|
 |
|
Vasakult Christian Meriau, Fabien Puglierini, Kaido Kotkas regionaalhaiglast ja Alicia Martinez.
Foto: Pille-Riin Pregel |
|
Eesti meditsiinisüsteemi kuu aega uurinud prantsuse arstid peavad siinseid järjekordi hullumeelseks ja ennustavad, et euroliit sunnib järjekordi kaotama.
Olete öelnud, et kohati on Eesti haiglates rohkem personali kui Prantsusmaal.
Fabien Puglierini (FP), haiglajuht Prantsusmaalt: Prantsusmaa haiglatel on meditsiiniõdesid ja ämmaemandaid raske leida ja neid on meil seetõttu vähem. Noored, ülikoolist tulnud inimesed ei taha haiglas töötada, sest peavad seda tööd liiga raskeks, ning seepärast on meil õdesid vähem.
Prantsusmaal on kohati nii, et 20–30 voodi kohta tuleb ainult üks meditsiiniõde, neid lihtsalt pole rohkem. Nii on palju haiglaid kinni pandud, sest õdesid lihtsalt pole võtta. Euroopa Liidus on vaja seda elukutset kõvasti reklaamida.
Võib-olla piisaks palga tõstmisest?
FP: Prantsusmaal on õdedel juba praegugi kõrge palk, aga neist on ikka puudus. Näiteks telerist näidatakse, et meditsiinis on raske töötada ja korraldatakse streike, lisaks ei taha prantslased töötada nädalavahetusel, vaid eelistavad olla oma naiste-meeste ja lastega. See on Prantsusmaal uus trend, prantslased töötavad praegu vaid 35 tundi nädalas. Aga haiglas tuleb töötada ka nädalavahetustel ja jõulude ajal. Noored, 30–35-aastased ei taha tööd, kus tööaeg on pikk.
Kuidas võrdleksite meie meditsiinikindlustust teie kodumaa omaga?
Christian Meriau (CM), haiglajuht Prantsusmaalt: Üks asi üllatas meid küll – järjekorrad. Prantsusmaal neid pole. Samas saab meditsiinisüsteem Eestis 5,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), Prantsusmaal 10 protsenti.
Jah, riigi toetust on liiga vähe. Aga nüüd olete Euroopa Liidus ja peate tegutsema sarnaselt teiste maadega. Peate ju oma haiglad uuesti üles ehitama.
Alicia Martinez (AM), hispaania arst Madridist: Oleme siin kuulnud palju kriitikat meditsiinisüsteemi aadressil ja Eesti personal kurdab, et aparatuur on vanaaegne ja raske on rahaga toime tulla. Pea kõigis haiglates kuulsime sama juttu.
Kas nägite Eesti haiglates midagi, mida Prantsusmaal pole?
FP: Üldiselt on probleemid samad – personal, palgad. Aga ravijärjekorrad haiglas oli uus nähtus. Prantslaste, eriti meeste puhul oleks selline ootamine võimatu. Meil on vaja kõike kohe, võib-olla homme, aga mitte hiljem. Nii et meil on sellesse rohkem raha pandud.
Kas teil ei ole üldse järjekordi?
FP: Ei ole jah. Samal ajal pelgame lähedal asuvat Suurbritanniat, kust tullakse meie haiglatesse end ravima. Suurbritannias on ka järjekorrad ning siis tullaksegi Prantsusmaale kiiremat ravi saama. See on prantslastele probleemiks, mida ükski poliitika ei saa takistada. Aga tervise eest võitlemisega tuleb õigeaegselt tegelda ja varajane info loeb palju. Vähi või muu säärase haigusega kolm-neli kuud järjekorras oodata on hullumeelne.
Kui meie pikaajalised töötud saavad vaid esmaabi, siis kuidas on see teie maades?
AM: Kõik on kindlustatud.
CM: Kõik saavad abi tasuta, olgu nad töötud või mitte. Ka kodutud võivad arsti juurde minna ja kurguvalu kaevata.
FP: Teame jah Eesti süsteemi, aga arvan, et see on Euroopa Liidu huvides, et süsteem muutuks.
Ilmselt juba kahe aasta pärast on teil asi samamoodi kui Prantsusmaal või Hispaanias, kus tagatakse kõigile võrdsed õigused. Kindlustatus siin ei loe, oluline on see, et inimestel oleks ligipääs meditsiinilisele abile.
Kuidas teie kodumaal hambaravi eest tasutakse?
AM: Hispaanias on sama süsteem nagu Eestis.
