Res Publica püüab leida hävingust uut eduvõtit
Toomas Sildam, vanemtoimetaja, 15.06.2004
«Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks,» lohutas Res Publica üks esirahastajaid Olari Taal europarlamendi ukse taha jäänud ja valimistel hävitavalt lüüa saanud parteikaaslasi, kui nad eile parlamendifraktsiooni koosolekule kogunesid.
«Murrame läbi!» loosungiga valimiskampaaniasse kihutanud peaministripartei osa liikmeid oli Riigikogu kolmanda korruse fraktsioonitoas nagu matusemeeleolus. Teine osa arvas, et midagi hullu pole juhtunud. «Paneme edasi!» arvasid mõned, aga nemad sunniti vaikima.
Möödunud aasta märtsis parlamendivalimistel Riigikogus üllatuslikult 28 kohta võtnud Res Publica seisab pärast europarlamendi-lauspõrumist teelahkmel: kas jätkata populismi kolmikhüpetega või teha pööre mõistuse poole.
Res Publica lubas hoolivust, aga välja on tulnud käredad käsud, noomib erakonda selle esimene esimees Rein Taagepera.
Res Publica lubas sõbralikumat poliitilist stiili, ja andis tigeda näoga läbimurdmiskampaania; lubas tsentrismi ja andis lausparempoolsust, kirjutab Taagepera tänase Postimehe arvamusküljel.
Noored respublikaanid, tuntud hüüdnime «Äraostmatud» all, keda Taagepera nimetab robespjäärideks, võinuks kujuneda järgmise põlve riigimeesteks, ent edu tuli liiga kiiresti ja nad libisesid odavaiks parteipoliitikuiks…
Robespjäärid loevad oma mentori sõnu täna bussis, kui Res Publica parlamendifraktsioon sõidab rohelisse, Salmistu randa Riigikogu aastat lõpetama. Ei mingit pidutsemist, tuleb vihane arutelu, ennustas üks neist.
Üllatus, aga nii arutavad ka europarlamendi valimiste suurvõitjad, kolm kohta kuuest noppinud sotsiaaldemokraadid.
Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves võitis loosungiga «Mõistus maksab» üle 76 000 hääle ning viis koos endaga Euroopa Parlamenti ka Marianne Mikko ja Andres Tarandi, kellele loovutas koha partei esimees Ivari Padar. Aga mis on selle võidu hind?
«Seda me arutamegi. Tööd tuleb edasi teha. Mõistusega. Ei lähe me kedagi murdma,» rääkis Padar eile õhtul kiirustades ja lühilausetega. Ta oli tulnud korraks välja sotside sisenõupidamiselt.
Väljasõit rohelisse
Res Publica lubas hoolivust, aga välja on tulnud käredad käsud, noomib erakonda selle esimene esimees Rein Taagepera.
Res Publica lubas sõbralikumat poliitilist stiili, ja andis tigeda näoga läbimurdmiskampaania; lubas tsentrismi ja andis lausparempoolsust, kirjutab Taagepera tänase Postimehe arvamusküljel.
Noored respublikaanid, tuntud hüüdnime «Äraostmatud» all, keda Taagepera nimetab robespjäärideks, võinuks kujuneda järgmise põlve riigimeesteks, ent edu tuli liiga kiiresti ja nad libisesid odavaiks parteipoliitikuiks…
Robespjäärid loevad oma mentori sõnu täna bussis, kui Res Publica parlamendifraktsioon sõidab rohelisse, Salmistu randa Riigikogu aastat lõpetama. Ei mingit pidutsemist, tuleb vihane arutelu, ennustas üks neist.
Üllatus, aga nii arutavad ka europarlamendi valimiste suurvõitjad, kolm kohta kuuest noppinud sotsiaaldemokraadid.
Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves võitis loosungiga «Mõistus maksab» üle
76 000 hääle ning viis koos endaga Euroopa Parlamenti ka Marianne Mikko ja Andres Tarandi, kellele loovutas koha partei esimees Ivari Padar. Aga mis on selle võidu hind?
«Seda me arutamegi. Tööd tuleb edasi teha. Mõistusega. Ei lähe me kedagi murdma,» rääkis Padar eile õhtul kiirustades ja lühilausetega. Ta oli tulnud korraks välja sotside sisenõupidamiselt.
