«Mulle tuli aasta isa tiitlile esitamine küll täieliku üllatusena, olin sellele alguses päris vastu. Tunnen pidevalt, et aega kodu jaoks jääb väheseks,» tunnistab Märt Riisenberg.
«Lõpuks loobusin vastupuiklemisest. Juba austusest minu ülesseadjate töö vastu. Aga ikkagi tunnetan praegu teravalt, et mind on abikaasa ja laste jaoks kodus liiga vähe olnud. Lastega, just nende kasvamise ja kujunemise aastatel oleks palju rohkem võinud koos ette võtta,» kahetseb ta.
Ometi kiidab Märdi pesamuna, tütar Mari, et hoolimata mitmest vastutusrikkast ametikohustusest leiab isa alati pere jaoks aega. Isa on see, kes aitab matemaatikat õppida, isa on see, kes tütre koos sõbrannadega trenni ja võistlustele sõidutab.
«Laste kasvatamine on tegelikult nii peen teadus, et vajaks lausa eraldi tudeerimist. Mina pole kahjuks seda teadust kunagi õppinud. Usun, et kõige parem vahend laste kasvatamisel on isiklik eeskuju, see kasvatab kõige rohkem. See, et lapsed on suureks kasvanud ja toredateks inimesteks saanud, ongi rohkem minu abikaasa teene,» jääb austava tiitli saanud isa tagasihoidlikuks.
Väärib ka aasta abikaasa tiitlit
Märt Riisenberg võikski sama väärikalt kanda ka aasta abikaasa tiitlit. Oma kaasa Anuga on ta abielus olnud ligi 30 aastat. 1988. aasta märtsis, paari neljanda lapse sündides kinkis ta naisele fotoalbumi pühendusega «Minu armsale Anule naistepäevaks!»
Album on omalaadne fotokroonika Riisenbergide lastest: Triinust, Annest, Siimust ja Marist nende esimestest elupäevadest alates. Märt Riisenberg tunnistab, et tema suur hobi on aastakümneid olnud fotograafia.
«Noorena mängisin päris palju korv- ja võrkpalli, armastasin ujuda. Nüüd, vanemas eas, olen kuus-seitse korda triatlonist osa võtnud, mulle istuvad vastupidavusalad. Aga pesamuna Mari otsustas korvpalli kasuks küll ilmselt ema eeskujul. Abikaasa oli nooruses palju kõvem korvpallimängija kui mina omal ajal,» muigab mees.
Niisamuti kinnitab ta, et pole tütar Anne elukutsevalikut, kes õpib põllumajandusülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist, kuidagi suunanud.
«Pigem vastupidi. Just laste teismeliseajal, nende kasvamise ja isiksuseks kujunemise ajal nägid põllumehed kõige hullemaid aegu. Kahjumis pole meie ettevõte küll ühelgi aastal olnud, aga mingeid hiigelkasumeid ei näinud me niisamuti. Alles viimasel aastal, kui piima hind on hüppeliselt tõusnud, võib lõpuks öelda, et karjakasvatus tasub end ära. Aga ega see piimakarja pidamine nii roosiline ala ka pole, nagu meedia väita püüab. Kui põllumehel pole ikka 10 aastat raha jätkunud tootmisse investeerimiseks, siis kaob see kõrgem piimaraha sinna ka nagu musta auku,» maalib eluaegne põllumees Riisenberg pildi, mis tütrele ametivalikus roosilist elu ja pudrumägesid ei luba.
«Ükski mu lastest pole olnud absoluutne priimus, eks nad kahtesid ole koju toonud kõik,» ütleb Märt Riisenberg.
Meeldib ja leiab aega lapsi õpetada
«Aga kärkinud ega pahandanud ma nende peale ei ole, pigem püüdnud mõista ja aru saada, millest need halvad hinded päevikusse tekkisid. Lastega koos olen koolitükke teinud. Ma pole olnud selline isa, kes õhtuti väsinult töölt koju tuleb ja siis kodus ainult vaikust ja rahu nõuab.
Lapsed on lapsed, kooliajal kraaklesid ja nääklesid nad lausa nii kõvasti, et neid on tulnud omaette tubadesse saata. Aga sellist tunnet, et olen nii väsinud ja tüdinud ja nüüd nad veel kraaklevad ka omavahel, tahan vaikust! pole ma küll iialgi tundnud. Pigem vastupidi.
Abikaasa ütleb, et mulle meeldib õpetada. Eks see ole iseloomu viga: ülemuse ametit pidades on täiskasvanud inimestele sageli väga raske selgeks teha, kuidas üks või teine asi paremini käib. Pealegi pole nii kombeks. Eks ma siis elan end laste peal välja,» muigab värske aasta isa.
Kolm Märt ja Anu Riisenbergi last on juba täiskasvanud ja elavad omaette – poeg Siim Raplas, tütar Ann Tallinnas, teine tütar Triin Tartus. «Vaid pesamuna Mari ongi meile veel jäänud, teisi iga päev enam ei näe. Siim töötab minuga samas ettevõttes insenerina.»
Aga järgmise aasta jaanuaris-veebruaris saavad Märt ja Anu Riisenbergist lausa kahekordsed vanavanemad, nii poeg Siimu kui tütar Anne peresse on oodata juurdekasvu.
«Kõige suuremat rõõmu oma laste üle olengi tundnud siis, kui poeg lõpetas Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja õpib edasi Põllumajandusülikoolis täienduskoolitusel.
Siim on alati olnud väga iseseisev, juba väga varasest koolipoisieast peale. Eks temaga oli muret ja tema kooliteegi oli üpris okkaline. Aga see-eest on ta meie peres vaieldamatult kõige kõvem sportlane, on kreeka-rooma maadluses Eestit koguni maailmameistrivõistlustel esindanud.»
Aasta isa võistlust korraldab Eesti Naislaulu Selts, tänavune valimine oli järjekorras kümnes.
Kes on Märt Riisenberg?
Sündinud 25. novembril 1954. aastal Viljandis
Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Veise-, sea- ja kanakasvatusosaühingu Kehtna Mõis juhatuse esimees
Kehtna vallavolikogu esimees
Eesti Viljasalve nõukogu uus esimees
Abielus, neli last. Abikaasa Anu töötab Kehtna Mõisa OÜ Tiigi kaupluse juhatajana.
Mis on Kehta Mõisa OÜ?
Kehtna Mõisa OÜ-l on maad koos renditud maadega kokku 1500 hektarit haritavat maad, majandis töötab 75 põhikohaga töötajat. Kehtna Mõisa OÜ seafarm on üks paremaid eesti peekoni tõugu seafarme ja kannab aretusfarmi nime, see on tõufarmi kõrgeim aste. Seafarmis on 2000 siga. Kehtna Mõisa OÜ veisefarmis 400 lüpsilehma. Kavas on suurendada lehmade arvu ja ehitada uus lüpsilaut 500-le lehmale. Alates 1997. aasta suvest lüpstakse lehmi europaralleel-lüpsiplatsil. Nüüdisaja viimase sõna järgi tehnoloogia koos jahutusseadmetega võimaldab toota kvaliteetset piima.
Aastane väljalüps 7700 kilogrammi lehma kohta, piima müük ca 2700 tonni aastas.
Kanalas on 3600 kana (valged ja pruunid). Toodang on miljon muna aastas.
Märt Riisenbergi lapsed arvavad, et…
Ann «Isa respekteerib kõiki teisi inimesi. Ta suhtub igasse inimesse austusega.»
Triin «Isa on hästi õiglane.»
Mari «Meil on lausa täiuslik isa. Alati imetlen, kuidas ta leiab pere jaoks aega. Tal on alati aega mind autoga viia, kui ma kuhugi korvpallivõistlustele pean sõitma. Mu sõbrannad ja võistkonnakaaslased ka teavad juba, et Mari isa viib ja toob.»
«Isa on hästi kannatlik. Ta ei kaota iial kannatust.»
Siim «Isa on lausa hullupööra täpne inimene. Läheb võtab tanklas bensiini, märgib autokompuutri pealt täpselt üles, palju bensiini võttis, palju oli keskmine bensiinikulu. Kodus märgib üles kõik veemõõdikute näidud. Tal on täpselt välja arvestatud, millega on soodsam kütta, kas puudega või briketiga, kas kütmisel tasub panna taimer vahele või ei. Paljud majaomanikud tahaksid ju tegelikult samu asju teada, kuidas on praeguste hindade juurde kõige soodsam maja kütta. Aga keegi ei viitsi seda peent igapäevast mõõtmistööd kirja panna. Minu isa viitsib. Ta on äärmiselt korrektne, lausa pedant. Aga ta pole mingi tähenärija, kõikidel tema üleskirjutustel on ju oma loogika sees. Ses mõttes võib teda pidada loogiliseks praktikuks.»
Laste haridus ja vaba aeg südame peal
Kehtna vallavolikogu esimehena muretseb Märt Riisenberg ennekõike Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli saatuse pärast.
«Viimasel aastal on välja tuldud päris mitme kooli muutmise, liitmise ja lausa sulgemiskavaga. Aga see oleks ju suur õnnetus, kui täiesti toimiv ja hea mainega, 500 õpilase ja 60 õpetajaga kool kinni pannakse.
Kehtna valla suur mure on ka see, et maakoolid jäävad järjest väiksemaks. Alla 90 õpilasega koolid aga on haridusministeeriumi kavade kohaselt ju mitterahastamisele määratud. Me oleme suur vald, meil on seitse alevikku ja viis põhikooli.
Aga noorte vaba aja sisustamise võimalused on kesised. Kehtna vallavolikogu hääletas ühehäälselt Paluküla Hiiemäele puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamise poolt.
Mis saab minul selle vastu olla, et kehtnalaste traditsiooniline suusatamise ja liulaskmise koht tehakse ohutumaks.
Kui vähegi lund on, keeb seal vilgas elu, möödunud talvel oli see mägi paksult rahvast täis, aga kahjuks käis mullu vastlapäeval kiirabi 3-4 korda.
Saan ka maausulistest aru, kuid kahjuks põhinevad nende argumendid rohkem emotsioonidel. Käisin Hiiemäel just möödunud laupäeval – seal pole rohukõrtki liigutatud. Suusakeskust planeeritakse aga hoopis Revimäele, mis on Hiiemäest 200 meetrit eemal,» selgitab Riisenberg.
Uudised
VE: Riisenberg, Märt – aasta Isa 2004
Aasta isa Märt Riisenberg: «Lapsi saab kasvatada vaid isikliku eeskujuga.»Kaire Kenk, SLÕL, 15. november 2004
«Süda läks ikka soojaks küll, kui lugesin, kui palju head mu lähedased minu kohta kirja pannud olid. Millegi nimel on tasunud elada,» ütleb eile aasta isa tiitliga pärjatud Märt Riisenberg.
«Lõpuks loobusin vastupuiklemisest. Juba austusest minu ülesseadjate töö vastu. Aga ikkagi tunnetan praegu teravalt, et mind on abikaasa ja laste jaoks kodus liiga vähe olnud. Lastega, just nende kasvamise ja kujunemise aastatel oleks palju rohkem võinud koos ette võtta,» kahetseb ta.
Ometi kiidab Märdi pesamuna, tütar Mari, et hoolimata mitmest vastutusrikkast ametikohustusest leiab isa alati pere jaoks aega. Isa on see, kes aitab matemaatikat õppida, isa on see, kes tütre koos sõbrannadega trenni ja võistlustele sõidutab.
«Laste kasvatamine on tegelikult nii peen teadus, et vajaks lausa eraldi tudeerimist. Mina pole kahjuks seda teadust kunagi õppinud. Usun, et kõige parem vahend laste kasvatamisel on isiklik eeskuju, see kasvatab kõige rohkem. See, et lapsed on suureks kasvanud ja toredateks inimesteks saanud, ongi rohkem minu abikaasa teene,» jääb austava tiitli saanud isa tagasihoidlikuks.
Väärib ka aasta abikaasa tiitlit
Märt Riisenberg võikski sama väärikalt kanda ka aasta abikaasa tiitlit. Oma kaasa Anuga on ta abielus olnud ligi 30 aastat. 1988. aasta märtsis, paari neljanda lapse sündides kinkis ta naisele fotoalbumi pühendusega «Minu armsale Anule naistepäevaks!»
Album on omalaadne fotokroonika Riisenbergide lastest: Triinust, Annest, Siimust ja Marist nende esimestest elupäevadest alates. Märt Riisenberg tunnistab, et tema suur hobi on aastakümneid olnud fotograafia.
«Noorena mängisin päris palju korv- ja võrkpalli, armastasin ujuda. Nüüd, vanemas eas, olen kuus-seitse korda triatlonist osa võtnud, mulle istuvad vastupidavusalad. Aga pesamuna Mari otsustas korvpalli kasuks küll ilmselt ema eeskujul. Abikaasa oli nooruses palju kõvem korvpallimängija kui mina omal ajal,» muigab mees.
Niisamuti kinnitab ta, et pole tütar Anne elukutsevalikut, kes õpib põllumajandusülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist, kuidagi suunanud.
«Pigem vastupidi. Just laste teismeliseajal, nende kasvamise ja isiksuseks kujunemise ajal nägid põllumehed kõige hullemaid aegu. Kahjumis pole meie ettevõte küll ühelgi aastal olnud, aga mingeid hiigelkasumeid ei näinud me niisamuti. Alles viimasel aastal, kui piima hind on hüppeliselt tõusnud, võib lõpuks öelda, et karjakasvatus tasub end ära. Aga ega see piimakarja pidamine nii roosiline ala ka pole, nagu meedia väita püüab. Kui põllumehel pole ikka 10 aastat raha jätkunud tootmisse investeerimiseks, siis kaob see kõrgem piimaraha sinna ka nagu musta auku,» maalib eluaegne põllumees Riisenberg pildi, mis tütrele ametivalikus roosilist elu ja pudrumägesid ei luba.
«Ükski mu lastest pole olnud absoluutne priimus, eks nad kahtesid ole koju toonud kõik,» ütleb Märt Riisenberg.
Meeldib ja leiab aega lapsi õpetada
«Aga kärkinud ega pahandanud ma nende peale ei ole, pigem püüdnud mõista ja aru saada, millest need halvad hinded päevikusse tekkisid. Lastega koos olen koolitükke teinud. Ma pole olnud selline isa, kes õhtuti väsinult töölt koju tuleb ja siis kodus ainult vaikust ja rahu nõuab.
Lapsed on lapsed, kooliajal kraaklesid ja nääklesid nad lausa nii kõvasti, et neid on tulnud omaette tubadesse saata. Aga sellist tunnet, et olen nii väsinud ja tüdinud ja nüüd nad veel kraaklevad ka omavahel, tahan vaikust! pole ma küll iialgi tundnud. Pigem vastupidi.
Abikaasa ütleb, et mulle meeldib õpetada. Eks see ole iseloomu viga: ülemuse ametit pidades on täiskasvanud inimestele sageli väga raske selgeks teha, kuidas üks või teine asi paremini käib. Pealegi pole nii kombeks. Eks ma siis elan end laste peal välja,» muigab värske aasta isa.
Kolm Märt ja Anu Riisenbergi last on juba täiskasvanud ja elavad omaette – poeg Siim Raplas, tütar Ann Tallinnas, teine tütar Triin Tartus. «Vaid pesamuna Mari ongi meile veel jäänud, teisi iga päev enam ei näe. Siim töötab minuga samas ettevõttes insenerina.»
Aga järgmise aasta jaanuaris-veebruaris saavad Märt ja Anu Riisenbergist lausa kahekordsed vanavanemad, nii poeg Siimu kui tütar Anne peresse on oodata juurdekasvu.
«Kõige suuremat rõõmu oma laste üle olengi tundnud siis, kui poeg lõpetas Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja õpib edasi Põllumajandusülikoolis täienduskoolitusel.
Siim on alati olnud väga iseseisev, juba väga varasest koolipoisieast peale. Eks temaga oli muret ja tema kooliteegi oli üpris okkaline. Aga see-eest on ta meie peres vaieldamatult kõige kõvem sportlane, on kreeka-rooma maadluses Eestit koguni maailmameistrivõistlustel esindanud.»
Aasta isa võistlust korraldab Eesti Naislaulu Selts, tänavune valimine oli järjekorras kümnes.
Kes on Märt Riisenberg?
Sündinud 25. novembril 1954. aastal Viljandis
Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Veise-, sea- ja kanakasvatusosaühingu Kehtna Mõis juhatuse esimees
Kehtna vallavolikogu esimees
Eesti Viljasalve nõukogu uus esimees
Abielus, neli last. Abikaasa Anu töötab Kehtna Mõisa OÜ Tiigi kaupluse juhatajana.
Mis on Kehta Mõisa OÜ?
Kehtna Mõisa OÜ-l on maad koos renditud maadega kokku 1500 hektarit haritavat maad, majandis töötab 75 põhikohaga töötajat. Kehtna Mõisa OÜ seafarm on üks paremaid eesti peekoni tõugu seafarme ja kannab aretusfarmi nime, see on tõufarmi kõrgeim aste. Seafarmis on 2000 siga. Kehtna Mõisa OÜ veisefarmis 400 lüpsilehma. Kavas on suurendada lehmade arvu ja ehitada uus lüpsilaut 500-le lehmale. Alates 1997. aasta suvest lüpstakse lehmi europaralleel-lüpsiplatsil. Nüüdisaja viimase sõna järgi tehnoloogia koos jahutusseadmetega võimaldab toota kvaliteetset piima.
Aastane väljalüps 7700 kilogrammi lehma kohta, piima müük ca 2700 tonni aastas.
Kanalas on 3600 kana (valged ja pruunid). Toodang on miljon muna aastas.
Märt Riisenbergi lapsed arvavad, et…
Ann «Isa respekteerib kõiki teisi inimesi. Ta suhtub igasse inimesse austusega.»
Triin «Isa on hästi õiglane.»
Mari «Meil on lausa täiuslik isa. Alati imetlen, kuidas ta leiab pere jaoks aega. Tal on alati aega mind autoga viia, kui ma kuhugi korvpallivõistlustele pean sõitma. Mu sõbrannad ja võistkonnakaaslased ka teavad juba, et Mari isa viib ja toob.»
«Isa on hästi kannatlik. Ta ei kaota iial kannatust.»
Siim «Isa on lausa hullupööra täpne inimene. Läheb võtab tanklas bensiini, märgib autokompuutri pealt täpselt üles, palju bensiini võttis, palju oli keskmine bensiinikulu. Kodus märgib üles kõik veemõõdikute näidud. Tal on täpselt välja arvestatud, millega on soodsam kütta, kas puudega või briketiga, kas kütmisel tasub panna taimer vahele või ei. Paljud majaomanikud tahaksid ju tegelikult samu asju teada, kuidas on praeguste hindade juurde kõige soodsam maja kütta. Aga keegi ei viitsi seda peent igapäevast mõõtmistööd kirja panna. Minu isa viitsib. Ta on äärmiselt korrektne, lausa pedant. Aga ta pole mingi tähenärija, kõikidel tema üleskirjutustel on ju oma loogika sees. Ses mõttes võib teda pidada loogiliseks praktikuks.»
Laste haridus ja vaba aeg südame peal
Kehtna vallavolikogu esimehena muretseb Märt Riisenberg ennekõike Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli saatuse pärast.
«Viimasel aastal on välja tuldud päris mitme kooli muutmise, liitmise ja lausa sulgemiskavaga. Aga see oleks ju suur õnnetus, kui täiesti toimiv ja hea mainega, 500 õpilase ja 60 õpetajaga kool kinni pannakse.
Kehtna valla suur mure on ka see, et maakoolid jäävad järjest väiksemaks. Alla 90 õpilasega koolid aga on haridusministeeriumi kavade kohaselt ju mitterahastamisele määratud. Me oleme suur vald, meil on seitse alevikku ja viis põhikooli.
Aga noorte vaba aja sisustamise võimalused on kesised. Kehtna vallavolikogu hääletas ühehäälselt Paluküla Hiiemäele puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamise poolt.
Mis saab minul selle vastu olla, et kehtnalaste traditsiooniline suusatamise ja liulaskmise koht tehakse ohutumaks.
Kui vähegi lund on, keeb seal vilgas elu, möödunud talvel oli see mägi paksult rahvast täis, aga kahjuks käis mullu vastlapäeval kiirabi 3-4 korda.
Saan ka maausulistest aru, kuid kahjuks põhinevad nende argumendid rohkem emotsioonidel. Käisin Hiiemäel just möödunud laupäeval – seal pole rohukõrtki liigutatud. Suusakeskust planeeritakse aga hoopis Revimäele, mis on Hiiemäest 200 meetrit eemal,» selgitab Riisenberg.