FP: Prantsusmaal on ikka kõigega sama lugu, et millegi eest ei tule maksta. Aga samas on meil siiski kõrged maksud. Kui suur on sotsiaalmaks, ma ei tea, aga samas läheb ka alkoholi ja tubaka aktsiisimaksust ja muudestki maksudest raha tervishoiule.
|
Uudised
VE: ravijärjekorrad – hullumeelsus
Ravijärjekorrad hämmastasid prantsuse arste
Sigrid Laev, 12.07.2004
Foto: Pille-Riin Pregel
Eesti meditsiinisüsteemi kuu aega uurinud prantsuse arstid peavad siinseid järjekordi hullumeelseks ja ennustavad, et euroliit sunnib järjekordi kaotama.
Olete öelnud, et kohati on Eesti haiglates rohkem personali kui Prantsusmaal.
Fabien Puglierini (FP), haiglajuht Prantsusmaalt: Prantsusmaa haiglatel on meditsiiniõdesid ja ämmaemandaid raske leida ja neid on meil seetõttu vähem. Noored, ülikoolist tulnud inimesed ei taha haiglas töötada, sest peavad seda tööd liiga raskeks, ning seepärast on meil õdesid vähem.
Prantsusmaal on kohati nii, et 20–30 voodi kohta tuleb ainult üks meditsiiniõde, neid lihtsalt pole rohkem. Nii on palju haiglaid kinni pandud, sest õdesid lihtsalt pole võtta. Euroopa Liidus on vaja seda elukutset kõvasti reklaamida.
Võib-olla piisaks palga tõstmisest?
FP: Prantsusmaal on õdedel juba praegugi kõrge palk, aga neist on ikka puudus. Näiteks telerist näidatakse, et meditsiinis on raske töötada ja korraldatakse streike, lisaks ei taha prantslased töötada nädalavahetusel, vaid eelistavad olla oma naiste-meeste ja lastega. See on Prantsusmaal uus trend, prantslased töötavad praegu vaid 35 tundi nädalas. Aga haiglas tuleb töötada ka nädalavahetustel ja jõulude ajal. Noored, 30–35-aastased ei taha tööd, kus tööaeg on pikk.
Kuidas võrdleksite meie meditsiinikindlustust teie kodumaa omaga?
Christian Meriau (CM), haiglajuht Prantsusmaalt: Üks asi üllatas meid küll – järjekorrad. Prantsusmaal neid pole. Samas saab meditsiinisüsteem Eestis 5,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), Prantsusmaal 10 protsenti.
Jah, riigi toetust on liiga vähe. Aga nüüd olete Euroopa Liidus ja peate tegutsema sarnaselt teiste maadega. Peate ju oma haiglad uuesti üles ehitama.
Alicia Martinez (AM), hispaania arst Madridist: Oleme siin kuulnud palju kriitikat meditsiinisüsteemi aadressil ja Eesti personal kurdab, et aparatuur on vanaaegne ja raske on rahaga toime tulla. Pea kõigis haiglates kuulsime sama juttu.
Kas nägite Eesti haiglates midagi, mida Prantsusmaal pole?
FP: Üldiselt on probleemid samad – personal, palgad. Aga ravijärjekorrad haiglas oli uus nähtus. Prantslaste, eriti meeste puhul oleks selline ootamine võimatu. Meil on vaja kõike kohe, võib-olla homme, aga mitte hiljem. Nii et meil on sellesse rohkem raha pandud.
Kas teil ei ole üldse järjekordi?
FP: Ei ole jah. Samal ajal pelgame lähedal asuvat Suurbritanniat, kust tullakse meie haiglatesse end ravima. Suurbritannias on ka järjekorrad ning siis tullaksegi Prantsusmaale kiiremat ravi saama. See on prantslastele probleemiks, mida ükski poliitika ei saa takistada. Aga tervise eest võitlemisega tuleb õigeaegselt tegelda ja varajane info loeb palju. Vähi või muu säärase haigusega kolm-neli kuud järjekorras oodata on hullumeelne.
Kui meie pikaajalised töötud saavad vaid esmaabi, siis kuidas on see teie maades?
AM: Kõik on kindlustatud.
CM: Kõik saavad abi tasuta, olgu nad töötud või mitte. Ka kodutud võivad arsti juurde minna ja kurguvalu kaevata.
FP: Teame jah Eesti süsteemi, aga arvan, et see on Euroopa Liidu huvides, et süsteem muutuks.
Ilmselt juba kahe aasta pärast on teil asi samamoodi kui Prantsusmaal või Hispaanias, kus tagatakse kõigile võrdsed õigused. Kindlustatus siin ei loe, oluline on see, et inimestel oleks ligipääs meditsiinilisele abile.
Kuidas teie kodumaal hambaravi eest tasutakse?
AM: Hispaanias on sama süsteem nagu Eestis.
FP: Prantsusmaal on ikka kõigega sama lugu, et millegi eest ei tule maksta. Aga samas on meil siiski kõrged maksud. Kui suur on sotsiaalmaks, ma ei tea, aga samas läheb ka alkoholi ja tubaka aktsiisimaksust ja muudestki maksudest raha tervishoiule.