Vapilooma otsingud
Ilves kui erakonna vapimees läheb Euroopasse, Eestist ära. Järgmisel sügisel on kohalikud valimised. Kes sümboliseerib siis sotsiaaldemokraatide mõistust, see on küsimus.
«Küll uued vapiloomad tulevad,» rahustas Padar. Aga nimesid ei osanud ta öelda.
Valimiskaotajate reas on ka Rahvaliit. «Kaitse Eesti krooni» oli nende loosung, aga see ei töötanud. «Meil on pehmem olla, kukkusime Res Publica peale,» lõõpis üks Rahvaliidu tipptegijatest eile parlamendi puhvetis.
Peaminister Juhan Parts lubas respublikaanidele europarlamendis kolme kohta, Rahvaliit lootis ühte.
«Kaotus, kahtlemata,» noogutas rahvaliitlaste parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Männik. «Aga juhtivale erakonnale oli see häving.»
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan sõitis eile hommikul oma ministrikabinetist keskkonnaministeeriumis Riigikogusse, et erakonnakaaslasi julgustada. «Sotsidel on ka täna parlamendis kuus kohta, nii nagu eilegi. Midagi pole muutunud,» ütles Reiljan.
Reformierakond arvab teisiti. Nemad said ainsa valitsusliidu parteina europarlamenti ühe koha.
See võit – Res Publica ja Rahvaliidu kaotuse taustal – annab neile võimaluse ennast senisest rohkem koalitsioonis kehtestada ning eeldada partneritelt kompromisse.
Esimesena võib see juhtuda juba juunis-juulis maavanemate määramisel, kus mõjukaid maakondi püüavad enda kontrolli alla haarata kõik kolm valitsuserakonda.
«Reform on kogu aeg väga iseteadvalt käitunud,» tunnistas üks Res Publica võtmepoliitik. «Maavanematega saab hakkama, tuleb vaid väike kähmlus, kuid tõeliselt valus aeg saabub sügisel järgmise aasta riigieelarve arutamise ajal.»
Res Publica peakorteris mõeldakse aeg-ajalt stsenaariumile, et just siis võib praegune võimuliit käriseda, respublikaanid lükatakse keskerakondlaste kõrvale opositsiooni ning valitsuse teevad Reformierakond, Rahvaliit, Isamaaliit, Mõõdukad ja keskparteist lahkunud kaheksa sotsiaalliberaali.
«Kirju valitsus? Seda küll. Aga Res Publica ja Keskerakonna ühisopositsioon on absoluutselt koostöövõimetu,» kommenteeris üks praegune koalitsioonipoliitik nn suurt võimuliitu.
Europarlamendi valimiste suurhävingust aeglaselt toibuvad respublikaanid on juba leppinud, et neil tuleb pärast 13. juunit teha valitsuskaaslastele mõned järeleandmised.
Millised, seda nad veel ei tea.
xxx
| Taagepera kutsub Res Publicat tsentrisse |
 BNS
15. juuni 2004 10:26 |
|
|
 |
| ETA FOTO |
Res Publica esimese esimehe Rein Taagepera hinnangul on erakonna püsimise ainus eeldus naasmine tsentrisse.
“Minu erakond kaotas valimised ja on selle ära teeninud, kuna erakonna otsustajad on kõrvale kaldunud sellest, mida Res Publica kahe aasta eest lubas,” kirjutab Taagepera Postimehes.
Ta lisas, et Res Publica lubas tsentrismi ja on andnud lausparempoolsust. “Fanaatilised rünnakud vasaktsentrismi väravasse ei sobi kokku paremtsentrismiga. Aga just seal oli Res Publica toetajaskond,” jätkas ta.
Taagepera kirjutas, et kui Res Publica Reformierakonnast veelgi paremale siirdus, jäi erakonna tsentristlik tiib oma veendumuste juurde ja hääletas sõbraliku näoga tsentristidele.
Res Publica üks loojaid meenutas, et erakond täitis tekkides paremtsentristliku tühimiku ning see on tema sõnul ka ainuke koht, kus Res Publical on tulevikku.
Viidates end äraostmatuiks kutsunud Taavi Veskimäele, Ken-Marti Vaherile, Urmas Reinsalule ja Indrek Raudsele, kirjutas Taagepera, et erakonna muutumine sõltub neist neljast, sest nende käes on erakonna kontrollhoovad.
