 Toivo Tänavsuu, Anti Ronk
Tallinna linnakohus määras eile tingimisi karistuse ärimehele, kes ei olnud reaalselt käivitanud oma 2002. aastal ostetud, kuid seni “riiulil seisnud” firmat ning oli jätnud seega maksuametile esitamata igakuised maksudeklaratsioonid.
Juriidilise isiku deklareerimiskohustused
• Iga kuu 10. päevaks esitada maksuametile tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid. Lisaks esitada deklaratsioon dividendide saajate kohta
• Iga kuu 20. päevaks esitada maksuametile käibedeklaratsioon
Allikas: maksukorralduse seadus |
Karistusseadustik lubab nimetatud kriminaalkuriteo eest määrata aga kuni 10-aastase vanglakaristuse.
Eelmise aasta algul sai mees 300 krooni trahvi
Ärimees Anatoli Lešnev ostis 2002. aasta alguses OÜ Formeko ning registreeris ennast selle juhatuse liikmeks. Kuna Lešnev ei esitanud maksuametile maksuseadusest tulenevalt iga kuu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu- ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioone, määras maksuamet talle maksukorralduse seaduse täitmata jätmise tõttu 2003. aasta alguses väärteokaristusena trahvi 300 krooni ulatuses.
“Ma lihtsalt ei teadnud, et neid deklaratsioone tuleb iga kuu täita,” ütles Lešnev Eesti Päevalehele. “Maksuamet kirjutas vaid trahve ja saatis need koju. Pärast esimest trahvi ei seletanud mulle seda ka ebaviisakad maksuameti töötajad.”
Arvates, et äritegevuseta firma kohta ei pea deklaratsioone esitama, jättis Lešnev ka 2003. aastal maksuametile oma firma tegevusest aru andmata. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud Lešnevil võimalik ka raamatupidajat palgata. Kuna väärteokaristus oli juba kätte saadud, algatas maksupettuste uurimise keskus (MUK) möödunud aasta septembris Lešnevi suhtes kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis puudutab maksudest kõrvale hoidmist.
“Sain maksuametilt deklaratsioonide täitmise vajalikkusest teada alles sel ajal, kui asi kohtusse jõudis, kuid siis ei saanud enam midagi teha,” ütles Lešnev. Eile määras Tallinna linnakohtu kohtunik Leo Kunman Lešnevile tingimisi viiekuuse karistuse kolmeaastase katseajaga. Lisaks tuleb ärimehel tasuda kohtukulud 6200 krooni.
“See karistus ei ole õiglane,” ütles kohtus kaitsjata esinenud ning end täielikult süüdi tunnistanud Lešnev. “Ma ei teinud ju midagi keelatut ja riigile ei tekitanud ka mingit kahju. Selle eest saada viis kuud tingimisi on liiga palju.”
Ka prokurör nõudis alla alammäära karistust
Linnakohtu pressiesindaja Aet Truu sõnul on sanktsioon kuriteo eest, kui firma ei tegutse ja jätab esitamata nn 0-deklaratsioonid, liiga karm. “Siit ka alla alammäära määratud karistus, mida nõudis ka prokurör,” ütles ta.
MUK-i juhi Enriko Aava sõnul on tegemist esimese astme maksukuriteoga, kus maksumaksja paneb korduvalt väärtegusid toime. Aav möönis, et Lešnevi kohtuasja võib mõneti eriliseks pidada, sest maksuamet püüab rohkem auru panna raskemate maksukuritegude uurimisele.
Lešnevi sõnul võiks maksuamet seletada kõikidele eesti keelt mitte rääkivatele ärimeestele, mida ja kuidas teha, mitte ainult trahve välja kirjutada.
