnud võtnud ette kohtuteed oma õiguste kaitseks. Nüüdseks on see rada ühe korteriühistu, Tallinna linnaplaneerimise ameti ja korteriomanike poolt ette võetud ning korteriomanike poolt algatatud kohtutee on jõudnud lõpule Tallinna ringkonnakohtu poolt tehtud otsusega tsiviilasjas nr 3-06-1259, mis jõustus 29. mail 2007.
Pikk ja huvitav kohtuvaidlus sai alguse korterelamu korteriomandi omanike soovist oma kodu kauniks ja ilusaks teha. Sellega olid nõus enamik omanikke, kuid viis, kuidas seda teha, ei olnud meelepärane kõikidele omanikele.
Korteriühistu üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud elamu välisfassaadi renoveerimise. Elamu välisfassaadi üheks osaks on elamu rõdud ning korteriomanike soove arvestades otsustati tellida projekt selliselt, et taotleda rõdude kinniehitamist.
Tallinna linnaplaneerimise amet andis ehitusloa rõdude kinniehitamiseks üksnes raamideta klaasimisviisi kasutades. Suure osa korteriomanike jaoks oli see meeldiv otsus, sest lõpuks ometi oli olemas luba rõdude kinniehitamiseks ja veel selliselt, et elamu tervikuna näeb välja kena.
Kuid siiski ei olnud otsus vastuvõetav kõikidele ja rahulolematud korteriomanikud pöördusid õiguse ja õigluse mõistmiseks kohtusse, et ehitusluba tühistataks. Kuus korteriomanikku ei pidanud õigeks korteriühistu üldkoosoleku poolt otsustatud ja linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud elamu renoveerimise projekti ning selle alusel antud ehitusluba, kus rõdude kinniehitamiseks on lubatud üksnes kasutada raamideta klaasimisviisi.
Tegelikult oli ainsaks eesmärgiks kaebuse esitajatel soov säilitada omavoliliselt kinniehitatud rõdud. Kohtuvaidluse algatanud korteriomanikud leidsid, et nende subjektiivseid õigusi on rikutud. Korteriomanikud leidsid, et ehitusluba ei vasta põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatule, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Samuti leidsid kohtu poole pöördunud isikud, et Tallinnas ei ole mõistlik juurutada rõdude supermoodsat klaasimisviisi nagu Helsingis ja Stockholmis. Samuti arvasid nad, et ehitusluba nõuab põhjendamatult olemasolevate rõdude kinniehituste likvideerimist.
Korteriomanikud leidsid ka, et Tallinna linnaplaneerimise amet oleks pidanud absoluutselt kõikide korteriomanike käest küsima arvamust, millisel moel nad rõdude kinniehitamist soovivad.
Kohtu seisukoht antud küsimused oli ühene, et ametil ei ole kohustust kõikide korteriomanike arvamust küsida ning kaasomandi osa renoveerimise osas võtab vastu otsused korteriühistu üldkoosolek.
Märkimist väärib, et üldkoosoleku otsust ei ole korteriomanikud vaidlustanud, seega on renoveerimise osas otsus kehtiv ning kõikidele korteriomanikele sellest tulenevad õigused ja kohustused täitmiseks kohustuslikud.
Kohtuistungil viitas kaebuse esitaja asjaolule, et samas piirkonnas on enamus rõdud kinniehitatud raamitud klaasidega katmisviisil. Siinkohal on väga oluline märkida, et Tallinnas ja ka mujal Eestis on väga palju raamitud klaasidega katmisviisil kinniehitatud rõdusid, kuid see ei ole argumendiks, et nii on õige toimida. Sellisel moel rõdude kinniehitamiseks ei ole enamasti kohalik omavalitsus luba andnud ning ebaseaduslikult kinniehitatud rõdud ei anna mitte mingisuguseid õigusi.
Kohtusaagasse kaasati kolmanda isikuna korteriühistu, kes pöördus õigusabi saamiseks korteriühistute liidu juristide poole. Liidu juristide seisukoht on olnud alati ühesugune – elamu välisfassaad on korteriomandi omanike kaasomandis ning igasugune omavoliline välisfassaadi muutmine, sh ka rõdude omavoliline kinniehitamine, ei ole lubatud.
Vastavalt seadusele ei ole korteriomandi reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires. Eeltoodust tulenevalt on korterelamu rõdud korteriomanike kaasomandis ning ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka.
Rõdude kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Seaduse kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel. Nimetatud seadusesättes on seadusandja väga selgelt ja üheselt mõistetavalt toonud välja seaduse mõtte, mille kohaselt ei või ehitise välisilme konstruktsioonilist muutmist teostada ilma ehitusloa ja projektita. Seaduse kohaselt kohustuvad korteriomandi omanikud tagama, sh ka kaebajad, ehitusprojekti kohase ehitamise.
Tallinna linnaplaneerimise ameti pädevusse kuulub projekteerimisel ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine ning ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile.
Lähiümbruskonnas kujunenud stiiliks ei saa nimetada iga korteriomandi omaniku oma suva järgi kinniehitatud rõdu. Seega, korteriomanikel ei ole õigust rõdusid kinni ehitada suvalisel viisil, vaid seda võib teha üksnes ehitusloa alusel, mille väljastab vastava kohaliku omavalitsuse juures olev ametnik.
Kaebuse esitanud korteriomanikud õigust ei saanud Tallinna halduskohtus ja samuti ka Tallinna ringkonnakohtus.
|
Uudised
VE: rõdude kinniehitamine
26.09.2007 08:56Monica Sulg, Eesti Korteriühistute Liit
Korteriomanikel ei ole õigust rõdusid kinni ehitada suvalisel viisil, vaid seda võib teha üksnes ehitusloa alusel, mille väljastab vastava kohaliku omavalitsuse juures olev ametnik.
