Juubeldav Lille Kool tähtsustab arengut
Mittetulundusühendusele Kirilill kuuluv Rakvere Lille Kool, kus õpivad mõõduka ja raske vaimupuudega lapsed, tähistas eile Rakvere rahvamajas kontsertaktusega kümnendat sünnipäeva.
Lastevanemate initsiatiivil asutatud Rakvere Lille Kooli nelja liitklassi 31 õpilasel tunde polnud, enne aktusele sõitu pidutses koolipere Lille tänava koolimajas kokkade tehtud salatit ning laste endi valmistatud torte-kooke-võileibu maitstes.
Kool annab turvatunde
Toimetulekukooli eripäraks on tihe koostöö lastevanemate, sotsiaal- ja meditsiinitöötajatega. Lapsed saavad õpetust tugevdavat ravivõimlemist, veeteraapiat, logopeedilist ravi. Kooli külastab kord kuus neuroloog.
Kuuendas klassis õppiva Jaani ema Juta Valvik ütles, et talle meeldib koolielu korraldus, südamega tehtud töö, koostöövalmidus, mida ei suruta peale, kui vanem ise ei soovi aktiivne olla.
“Saan kogu aeg tagasisidet, mulle anti võimalus lapse individuaalse õppekava koostamisel osaleda,” rääkis Juta Valvik. “Niisugune dialoog tekitab usalduse kooli ja õpetajate vastu, kes on tõepoolest väga head spetsialistid.”
Eesti kümmekonna toimetulekukooli hulgast Lille kooli välja valinud Juta Valvik lisas, et kuue aasta jooksul pole olnud ühtegi päeva, mil poeg poleks tahtnud kooli minna.
“Lastel on turvaline ja huvitav selles koolis olla,” kinnitab Valvik. “Turvaline on lapsevanemana minulgi. Olen vabanenud kompleksist ning integreerumine ühiskonda, mis täna siiski veel puudega inimestele veidi viltu vaatab, on läinud hästi.”
Küsimusele, mis iseloomustaks kümmet seljataha jäänud rohkete muudatustega aastat, vastab toimetulekukooli direktor Lea Pilme, et kiire areng, tugev sisuline ja vormiline töö ning entusiastlikud õpetajad.
Õpetaja koostab töövihikut
“Olime õpetajatega nullist alustades kindlad, et hoolduse kõrval vajavad lapsed ka süsteemset õpetust ja arendamist,“ märkis koolijuht. “Seda suunda tähtsaks pidades oleme Eestis samalaadsete koolide hulgas olnud teejuhiks.”
Lea Pilme räägib uhkustundega, et 2000. aasta 1. septembrist jõustunud toimetulekuõppe riikliku õppekava koostamisel kasutati Lille Kooli kõrg- ja eripedagoogikaharidusega õpetajate kogemusi ja uurimusi. Tugevalt on kool esindatud ka uue peatselt kinnitatava õppekava töögrupis.
“Üks meie õpetajatest – Diana Kuntor – on kaasatud töövihiku-raamatu koostamisse,” märkis Lea Pilme. “Teine õpetaja – Marge Kuusma – sõidab aga lähiajal kuuks ajaks Saksamaale Preezi linna tööle, õppima ja võib-olla ka õpetama.”
Haridusministri määrusega saavad toimetulekukooli lõpuklassi õppurid sel kevadel esmakordselt põhikooli riikliku tunnistuse. Noortele, kes suudavad minna õppima kutsekooli, kus on erigrupid lihtsamate ametite omandamiseks, on see väga oluline.
“Jätkuõppe võimalus on kooli üks väljunditest ning suur samm edasi,” rõõmustab Lea Pilme. “Teine samm – esialgu unistustes – oleks sotsiaalkorterite andmine, et noored saaksid omapäi toimetulemist, mida koolis üheksa aasta kestel õpetatakse, praktikas kasutada.”
Praegu korvavad oskuste säilimist MTÜ Kirilille asutatud päevakeskuse Päevalill huviringid, milles käib iga päev kümmekond kooli vilistlast.