Res Publica kunagine esimees kinnitas, et tsentristlikel seisukohtadel asuvad liikmed ei lahku erakonnast, kuid jätkavad hääletamist tsentristlikult ka siis, kui Res Publica triivib paremale.
|
|
|
Uudised
VE: Res Publika – erakond
Res Publica püüab leida hävingust uut eduvõtit
Toomas Sildam, vanemtoimetaja, 15.06.2004
«Murrame läbi!» loosungiga valimiskampaaniasse kihutanud peaministripartei osa liikmeid oli Riigikogu kolmanda korruse fraktsioonitoas nagu matusemeeleolus. Teine osa arvas, et midagi hullu pole juhtunud. «Paneme edasi!» arvasid mõned, aga nemad sunniti vaikima.
Möödunud aasta märtsis parlamendivalimistel Riigikogus üllatuslikult 28 kohta võtnud Res Publica seisab pärast europarlamendi-lauspõrumist teelahkmel: kas jätkata populismi kolmikhüpetega või teha pööre mõistuse poole.
Res Publica lubas hoolivust, aga välja on tulnud käredad käsud, noomib erakonda selle esimene esimees Rein Taagepera.
Res Publica lubas sõbralikumat poliitilist stiili, ja andis tigeda näoga läbimurdmiskampaania; lubas tsentrismi ja andis lausparempoolsust, kirjutab Taagepera tänase Postimehe arvamusküljel.
Noored respublikaanid, tuntud hüüdnime «Äraostmatud» all, keda Taagepera nimetab robespjäärideks, võinuks kujuneda järgmise põlve riigimeesteks, ent edu tuli liiga kiiresti ja nad libisesid odavaiks parteipoliitikuiks…
Robespjäärid loevad oma mentori sõnu täna bussis, kui Res Publica parlamendifraktsioon sõidab rohelisse, Salmistu randa Riigikogu aastat lõpetama. Ei mingit pidutsemist, tuleb vihane arutelu, ennustas üks neist.
Üllatus, aga nii arutavad ka europarlamendi valimiste suurvõitjad, kolm kohta kuuest noppinud sotsiaaldemokraadid.
Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves võitis loosungiga «Mõistus maksab» üle 76 000 hääle ning viis koos endaga Euroopa Parlamenti ka Marianne Mikko ja Andres Tarandi, kellele loovutas koha partei esimees Ivari Padar. Aga mis on selle võidu hind?
«Seda me arutamegi. Tööd tuleb edasi teha. Mõistusega. Ei lähe me kedagi murdma,» rääkis Padar eile õhtul kiirustades ja lühilausetega. Ta oli tulnud korraks välja sotside sisenõupidamiselt.
Väljasõit rohelisse
Res Publica lubas hoolivust, aga välja on tulnud käredad käsud, noomib erakonda selle esimene esimees Rein Taagepera.
Res Publica lubas sõbralikumat poliitilist stiili, ja andis tigeda näoga läbimurdmiskampaania; lubas tsentrismi ja andis lausparempoolsust, kirjutab Taagepera tänase Postimehe arvamusküljel.
Noored respublikaanid, tuntud hüüdnime «Äraostmatud» all, keda Taagepera nimetab robespjäärideks, võinuks kujuneda järgmise põlve riigimeesteks, ent edu tuli liiga kiiresti ja nad libisesid odavaiks parteipoliitikuiks…
Robespjäärid loevad oma mentori sõnu täna bussis, kui Res Publica parlamendifraktsioon sõidab rohelisse, Salmistu randa Riigikogu aastat lõpetama. Ei mingit pidutsemist, tuleb vihane arutelu, ennustas üks neist.
Üllatus, aga nii arutavad ka europarlamendi valimiste suurvõitjad, kolm kohta kuuest noppinud sotsiaaldemokraadid.
Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves võitis loosungiga «Mõistus maksab» üle
76 000 hääle ning viis koos endaga Euroopa Parlamenti ka Marianne Mikko ja Andres Tarandi, kellele loovutas koha partei esimees Ivari Padar. Aga mis on selle võidu hind?
«Seda me arutamegi. Tööd tuleb edasi teha. Mõistusega. Ei lähe me kedagi murdma,» rääkis Padar eile õhtul kiirustades ja lühilausetega. Ta oli tulnud korraks välja sotside sisenõupidamiselt.