Foto: Kaire Uusen
Rõdude teema on aastaid üleval olnud ja erimeelsusi selles osas väga palju, kuid keegi ei olnud võtnud ette kohtuteed oma õiguste kaitseks. Nüüdseks on see rada ühe korteriühistu, Tallinna linnaplaneerimise ameti ja korteriomanike poolt ette võetud ning korteriomanike poolt algatatud kohtutee on jõudnud lõpule Tallinna ringkonnakohtu poolt tehtud otsusega tsiviilasjas nr 3-06-1259, mis jõustus 29. mail 2007.
Pikk ja huvitav kohtuvaidlus sai alguse korterelamu korteriomandi omanike soovist oma kodu kauniks ja ilusaks teha. Sellega olid nõus enamik omanikke, kuid viis, kuidas seda teha, ei olnud meelepärane kõikidele omanikele.
Korteriühistu üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud elamu välisfassaadi renoveerimise. Elamu välisfassaadi üheks osaks on elamu rõdud ning korteriomanike soove arvestades otsustati tellida projekt selliselt, et taotleda rõdude kinniehitamist.
Tallinna linnaplaneerimise amet andis ehitusloa rõdude kinniehitamiseks üksnes raamideta klaasimisviisi kasutades. Suure osa korteriomanike jaoks oli see meeldiv otsus, sest lõpuks ometi oli olemas luba rõdude kinniehitamiseks ja veel selliselt, et elamu tervikuna näeb välja kena.
Kuid siiski ei olnud otsus vastuvõetav kõikidele ja rahulolematud korteriomanikud pöördusid õiguse ja õigluse mõistmiseks kohtusse, et ehitusluba tühistataks. Kuus korteriomanikku ei pidanud õigeks korteriühistu üldkoosoleku poolt otsustatud ja linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud elamu renoveerimise projekti ning selle alusel antud ehitusluba, kus rõdude kinniehitamiseks on lubatud üksnes kasutada raamideta klaasimisviisi.
Tegelikult oli ainsaks eesmärgiks kaebuse esitajatel soov säilitada omavoliliselt kinniehitatud rõdud. Kohtuvaidluse algatanud korteriomanikud leidsid, et nende subjektiivseid õigusi on rikutud. Korteriomanikud leidsid, et ehitusluba ei vasta põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatule, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Samuti leidsid kohtu poole pöördunud isikud, et Tallinnas ei ole mõistlik juurutada rõdude supermoodsat klaasimisviisi nagu Helsingis ja Stockholmis. Samuti arvasid nad, et ehitusluba nõuab põhjendamatult olemasolevate rõdude kinniehituste likvideerimist.
Korteriomanikud leidsid ka, et Tallinna linnaplaneerimise amet oleks pidanud absoluutselt kõikide korteriomanike käest küsima arvamust, millisel moel nad rõdude kinniehitamist soovivad.
Kohtu seisukoht antud küsimused oli ühene, et ametil ei ole kohustust kõikide korteriomanike arvamust küsida ning kaasomandi osa renoveerimise osas võtab vastu otsused korteriühistu üldkoosolek.
Märkimist väärib, et üldkoosoleku otsust ei ole korteriomanikud vaidlustanud, seega on renoveerimise osas otsus kehtiv ning kõikidele korteriomanikele sellest tulenevad õigused ja kohustused täitmiseks kohustuslikud.
Kohtuistungil viitas kaebuse esitaja asjaolule, et samas piirkonnas on enamus rõdud kinniehitatud raamitud klaasidega katmisviisil. Siinkohal on väga oluline märkida, et Tallinnas ja ka mujal Eestis on väga palju raamitud klaasidega katmisviisil kinniehitatud rõdusid, kuid see ei ole argumendiks, et nii on õige toimida. Sellisel moel rõdude kinniehitamiseks ei ole enamasti kohalik omavalitsus luba andnud ning ebaseaduslikult kinniehitatud rõdud ei anna mitte mingisuguseid õigusi.
Kohtusaagasse kaasati kolmanda isikuna korteriühistu, kes pöördus õigusabi saamiseks korteriühistute liidu juristide poole. Liidu juristide seisukoht on olnud alati ühesugune – elamu välisfassaad on korteriomandi omanike kaasomandis ning igasugune omavoliline välisfassaadi muutmine, sh ka rõdude omavoliline kinniehitamine, ei ole lubatud.
Vastavalt seadusele ei ole korteriomandi reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires. Eeltoodust tulenevalt on korterelamu rõdud korteriomanike kaasomandis ning ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka.
Rõdude kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Seaduse kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel. Nimetatud seadusesättes on seadusandja väga selgelt ja üheselt mõistetavalt toonud välja seaduse mõtte, mille kohaselt ei või ehitise välisilme konstruktsioonilist muutmist teostada ilma ehitusloa ja projektita. Seaduse kohaselt kohustuvad korteriomandi omanikud tagama, sh ka kaebajad, ehitusprojekti kohase ehitamise.
Tallinna linnaplaneerimise ameti pädevusse kuulub projekteerimisel ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine ning ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile.
Lähiümbruskonnas kujunenud stiiliks ei saa nimetada iga korteriomandi omaniku oma suva järgi kinniehitatud rõdu. Seega, korteriomanikel ei ole õigust rõdusid kinni ehitada suvalisel viisil, vaid seda võib teha üksnes ehitusloa alusel, mille väljastab vastava kohaliku omavalitsuse juures olev ametnik.
Kaebuse esitanud korteriomanikud õigust ei saanud Tallinna halduskohtus ja samuti ka Tallinna ringkonnakohtus.