–>Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Rakvere Lille kool
Juubeldav Lille Kool tähtsustab arengut
Mittetulundusühendusele Kirilill kuuluv Rakvere Lille Kool, kus õpivad mõõduka ja raske vaimupuudega lapsed, tähistas eile Rakvere rahvamajas kontsertaktusega kümnendat sünnipäeva.
Lastevanemate initsiatiivil asutatud Rakvere Lille Kooli nelja liitklassi 31 õpilasel tunde polnud, enne aktusele sõitu pidutses koolipere Lille tänava koolimajas kokkade tehtud salatit ning laste endi valmistatud torte-kooke-võileibu maitstes.
Kool annab turvatunde
Toimetulekukooli eripäraks on tihe koostöö lastevanemate, sotsiaal- ja meditsiinitöötajatega. Lapsed saavad õpetust tugevdavat ravivõimlemist, veeteraapiat, logopeedilist ravi. Kooli külastab kord kuus neuroloog.
Kuuendas klassis õppiva Jaani ema Juta Valvik ütles, et talle meeldib koolielu korraldus, südamega tehtud töö, koostöövalmidus, mida ei suruta peale, kui vanem ise ei soovi aktiivne olla.
“Saan kogu aeg tagasisidet, mulle anti võimalus lapse individuaalse õppekava koostamisel osaleda,” rääkis Juta Valvik. “Niisugune dialoog tekitab usalduse kooli ja õpetajate vastu, kes on tõepoolest väga head spetsialistid.”
Eesti kümmekonna toimetulekukooli hulgast Lille kooli välja valinud Juta Valvik lisas, et kuue aasta jooksul pole olnud ühtegi päeva, mil poeg poleks tahtnud kooli minna.
“Lastel on turvaline ja huvitav selles koolis olla,” kinnitab Valvik. “Turvaline on lapsevanemana minulgi. Olen vabanenud kompleksist ning integreerumine ühiskonda, mis täna siiski veel puudega inimestele veidi viltu vaatab, on läinud hästi.”
Küsimusele, mis iseloomustaks kümmet seljataha jäänud rohkete muudatustega aastat, vastab toimetulekukooli direktor Lea Pilme, et kiire areng, tugev sisuline ja vormiline töö ning entusiastlikud õpetajad.
Õpetaja koostab töövihikut
“Olime õpetajatega nullist alustades kindlad, et hoolduse kõrval vajavad lapsed ka süsteemset õpetust ja arendamist,“ märkis koolijuht. “Seda suunda tähtsaks pidades oleme Eestis samalaadsete koolide hulgas olnud teejuhiks.”
Lea Pilme räägib uhkustundega, et 2000. aasta 1. septembrist jõustunud toimetulekuõppe riikliku õppekava koostamisel kasutati Lille Kooli kõrg- ja eripedagoogikaharidusega õpetajate kogemusi ja uurimusi. Tugevalt on kool esindatud ka uue peatselt kinnitatava õppekava töögrupis.
“Üks meie õpetajatest – Diana Kuntor – on kaasatud töövihiku-raamatu koostamisse,” märkis Lea Pilme. “Teine õpetaja – Marge Kuusma – sõidab aga lähiajal kuuks ajaks Saksamaale Preezi linna tööle, õppima ja võib-olla ka õpetama.”
Haridusministri määrusega saavad toimetulekukooli lõpuklassi õppurid sel kevadel esmakordselt põhikooli riikliku tunnistuse. Noortele, kes suudavad minna õppima kutsekooli, kus on erigrupid lihtsamate ametite omandamiseks, on see väga oluline.
“Jätkuõppe võimalus on kooli üks väljunditest ning suur samm edasi,” rõõmustab Lea Pilme. “Teine samm – esialgu unistustes – oleks sotsiaalkorterite andmine, et noored saaksid omapäi toimetulemist, mida koolis üheksa aasta kestel õpetatakse, praktikas kasutada.”
Praegu korvavad oskuste säilimist MTÜ Kirilille asutatud päevakeskuse Päevalill huviringid, milles käib iga päev kümmekond kooli vilistlast.
–>Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee