 Keskkonnaministeeriumis üllitatud keskkonnatasude seaduse eelnõu jätab põlevkivivallad kolmandikust ressursimaksust ilma.
Seni kantakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasust 30% riigieelarvesse ja 70% kaevandamisala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Uue seaduseelnõu kohaselt jaguneb nn ressursimaks alates tuleva aasta 1. jaanuarist 50:50. Mis tähendab, et põlevkivivallad kaotavad peaaegu kolmandiku senisest ressursimaksust.
Ressursiraha riigieelarve lappimiseks
“See oli juba mitu aastat tagasi teada, et riik hakkab ressursimaksuga tegelema,” meenutab Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni paari aasta taguseid põlevkivivaldade esindajate kooskäimisi, kus ennetavalt just seda teemat käsitleti.
Vinnil ei ole muudatuste vastu midagi. Küll aga pole ta rahul sellega, et muudatused asjasse puutuvate omavalitsustega läbi arutamata jäeti ja mingeid alternatiive pole pakutud.
“Kui oleks öeldud, et väheneva ressursimaksu asemel saame riikliku toetuse peale, poleks midagi ette heita. Kuid seda pole kusagil kirjas,” pahandab ta. “Praegusel kujul tahetakse selle seadusega puhtalt riigieelarve tulubaasi täita.”
Maidla vallas on vastu võetud toimiv arengukava. Esmaspäeval võtab volikogu vastu vallavalitsuse täpsustatud tegevuskava tulevaks aastaks, mis on valla eelarve koostamise aluseks.
“Selle seadusega sekkub riik meie eelarve kujundamise protsessi,” nendib Vinni.
Tänavu saab Maidla vald ressursimaksu 3,7 miljonit krooni; uus seadus võtaks tuleval aastal sellest veidi üle miljoni krooni vähemaks.
“See on ääretult alatu käitumine,” ütleb äsja puhkuselt naasnud Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid seaduseelnõust kuuldes. “Ei arvestata sellega, et omavalitsused on laenu võtnud ja pikemaid plaane teinud.”
Eriti üllatunud ta siiski ei ole: “Jalad alt ära lüüa ja mitte midagi asemele anda – see on praeguse valitsuse stiil. Omavalitsused peavad üha enam ja enam millestki loobuma. Aga mis teha, elame üle. Valitsused tulevad ja lähevad, omavalitsused jäävad.”
Vaivara valla jaoks tähendaks uus seadus ressursimaksu vähenemist tänavuselt 10 miljonilt kroonilt umbes seitsmele miljonile.
Investeeringuraha enam ei jää
“Püsikulud peaks alles jääv ressursimaks ära katma, aga investeeringuraha enam ei jää,” tunnistab Illuka vallavanem Tarmo Kollo. “Ehk hakkab siis eelarvete toetusfondist meilegi raha tulema,” loodab ta.
Illuka vald kaotaks ressursimaksust tuleval aastal umbes sama palju kui Vaivara.
Kollo ei usu, et põlevkiviomavalitsuste protest seaduseelnõu vastu tulemusi annaks. “See puudutab vaid väga väheseid omavalitsusi ja raha on alati kadedust tekitanud,” leiab ta.
Suurim kaotaja oleks Mäetaguse vald, mille tänavuses eelarves seisab ressursimaksu real 24,4 miljonit krooni.
“Kaotaksime seitse miljonit,” rehkendab vallavanem Veljo Kingsep. “Maoli maha see meid ei löö, aga… Tegelikult ei ole see ressursimaksu vähendamine üllatus, sellest on juba mitu aastat räägitud. Üllatab vähendamise põhjendus.”
Riik avastas oma kohustused
Seaduseelnõu seletuskirjas seisab: “Arvestatud on seda, et riigi kohustused kaevandamisel tekkinud ja kaevandamisjärgsete keskkonnakahjustuste likvideerimisel, leevendamisel ja jälgimisel on oluliselt suuremad kui kohalikel omavalitsustel.”
Seni pole üheski põlevkivivallas täheldatud, et riigil selles osas üldse mingeid kohustusi oleks.
“See on olnud puhtalt Eesti Põlevkivi, elektrijaamade või omavalitsuse rida,” ütleb Veikko Luhalaid kaevandamisega seotud keskkonnakahjude likvideerimise kohta. “Kui me siin elada tahame, siis peame neid asju tegema, on see meie kohustus või mitte. Riigilt pole me ühtegi senti näinud.”
Enno Vinni võib üles lugeda terve rea Eesti Põlevkivi ettevõtmisi keskkonnakahjude heastamisel. Ja omavalitsuse tegemisi. Midagi riigi tehtut ei meenu parimagi tahtmise juures.
“Neljateistkümne aasta jooksul pole ma selles küsimuses vallamajas ühtegi riigi esindajat näinud,” tõdeb Veljo Kingsep. “Aga kui riik ennast nii kõrgelt hindab, eks siis vaatame üle need riigi ülesanded, mida seni meie täitnud oleme.”
Nagu näiteks kanalisatsiooni ja puhastusseadmete renoveerimine (mullu Kiiklas 4,2 miljonit, tänavu Mäetagusel 6,4 miljonit krooni valla eelarvest). Või politsei abistamine (290 000 krooni valla eelarvest). Või keskkonnakaitseks ette nähtud kulutused (800 000 krooni).
