Valdek RAIEND sündis Mäetaguse vallas 13.06.1922.a. Lõpetas 1939.a. Jõhvi Progümnaasiumi ja 1942.a. Tallinna Tehnikumi.
1944-45.a võitles Eesti Diviisi koosseisus Saksamaal ja 1945.a kevadel oli mõnda aega sõjavangilaagris inglaste ja ameeriklaste tsoonis.1945-1947.a. oli DP (ümberasunud inimeste ehk sõjapõgenike) laagris Saksamaal, siit pääses Inglismaale, kus oli kolme aasta jooksul põllutööline.
1950.a. emigreerus koos abikaasaga Kanadasse ja õppis Toronto ülikoolis, mille lõpetas inseneri kutsega ja kuni pensionile minekuni 1987.a. töötas Ryersoni Tehnikakoolis ehitusinseneride õppejõuna – geodeesia programmi direktorina ja profesorina.
Ta on jätnud jälje viljaka ajakirjanikuna, tehes kaastööd ajalehele “Võitleja” ja kohalikule kiriku lehele ja viimati toimetas ka major Harald Rootsi mälestusraamatu “Kui võitluseta murdus mõõk” ja ta on praegugi aktiivne Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige.
V. Raiendil on suur teene ka Virumaa ees – ta on pikka aega saatnud ajalehe “Võitleja” numbreid Jõhvi Lembit Kiismaale. On korduvalt avaldanud virulaste kirjutatud artikleid ja ka ise kirjutanud Virumaa teemadel.
Aitas koguda Kanadas raha Jõhvi vabadussõja mälestussamba taastamiseks ja oli ka ise kohal samba avvamisüritusel, kus andis üle ka Abel Lee vormistatud tänu- ja kaaskirja.
Valdek Raiendil oli ka suur osa Toila kangelaskalmistul Eesti sõjameestele pühendatud mälestuskivi paigaldamisel ja ta oli ka ise kohal selle avamisel.
1980. aastast kuulus V. Raiend sihtasutuse “Võitleja” juhatusse.
Prof. Valdek Raiend suri 07.12.2005.a. Torontos Heatare kodus.
Arthur Ruusmaa, kasutatud isiklikke mälestusi ja kokkupuuteid, tema
kirjutisi .
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Raiend, Valdek – ehitusinsener, ajairjanik
Valdek RAIEND sündis Mäetaguse vallas 13.06.1922.a. Lõpetas 1939.a. Jõhvi Progümnaasiumi ja 1942.a. Tallinna Tehnikumi.
1944-45.a võitles Eesti Diviisi koosseisus Saksamaal ja 1945.a kevadel oli mõnda aega sõjavangilaagris inglaste ja ameeriklaste tsoonis.1945-1947.a. oli DP (ümberasunud inimeste ehk sõjapõgenike) laagris Saksamaal, siit pääses Inglismaale, kus oli kolme aasta jooksul põllutööline.
1950.a. emigreerus koos abikaasaga Kanadasse ja õppis Toronto ülikoolis, mille lõpetas inseneri kutsega ja kuni pensionile minekuni 1987.a. töötas Ryersoni Tehnikakoolis ehitusinseneride õppejõuna – geodeesia programmi direktorina ja profesorina.
Ta on jätnud jälje viljaka ajakirjanikuna, tehes kaastööd ajalehele “Võitleja” ja kohalikule kiriku lehele ja viimati toimetas ka major Harald Rootsi mälestusraamatu “Kui võitluseta murdus mõõk” ja ta on praegugi aktiivne Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige.
V. Raiendil on suur teene ka Virumaa ees – ta on pikka aega saatnud ajalehe “Võitleja” numbreid Jõhvi Lembit Kiismaale. On korduvalt avaldanud virulaste kirjutatud artikleid ja ka ise kirjutanud Virumaa teemadel.
Aitas koguda Kanadas raha Jõhvi vabadussõja mälestussamba taastamiseks ja oli ka ise kohal samba avvamisüritusel, kus andis üle ka Abel Lee vormistatud tänu- ja kaaskirja.
Valdek Raiendil oli ka suur osa Toila kangelaskalmistul Eesti sõjameestele pühendatud mälestuskivi paigaldamisel ja ta oli ka ise kohal selle avamisel.
1980. aastast kuulus V. Raiend sihtasutuse “Võitleja” juhatusse.
Prof. Valdek Raiend suri 07.12.2005.a. Torontos Heatare kodus.
Arthur Ruusmaa, kasutatud isiklikke mälestusi ja kokkupuuteid, tema
kirjutisi .