|
TALLINN, 19. jaanuar (EPLO) – Riik eraldas Püssile 9,6 miljonit krooni võlgade tasumiseks pankrotistunud Maapangale ja Saurix Petroleumile.
Samuti andis riik Püssile 5,3 miljonit krooni laenu tähtajaga 10 aastat ning riigieelarvest tagastamatut abi 4,3 miljonit krooni.
“Kohaliku omavalitsuse puhul oli saneerimiskava kinnitamine esmakordne juhtum Eestis. Rahandusministrina olen seisukohal, et finantsraskustesse sattunud kohalik omavalitsus peab eelkõige ise leidma lahendused finantsraskustest väljatulemiseks, rakendades adekvaatseid saneerimismeetmeid nii juhtimise kui ka finantside korrastamiseks,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi (pildil).
Püssile riigipoolse abi eraldamine sai võimalikuks tänu Püssi volikogu poolt heakskiidetud saneerimiskavale, milles on ette nähtud olulised tegevused eelkõige kommunaalmajanduse ümberkorraldamiseks ja saneerimiseks. Saneerimiskava kohaselt kohustub Püssi andma üle äriühingust operaatorile 2005. aasta algusest soojamajanduse ning 2007. aasta algusest veemajanduse ja elamumajanduse. Püssi kohustub lõpuni viima korteriühistute loomise. Saneerimiskava lisaks on finantsplaan 2005 – 2007, milles on fikseeritud eelpool nimetatud perioodi kohta Püssi eelarve.
Laenu andmise üheks eelduseks oli ka Saurix Petroleumi vastutulek Püssile. Nimelt nõustus firma kustutama ligi poole oma nõudest Püssi vastu juhul, kui Püssi tasub 15. jaanuariks varasematest lepingutest tulenevad põhikohustused.
“Samas soovin avaldada kiitust Püssi viljakale koostööle valitsusega ning loodan, et see on tõukeks kogu piirkonna stabiilsele arengule. Siinkohal on kindlasti vaja rõhutada tasakaalustatud eelarvepoliitika tähtsust, sh kohalikul tasandil, mis on võtmeks riigi majanduse arenemisel ja Euroopa rahaliiduga liitumisel,” lisas Veskimägi.
Tulenevalt tasumata võlgadest on Püssi juba aastaid pidevas pankrotiohus. Märkimisväärne osa elanikkonnast on sealt lahkunud, mitmed väikeettevõtted on lõpetanud oma tegevuse ja suured koondanud oma tegevust. Eelmiseks aastaks oli Püssi sattunud majanduslikku madalseisu, eelarvedefitsiit oli kasvanud 17 miljoni kroonini. Lisaks oli Püssi võlakoormus eelmise aasta lõpus üle 127% eelarvest.
|
Uudised
VE: riigi abi Püssi linnale
Riik andis Püssile võlgade tasumiseks 9,6 miljonit krooni
10:15 19.01.2005
TALLINN, 19. jaanuar (EPLO) – Riik eraldas Püssile 9,6 miljonit krooni võlgade tasumiseks pankrotistunud Maapangale ja Saurix Petroleumile.
Samuti andis riik Püssile 5,3 miljonit krooni laenu tähtajaga 10 aastat ning riigieelarvest tagastamatut abi 4,3 miljonit krooni.
“Kohaliku omavalitsuse puhul oli saneerimiskava kinnitamine esmakordne juhtum Eestis. Rahandusministrina olen seisukohal, et finantsraskustesse sattunud kohalik omavalitsus peab eelkõige ise leidma lahendused finantsraskustest väljatulemiseks, rakendades adekvaatseid saneerimismeetmeid nii juhtimise kui ka finantside korrastamiseks,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi (pildil).
Püssile riigipoolse abi eraldamine sai võimalikuks tänu Püssi volikogu poolt heakskiidetud saneerimiskavale, milles on ette nähtud olulised tegevused eelkõige kommunaalmajanduse ümberkorraldamiseks ja saneerimiseks. Saneerimiskava kohaselt kohustub Püssi andma üle äriühingust operaatorile 2005. aasta algusest soojamajanduse ning 2007. aasta algusest veemajanduse ja elamumajanduse. Püssi kohustub lõpuni viima korteriühistute loomise. Saneerimiskava lisaks on finantsplaan 2005 – 2007, milles on fikseeritud eelpool nimetatud perioodi kohta Püssi eelarve.
Laenu andmise üheks eelduseks oli ka Saurix Petroleumi vastutulek Püssile. Nimelt nõustus firma kustutama ligi poole oma nõudest Püssi vastu juhul, kui Püssi tasub 15. jaanuariks varasematest lepingutest tulenevad põhikohustused.
“Samas soovin avaldada kiitust Püssi viljakale koostööle valitsusega ning loodan, et see on tõukeks kogu piirkonna stabiilsele arengule. Siinkohal on kindlasti vaja rõhutada tasakaalustatud eelarvepoliitika tähtsust, sh kohalikul tasandil, mis on võtmeks riigi majanduse arenemisel ja Euroopa rahaliiduga liitumisel,” lisas Veskimägi.
Tulenevalt tasumata võlgadest on Püssi juba aastaid pidevas pankrotiohus. Märkimisväärne osa elanikkonnast on sealt lahkunud, mitmed väikeettevõtted on lõpetanud oma tegevuse ja suured koondanud oma tegevust. Eelmiseks aastaks oli Püssi sattunud majanduslikku madalseisu, eelarvedefitsiit oli kasvanud 17 miljoni kroonini. Lisaks oli Püssi võlakoormus eelmise aasta lõpus üle 127% eelarvest.