Praeguse Rahvusraamatukogu eelkäija ja õiguseellane riigiraamatukogu loodi Ajutise Valitsuse otsusega 21. detsembril 1918. a. Ajutise Valitsuse otsusega tehti asjadevalitsejale ülesandeks raamatukogu “kõige kiiremas korras korda seada ja raamatukogu ruumid määrata Ministrite Nõukogu koosolekute ruumide lähedusse” (Ajutise Valitsuse koosolekute protokollid. 1-111. Tallinn, 1919.).
Rahvusraamatukogu asutamine oli osa omariiklike struktuuride loomisest. Sellise otsuse vastuvõtmine sõjaolukorras, kus lahingud käisid vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, osutab rahvast ja riiki teeniva raamatukogu kui omariikluse väga tähtsa instrumendi staatuse tunnetamisele.
Tänane avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu, kelle tegevus on reguleeritud Eesti Rahvusraamatukogu seadusega, on selle missiooni kaasaegne täitja. Rahvusraamatukogu on kujunenud Eesti suurimaks kõigile kättesaadavaks infokeskuseks, maailmakultuuri vahendajaks ja parlamendiraamatukoguna riigile vajaliku informatsiooni hankijaks, säilitajaks, analüüsijaks. Rahvusraamatukogu hooldada on nii Riigikogu arhiiv kui ka terve hulk Eesti staatuses kaasa rääkinud inimeste ja organisatsioonide dokumendikogusid.
Vt Rahvusraamatukogu
Rahvusraamatukogul täitub 10 aastat Tõnismäel
10 aastat tagasi, 27. veebruaril avas lugejatele uksed Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone Tõnismäel. Selle tähistamiseks antakse homme, 27. veebruaril esimesele kümnele lugejaks soovijale tasuta lugejakaart ning lugemissaalides pakutakse kommi.
Baltimaade suurim raamatukoguhoone valmis kaheksa Eestile pöördelise aasta jooksul (1985-1993), mil Eesti NSVst sai Eesti Vabariik ning rublast kroon. Nii kujuneski Rahvusraamatukogu hoone avamine üheks taasiseseisvumist tähistavaks sündmuseks. Uus raamatukogu üllatas avaruse ja uudsusega – viis korpust, kaheksa korrust, 1000 lugejakohaga 14 lugemissaali, avariiulitel ligi 60 000 trükist ja arvutitehnoloogial põhinev lugejateenindus. Esmakordselt Eestis arvestas arhitekt Raine Karp avalikku teenust pakkuva hoone projekteerimisel ka puuetega inimeste vajadusi.
Enne avamist vallanud hirm, et lugejad on kolimisaastate jooksul raamatukogu unustanud (senine hoone Toompeal suleti 1991. aasta suvel), osutus asjatuks. Esimestel kuudel registreeriti 300 lugejat ning 1200-1500 külastust päevas. 1993. aasta lõpuks oli registreeritud 40 000 lugejat, antud välja 10 842 külaliskaarti, korraldatud üle 800 ekskursiooni ning loetletud 373 500 raamatukogukülastust.
Need 10 aastat on käesoleva aasta detsembris 85. aastapäeva tähistava Rahvusraamatukogu jaoks olnud murrangulised. Sellesse ajavahemikku mahub areng nüüdisaegseks Euroopa rahvus- ja parlamendiraamatukoguks ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguks. Välja on arendatud kliendikeskne töökorraldus ja tagatud riigi valitsemiseks vajatav informatsioon. Pakutakse tänapäevasele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale tuginevat paindlikku ja avatud infoteenindust. Elektrooniliste andmebaaside loomisega süstematiseeritakse üha kasvavat teavet ja võimaldatakse sellele ligipääsu. Uuel aastatuhandel on Rahvusraamatukogu alustanud e-raamatukogu loomist, mis võimaldab kasutada raamatukoguteenuseid kodu- või tööarvutist. Uuenenud on raamatukogu lugemissaalid, kus infospetsialistid nõustavad lugejat.
Praegu on Eesti Rahvusraamatukogus 3,5 miljonit teavikut ning 28 lugemissaali 839 lugejakohaga. Väljastatud on 170 000 lugejakaarti, neist aktiivseile lugejaile 45 000. Aastas on 275 000 külastust.
Täiendav informatsioon laenuosakonna juhatajalt Sirje Roognalt, tel. 630 7420.
Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Rahvusraamatukogu
Praeguse Rahvusraamatukogu eelkäija ja õiguseellane riigiraamatukogu loodi Ajutise Valitsuse otsusega 21. detsembril 1918. a. Ajutise Valitsuse otsusega tehti asjadevalitsejale ülesandeks raamatukogu “kõige kiiremas korras korda seada ja raamatukogu ruumid määrata Ministrite Nõukogu koosolekute ruumide lähedusse” (Ajutise Valitsuse koosolekute protokollid. 1-111. Tallinn, 1919.).
Rahvusraamatukogu asutamine oli osa omariiklike struktuuride loomisest. Sellise otsuse vastuvõtmine sõjaolukorras, kus lahingud käisid vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, osutab rahvast ja riiki teeniva raamatukogu kui omariikluse väga tähtsa instrumendi staatuse tunnetamisele.
Tänane avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu, kelle tegevus on reguleeritud Eesti Rahvusraamatukogu seadusega, on selle missiooni kaasaegne täitja. Rahvusraamatukogu on kujunenud Eesti suurimaks kõigile kättesaadavaks infokeskuseks, maailmakultuuri vahendajaks ja parlamendiraamatukoguna riigile vajaliku informatsiooni hankijaks, säilitajaks, analüüsijaks. Rahvusraamatukogu hooldada on nii Riigikogu arhiiv kui ka terve hulk Eesti staatuses kaasa rääkinud inimeste ja organisatsioonide dokumendikogusid.
Rahvusraamatukogul täitub 10 aastat Tõnismäel
10 aastat tagasi, 27. veebruaril avas lugejatele uksed Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone Tõnismäel. Selle tähistamiseks antakse homme, 27. veebruaril esimesele kümnele lugejaks soovijale tasuta lugejakaart ning lugemissaalides pakutakse kommi.
Baltimaade suurim raamatukoguhoone valmis kaheksa Eestile pöördelise aasta jooksul (1985-1993), mil Eesti NSVst sai Eesti Vabariik ning rublast kroon. Nii kujuneski Rahvusraamatukogu hoone avamine üheks taasiseseisvumist tähistavaks sündmuseks. Uus raamatukogu üllatas avaruse ja uudsusega – viis korpust, kaheksa korrust, 1000 lugejakohaga 14 lugemissaali, avariiulitel ligi 60 000 trükist ja arvutitehnoloogial põhinev lugejateenindus. Esmakordselt Eestis arvestas arhitekt Raine Karp avalikku teenust pakkuva hoone projekteerimisel ka puuetega inimeste vajadusi.
Enne avamist vallanud hirm, et lugejad on kolimisaastate jooksul raamatukogu unustanud (senine hoone Toompeal suleti 1991. aasta suvel), osutus asjatuks. Esimestel kuudel registreeriti 300 lugejat ning 1200-1500 külastust päevas. 1993. aasta lõpuks oli registreeritud 40 000 lugejat, antud välja 10 842 külaliskaarti, korraldatud üle 800 ekskursiooni ning loetletud 373 500 raamatukogukülastust.
Need 10 aastat on käesoleva aasta detsembris 85. aastapäeva tähistava Rahvusraamatukogu jaoks olnud murrangulised. Sellesse ajavahemikku mahub areng nüüdisaegseks Euroopa rahvus- ja parlamendiraamatukoguks ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguks. Välja on arendatud kliendikeskne töökorraldus ja tagatud riigi valitsemiseks vajatav informatsioon. Pakutakse tänapäevasele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale tuginevat paindlikku ja avatud infoteenindust. Elektrooniliste andmebaaside loomisega süstematiseeritakse üha kasvavat teavet ja võimaldatakse sellele ligipääsu. Uuel aastatuhandel on Rahvusraamatukogu alustanud e-raamatukogu loomist, mis võimaldab kasutada raamatukoguteenuseid kodu- või tööarvutist. Uuenenud on raamatukogu lugemissaalid, kus infospetsialistid nõustavad lugejat.
Praegu on Eesti Rahvusraamatukogus 3,5 miljonit teavikut ning 28 lugemissaali 839 lugejakohaga. Väljastatud on 170 000 lugejakaarti, neist aktiivseile lugejaile 45 000. Aastas on 275 000 külastust.
Täiendav informatsioon laenuosakonna juhatajalt Sirje Roognalt, tel. 630 7420.
Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260