Vapilooma otsingud
Ilves kui erakonna vapimees läheb Euroopasse, Eestist ära. Järgmisel sügisel on kohalikud valimised. Kes sümboliseerib siis sotsiaaldemokraatide mõistust, see on küsimus.
«Küll uued vapiloomad tulevad,» rahustas Padar. Aga nimesid ei osanud ta öelda.
Valimiskaotajate reas on ka Rahvaliit. «Kaitse Eesti krooni» oli nende loosung, aga see ei töötanud. «Meil on pehmem olla, kukkusime Res Publica peale,» lõõpis üks Rahvaliidu tipptegijatest eile parlamendi puhvetis.
Peaminister Juhan Parts lubas respublikaanidele europarlamendis kolme kohta, Rahvaliit lootis ühte.
«Kaotus, kahtlemata,» noogutas rahvaliitlaste parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Männik. «Aga juhtivale erakonnale oli see häving.»
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan sõitis eile hommikul oma ministrikabinetist keskkonnaministeeriumis Riigikogusse, et erakonnakaaslasi julgustada. «Sotsidel on ka täna parlamendis kuus kohta, nii nagu eilegi. Midagi pole muutunud,» ütles Reiljan.
Reformierakond arvab teisiti. Nemad said ainsa valitsusliidu parteina europarlamenti ühe koha.
See võit – Res Publica ja Rahvaliidu kaotuse taustal – annab neile võimaluse ennast senisest rohkem koalitsioonis kehtestada ning eeldada partneritelt kompromisse.
Esimesena võib see juhtuda juba juunis-juulis maavanemate määramisel, kus mõjukaid maakondi püüavad enda kontrolli alla haarata kõik kolm valitsuserakonda.
«Reform on kogu aeg väga iseteadvalt käitunud,» tunnistas üks Res Publica võtmepoliitik. «Maavanematega saab hakkama, tuleb vaid väike kähmlus, kuid tõeliselt valus aeg saabub sügisel järgmise aasta riigieelarve arutamise ajal.»
Res Publica peakorteris mõeldakse aeg-ajalt stsenaariumile, et just siis võib praegune võimuliit käriseda, respublikaanid lükatakse keskerakondlaste kõrvale opositsiooni ning valitsuse teevad Reformierakond, Rahvaliit, Isamaaliit, Mõõdukad ja keskparteist lahkunud kaheksa sotsiaalliberaali.
«Kirju valitsus? Seda küll. Aga Res Publica ja Keskerakonna ühisopositsioon on absoluutselt koostöövõimetu,» kommenteeris üks praegune koalitsioonipoliitik nn suurt võimuliitu.
Europarlamendi valimiste suurhävingust aeglaselt toibuvad respublikaanid on juba leppinud, et neil tuleb pärast 13. juunit teha valitsuskaaslastele mõned järeleandmised.
Millised, seda nad veel ei tea.
xxx
15. juuni 2004 10:26
Res Publica esimese esimehe Rein Taagepera hinnangul on erakonna püsimise ainus eeldus naasmine tsentrisse.
“Minu erakond kaotas valimised ja on selle ära teeninud, kuna erakonna otsustajad on kõrvale kaldunud sellest, mida Res Publica kahe aasta eest lubas,” kirjutab Taagepera Postimehes.
Ta lisas, et Res Publica lubas tsentrismi ja on andnud lausparempoolsust. “Fanaatilised rünnakud vasaktsentrismi väravasse ei sobi kokku paremtsentrismiga. Aga just seal oli Res Publica toetajaskond,” jätkas ta.
Taagepera kirjutas, et kui Res Publica Reformierakonnast veelgi paremale siirdus, jäi erakonna tsentristlik tiib oma veendumuste juurde ja hääletas sõbraliku näoga tsentristidele.
Res Publica üks loojaid meenutas, et erakond täitis tekkides paremtsentristliku tühimiku ning see on tema sõnul ka ainuke koht, kus Res Publical on tulevikku.
Viidates end äraostmatuiks kutsunud Taavi Veskimäele, Ken-Marti Vaherile, Urmas Reinsalule ja Indrek Raudsele, kirjutas Taagepera, et erakonna muutumine sõltub neist neljast, sest nende käes on erakonna kontrollhoovad.
Res Publica kunagine esimees kinnitas, et tsentristlikel seisukohtadel asuvad liikmed ei lahku erakonnast, kuid jätkavad hääletamist tsentristlikult ka siis, kui Res Publica triivib paremale.