“Mulle ei soovitanud maksuameti inspektor ka ühtegi kursust, mida oleksin võinud läbida, kuigi soovisin seda kas või tasu eest,” ütles ärimees, kes ostis Formeko ideega teha sellest korralik ehitusfirma, kuid kes nüüd soovib selle maha müüa, et kohtukulusid maksta.
|
Uudised
VE: riiulifirma & seadus
Ärimees sai riiulifirma eest tingimisi karistuse(09.01.2004)
Tallinna linnakohus määras eile tingimisi karistuse ärimehele, kes ei olnud reaalselt käivitanud oma 2002. aastal ostetud, kuid seni “riiulil seisnud” firmat ning oli jätnud seega maksuametile esitamata igakuised maksudeklaratsioonid.
• Iga kuu 10. päevaks esitada maksuametile tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid. Lisaks esitada deklaratsioon dividendide saajate kohta
• Iga kuu 20. päevaks esitada maksuametile käibedeklaratsioon
Allikas: maksukorralduse seadus
Karistusseadustik lubab nimetatud kriminaalkuriteo eest määrata aga kuni 10-aastase vanglakaristuse.
Eelmise aasta algul sai mees 300 krooni trahvi
Ärimees Anatoli Lešnev ostis 2002. aasta alguses OÜ Formeko ning registreeris ennast selle juhatuse liikmeks. Kuna Lešnev ei esitanud maksuametile maksuseadusest tulenevalt iga kuu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu- ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioone, määras maksuamet talle maksukorralduse seaduse täitmata jätmise tõttu 2003. aasta alguses väärteokaristusena trahvi 300 krooni ulatuses.
“Ma lihtsalt ei teadnud, et neid deklaratsioone tuleb iga kuu täita,” ütles Lešnev Eesti Päevalehele. “Maksuamet kirjutas vaid trahve ja saatis need koju. Pärast esimest trahvi ei seletanud mulle seda ka ebaviisakad maksuameti töötajad.”
Arvates, et äritegevuseta firma kohta ei pea deklaratsioone esitama, jättis Lešnev ka 2003. aastal maksuametile oma firma tegevusest aru andmata. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud Lešnevil võimalik ka raamatupidajat palgata. Kuna väärteokaristus oli juba kätte saadud, algatas maksupettuste uurimise keskus (MUK) möödunud aasta septembris Lešnevi suhtes kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis puudutab maksudest kõrvale hoidmist.
“Sain maksuametilt deklaratsioonide täitmise vajalikkusest teada alles sel ajal, kui asi kohtusse jõudis, kuid siis ei saanud enam midagi teha,” ütles Lešnev. Eile määras Tallinna linnakohtu kohtunik Leo Kunman Lešnevile tingimisi viiekuuse karistuse kolmeaastase katseajaga. Lisaks tuleb ärimehel tasuda kohtukulud 6200 krooni.
“See karistus ei ole õiglane,” ütles kohtus kaitsjata esinenud ning end täielikult süüdi tunnistanud Lešnev. “Ma ei teinud ju midagi keelatut ja riigile ei tekitanud ka mingit kahju. Selle eest saada viis kuud tingimisi on liiga palju.”
Ka prokurör nõudis alla alammäära karistust
Linnakohtu pressiesindaja Aet Truu sõnul on sanktsioon kuriteo eest, kui firma ei tegutse ja jätab esitamata nn 0-deklaratsioonid, liiga karm. “Siit ka alla alammäära määratud karistus, mida nõudis ka prokurör,” ütles ta.
MUK-i juhi Enriko Aava sõnul on tegemist esimese astme maksukuriteoga, kus maksumaksja paneb korduvalt väärtegusid toime. Aav möönis, et Lešnevi kohtuasja võib mõneti eriliseks pidada, sest maksuamet püüab rohkem auru panna raskemate maksukuritegude uurimisele.
Lešnevi sõnul võiks maksuamet seletada kõikidele eesti keelt mitte rääkivatele ärimeestele, mida ja kuidas teha, mitte ainult trahve välja kirjutada.
“Mulle ei soovitanud maksuameti inspektor ka ühtegi kursust, mida oleksin võinud läbida, kuigi soovisin seda kas või tasu eest,” ütles ärimees, kes ostis Formeko ideega teha sellest korralik ehitusfirma, kuid kes nüüd soovib selle maha müüa, et kohtukulusid maksta.