KÜLLI KRIIS
Laupäev, 28.08.2004
|
Uudised
VE: riik põlevkivivaldade rahakoti kallal
Seni kantakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasust 30% riigieelarvesse ja 70% kaevandamisala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Uue seaduseelnõu kohaselt jaguneb nn ressursimaks alates tuleva aasta 1. jaanuarist 50:50. Mis tähendab, et põlevkivivallad kaotavad peaaegu kolmandiku senisest ressursimaksust.
Ressursiraha riigieelarve lappimiseks
“See oli juba mitu aastat tagasi teada, et riik hakkab ressursimaksuga tegelema,” meenutab Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni paari aasta taguseid põlevkivivaldade esindajate kooskäimisi, kus ennetavalt just seda teemat käsitleti.
Vinnil ei ole muudatuste vastu midagi. Küll aga pole ta rahul sellega, et muudatused asjasse puutuvate omavalitsustega läbi arutamata jäeti ja mingeid alternatiive pole pakutud.
“Kui oleks öeldud, et väheneva ressursimaksu asemel saame riikliku toetuse peale, poleks midagi ette heita. Kuid seda pole kusagil kirjas,” pahandab ta. “Praegusel kujul tahetakse selle seadusega puhtalt riigieelarve tulubaasi täita.”
Maidla vallas on vastu võetud toimiv arengukava. Esmaspäeval võtab volikogu vastu vallavalitsuse täpsustatud tegevuskava tulevaks aastaks, mis on valla eelarve koostamise aluseks.
“Selle seadusega sekkub riik meie eelarve kujundamise protsessi,” nendib Vinni.
Tänavu saab Maidla vald ressursimaksu 3,7 miljonit krooni; uus seadus võtaks tuleval aastal sellest veidi üle miljoni krooni vähemaks.
“See on ääretult alatu käitumine,” ütleb äsja puhkuselt naasnud Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid seaduseelnõust kuuldes. “Ei arvestata sellega, et omavalitsused on laenu võtnud ja pikemaid plaane teinud.”
Eriti üllatunud ta siiski ei ole: “Jalad alt ära lüüa ja mitte midagi asemele anda – see on praeguse valitsuse stiil. Omavalitsused peavad üha enam ja enam millestki loobuma. Aga mis teha, elame üle. Valitsused tulevad ja lähevad, omavalitsused jäävad.”
Vaivara valla jaoks tähendaks uus seadus ressursimaksu vähenemist tänavuselt 10 miljonilt kroonilt umbes seitsmele miljonile.
Investeeringuraha enam ei jää
“Püsikulud peaks alles jääv ressursimaks ära katma, aga investeeringuraha enam ei jää,” tunnistab Illuka vallavanem Tarmo Kollo. “Ehk hakkab siis eelarvete toetusfondist meilegi raha tulema,” loodab ta.
Illuka vald kaotaks ressursimaksust tuleval aastal umbes sama palju kui Vaivara.
Kollo ei usu, et põlevkiviomavalitsuste protest seaduseelnõu vastu tulemusi annaks. “See puudutab vaid väga väheseid omavalitsusi ja raha on alati kadedust tekitanud,” leiab ta.
Suurim kaotaja oleks Mäetaguse vald, mille tänavuses eelarves seisab ressursimaksu real 24,4 miljonit krooni.
“Kaotaksime seitse miljonit,” rehkendab vallavanem Veljo Kingsep. “Maoli maha see meid ei löö, aga… Tegelikult ei ole see ressursimaksu vähendamine üllatus, sellest on juba mitu aastat räägitud. Üllatab vähendamise põhjendus.”
Riik avastas oma kohustused
Seaduseelnõu seletuskirjas seisab: “Arvestatud on seda, et riigi kohustused kaevandamisel tekkinud ja kaevandamisjärgsete keskkonnakahjustuste likvideerimisel, leevendamisel ja jälgimisel on oluliselt suuremad kui kohalikel omavalitsustel.”
Seni pole üheski põlevkivivallas täheldatud, et riigil selles osas üldse mingeid kohustusi oleks.
“See on olnud puhtalt Eesti Põlevkivi, elektrijaamade või omavalitsuse rida,” ütleb Veikko Luhalaid kaevandamisega seotud keskkonnakahjude likvideerimise kohta. “Kui me siin elada tahame, siis peame neid asju tegema, on see meie kohustus või mitte. Riigilt pole me ühtegi senti näinud.”
Enno Vinni võib üles lugeda terve rea Eesti Põlevkivi ettevõtmisi keskkonnakahjude heastamisel. Ja omavalitsuse tegemisi. Midagi riigi tehtut ei meenu parimagi tahtmise juures.
“Neljateistkümne aasta jooksul pole ma selles küsimuses vallamajas ühtegi riigi esindajat näinud,” tõdeb Veljo Kingsep. “Aga kui riik ennast nii kõrgelt hindab, eks siis vaatame üle need riigi ülesanded, mida seni meie täitnud oleme.”
Nagu näiteks kanalisatsiooni ja puhastusseadmete renoveerimine (mullu Kiiklas 4,2 miljonit, tänavu Mäetagusel 6,4 miljonit krooni valla eelarvest). Või politsei abistamine (290 000 krooni valla eelarvest). Või keskkonnakaitseks ette nähtud kulutused (800 000 krooni).
KÜLLI KRIIS
Laupäev, 28.08.2004