Dipl.insener Märt Raud, Riigi Põlevkivitööstuse asutaja ja A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus (endine Riigi Põlevkivitööstus) juhatuse esimees sündis 23.juulil (11.juulil vana kalendri järgi) 1878.a-l Viljandimaal Õisu vallas Turva talus talurentniku Annus Raua lasterikkas perekonnas noorema pojana.
Koolitee kulges Õisu valla ja Paistu kihelkonnakoolis. Edasi viis tee Tartu Kooliõpetajate Seminari (1895-1899) ja sellele järgnes kihelkonnakooli juhataja töö Kolga-Jaanis. Samal ajal oli ta kohaliku karskusseltsi liige ja ühiskonnategelane.1905.a.-l lõpetas M. Raud eksternina Tartu Reaalkooli ja läks järgmisel aastal Riia Polütehnikumi ehitusinseneriks õppima. Riias õppis ta kuus aastat ja sai diplomeeritud ehitusinseneriks. Suvevaheaegadel oli M. Raud ametis Tartu Laenu-Hoiu-Ühisuses ühistegevusinstruktorina ja töötas ka Tartus ajalehe “Põllutööline” juures.191271913.a-l juhatas M.Raud Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi kooli-ja konstertmaja ehitamist majanduslikul teel. Siit siirdus Tartusse, kus aasta jooksul töötas Põhja-Liivimaa Põllumeeste Keskseltsi maaparandusbüroo juhatajana.
Vene sõjaväes teenis kortermeistrina sõjaväe teede tehnikute ja
kümnikute praktiliste tööde juhatajana 1914-1917.a-il Peterburis.
1918.a suvel töötas Peterburis geoloogiakomitees ja avalikus raamatukogus Eesti geoloogia ja maapõuevarade uurijana.
25.novembril 1918.a-l kutsuti Eestisse Saksa võimudelt põlevkivitööstust üle võtma ja sellest ajast peale sai temast Eesti Riikliku Põlevkivitööstuse juhataja. Tööstuse ümberkorraldamisel 01.10.1936.a-l sai M. Rauast A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees. Märt Raud oli aktiivselt tegev ka poliitilises elus -ta oli Eesti Asutava Kogu liige, kaubanduse-tööstusministri kohusetäitja 1919.a-l ja pärast rahutegemist Venemaaga oli majanduslise komisjoni ja Venemaale viidud varanduste reevakueerimise komisjoni esimees. 1920-1921 a-il.M.Raud oli I Riigikogu liige ESDTP esindajana ja loobus töö koormuse töttu 18.06.1919.a-l Anton Martinsoni kasuks. Märt Raud kuulus Riigi majandusnõukokku, oli Kuningliku Ungari peakonsul Eestis 1929.a-l, Üliõpilasseltsi “Liivika” (endine Riia Eesti Üliõpilaste Selts) vilistlaskogu esimees 1923.a-l, Eesti Lastekaitse Ühingu esimees 1926.a-l ja Eesti Paneuroopa Ühingu asutaja 1930.a-l
ja selle juht hiljem. Kuigi M.Raua peakontor oli Tallinnas (see oli
nii majanduslikel kui ka poliitilistel kaalutlustel, sest läbi Tallinna oli kergem ajada nii pölevkivitööstuse siseriiklikke kui ka välisriiklikke asju) ei unustanud ta kunagi Kohtla-Järvet ja igati püüdis toetada siin tegutsevaid direktoreid A.Müüriseppa ja K.Lutsu ja nende tegevust.Väga suur oli Märt Raua teene Kohtla-Järve kaevanduse uue algkooli ehitamisel 1938/1939.a-l ja n.n. kangelaste pargi rajamisel Kohtla-Järve vanalinna Kalevi Maleva mälestussamba ümber.
M.Raua poliitilist ja majanduslist tegevust hindas uus võim asumisele saatmisega Krasnojarski kraisse, kus väsimatu töömees ja otsiv insener suri 04.07.1952.a-l.
Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Raud, Mart – põlevkivitööstur
Dipl.insener Märt Raud, Riigi Põlevkivitööstuse asutaja ja A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus (endine Riigi Põlevkivitööstus) juhatuse esimees sündis 23.juulil (11.juulil vana kalendri järgi) 1878.a-l Viljandimaal Õisu vallas Turva talus talurentniku Annus Raua lasterikkas perekonnas noorema pojana.
Koolitee kulges Õisu valla ja Paistu kihelkonnakoolis. Edasi viis tee Tartu Kooliõpetajate Seminari (1895-1899) ja sellele järgnes kihelkonnakooli juhataja töö Kolga-Jaanis. Samal ajal oli ta kohaliku karskusseltsi liige ja ühiskonnategelane.1905.a.-l lõpetas M. Raud eksternina Tartu Reaalkooli ja läks järgmisel aastal Riia Polütehnikumi ehitusinseneriks õppima. Riias õppis ta kuus aastat ja sai diplomeeritud ehitusinseneriks. Suvevaheaegadel oli M. Raud ametis Tartu Laenu-Hoiu-Ühisuses ühistegevusinstruktorina ja töötas ka Tartus ajalehe “Põllutööline” juures.191271913.a-l juhatas M.Raud Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi kooli-ja konstertmaja ehitamist majanduslikul teel. Siit siirdus Tartusse, kus aasta jooksul töötas Põhja-Liivimaa Põllumeeste Keskseltsi maaparandusbüroo juhatajana.
Vene sõjaväes teenis kortermeistrina sõjaväe teede tehnikute ja
kümnikute praktiliste tööde juhatajana 1914-1917.a-il Peterburis.
1918.a suvel töötas Peterburis geoloogiakomitees ja avalikus raamatukogus Eesti geoloogia ja maapõuevarade uurijana.
25.novembril 1918.a-l kutsuti Eestisse Saksa võimudelt põlevkivitööstust üle võtma ja sellest ajast peale sai temast Eesti Riikliku Põlevkivitööstuse juhataja. Tööstuse ümberkorraldamisel 01.10.1936.a-l sai M. Rauast A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees. Märt Raud oli aktiivselt tegev ka poliitilises elus -ta oli Eesti Asutava Kogu liige, kaubanduse-tööstusministri kohusetäitja 1919.a-l ja pärast rahutegemist Venemaaga oli majanduslise komisjoni ja Venemaale viidud varanduste reevakueerimise komisjoni esimees. 1920-1921 a-il.M.Raud oli I Riigikogu liige ESDTP esindajana ja loobus töö koormuse töttu 18.06.1919.a-l Anton Martinsoni kasuks. Märt Raud kuulus Riigi majandusnõukokku, oli Kuningliku Ungari peakonsul Eestis 1929.a-l, Üliõpilasseltsi “Liivika” (endine Riia Eesti Üliõpilaste Selts) vilistlaskogu esimees 1923.a-l, Eesti Lastekaitse Ühingu esimees 1926.a-l ja Eesti Paneuroopa Ühingu asutaja 1930.a-l
ja selle juht hiljem. Kuigi M.Raua peakontor oli Tallinnas (see oli
nii majanduslikel kui ka poliitilistel kaalutlustel, sest läbi Tallinna oli kergem ajada nii pölevkivitööstuse siseriiklikke kui ka välisriiklikke asju) ei unustanud ta kunagi Kohtla-Järvet ja igati püüdis toetada siin tegutsevaid direktoreid A.Müüriseppa ja K.Lutsu ja nende tegevust.Väga suur oli Märt Raua teene Kohtla-Järve kaevanduse uue algkooli ehitamisel 1938/1939.a-l ja n.n. kangelaste pargi rajamisel Kohtla-Järve vanalinna Kalevi Maleva mälestussamba ümber.
M.Raua poliitilist ja majanduslist tegevust hindas uus võim asumisele saatmisega Krasnojarski kraisse, kus väsimatu töömees ja otsiv insener suri 04.07.1952.a-l.
Arthur Ruusmaa