August Rei
* 22.03.1886 Pilistveres Viljandimaal
† 29.03.1963 Stockholmis
riigivanem
04.12.1928-09.07.1929
peaminister presidendi ülesannetes
09.01.1945-29.03.1963
1918-1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja. 1919-1920 Asutava Kogu esimees. 1923-1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis. 1925-1926 II Riigikogu esimees, 1932-1933 välisminister, 1936-1937 välisministri abi, 1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus, 1944. a septembris O. Tiefi valitsuse välisminister. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.
Õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-)gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi. 1904-1905 ja 1907-1911 õppis Peterburi Ülikoolis õigusteadust. 1905-1907 osales 1905. a revolutsioonis, 1906 toimetas Tallinnas põrandaalust ajalehte “Sotsiaaldemokraat”. 1912-1913 teenis sundaega, 1913-1914 advokaat Viljandis. 1914-1917 I maailmasõjas suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses, 1917-1918 Eesti rahvusväeosades, Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1917 ja 1919 ajalehe “Sotsiaaldemokraat”, 1927-1928 “Rahva Sõna” peatoimetaja. A-ni 1936 ühtlasi vandeadvokaat, muuhulgas Aadu Birk’i kaitsja 1927. a. 1930-1934 Tallinna linnavolikogu juhataja. 1940 Eesti saadikuna Nõukogude Liidus põgenes Riia kaudu Rootsi. 1946-1949 Eesti Rahvusfondi, 1947-1963 Eesti Rahvusnõukogu esimees.
1930-1936 Alliance Française’i president, 1937-1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees, olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu “Rahva Sõna”, kirjastusosaühingu “Täht”, sihtasutuse “Tallinna Rahvamaja”, Tallinna Töölisteatri Tallinna Töölisspordi Ühingu jm esimees.
Vabadusrist III/1, 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Rei, August – EV riigivanem
August Rei
† 29.03.1963 Stockholmis
riigivanem
04.12.1928-09.07.1929
peaminister presidendi ülesannetes
09.01.1945-29.03.1963
1918-1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja. 1919-1920 Asutava Kogu esimees. 1923-1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis. 1925-1926 II Riigikogu esimees, 1932-1933 välisminister, 1936-1937 välisministri abi, 1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus, 1944. a septembris O. Tiefi valitsuse välisminister. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.
Õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-)gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi. 1904-1905 ja 1907-1911 õppis Peterburi Ülikoolis õigusteadust. 1905-1907 osales 1905. a revolutsioonis, 1906 toimetas Tallinnas põrandaalust ajalehte “Sotsiaaldemokraat”. 1912-1913 teenis sundaega, 1913-1914 advokaat Viljandis. 1914-1917 I maailmasõjas suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses, 1917-1918 Eesti rahvusväeosades, Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1917 ja 1919 ajalehe “Sotsiaaldemokraat”, 1927-1928 “Rahva Sõna” peatoimetaja. A-ni 1936 ühtlasi vandeadvokaat, muuhulgas Aadu Birk’i kaitsja 1927. a. 1930-1934 Tallinna linnavolikogu juhataja. 1940 Eesti saadikuna Nõukogude Liidus põgenes Riia kaudu Rootsi. 1946-1949 Eesti Rahvusfondi, 1947-1963 Eesti Rahvusnõukogu esimees.
1930-1936 Alliance Française’i president, 1937-1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees, olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu “Rahva Sõna”, kirjastusosaühingu “Täht”, sihtasutuse “Tallinna Rahvamaja”, Tallinna Töölisteatri Tallinna Töölisspordi Ühingu jm esimees.
Vabadusrist III/1, 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.