 Aasta aega Ðveitsi investeerimisfirmale Sorbes AG kuulunud Püssi Repo Vabrikud tähistab täna ja homme puitlaastvabrikute kombinaadi 30. sünnipäeva pikaajaliste töötajate kogunemisega, kus kõigile tehakse personaalne üllatus.
Balti riikide suurim puitlaastplaadi tootja ASi Repo Vabrikud eelkäija, Püssi puitlaastplaatide kombinaat käivitati 30 aastat tagasi 19. detsembril. Esimese plaadi, millele 30 aasta jooksul on järgnenud 2 miljonit kuupmeetrit puitlaastplaati ning mille tootmismaht on praeguseks kasvanud 170 000 kuupmeetrini aastas, valmimise ümmargust tähtpäeva peetakse 22. ja 23. detsembril, kui ettevõtte juhatus teeb üllatuse neile töötajatele, kes on kombinaadi käikulaskmisest alates vabrikus palgal olnud.
ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Stephan Germuth tunnistas, et ettevõttel on pikad traditsioonid ja kogemused ning kvalifitseeritud ja suurte kogemustega personal, mis koos tänapäevase tehnika ning pideva arengu ja täiustamisega on taganud ka ettevõtte edu. “Töötame praegu mitme projektiga, tänu millele muudame tootmise efektiivsemaks ja tootlikumaks,” lisas Germuth, kelle sõnul on aasta jooksul, kui Repo Vabrikute enamusaktsiad omandas Ðveitsi investeerimisfirma Sorbes AG, ettevõttesse investeeritud 38,4 miljonit krooni. “Investeeringuid oleme kasutanud hooldus- ja
arendustegevuse tõhustamiseks, et suurendada tootmismahte ning järgmisel aastal tuleb investeeringutele veelgi lisa,” lubas Germuth.
Praeguse ASi Repo Vabrikud majandusosakonna hooldustööde brigadir Ants Anger, kes esimese plaadi väljalaskmise ajal töötas kuivatuse operaatorina, tunnistab, et kombinaadi käikulaskmise aeg tähendas 10tunniseid tööpäevi kolmes vahetuses. “Algus oli raske, kõike tuli ise õppida. Selliste seadmetega töötanud inimesi siin piirkonnas ei olnud,” meenutas Anger, kelle sõnul õpiti masinaid tundma omal käel. Skeemid, mille järgi tootmistehnoloogia tuli selgeks saada, olid venekeelsed. Palju oli Euroopa tasemel uusi seadmeid Soomest, Saksamaalt ja mujalt. Seadmete monteerimisel olid abiks Soome spetsialistid firmast Rauma-Repola. “Oskustega mehed pandi lukkseppadeks ja kuni novembrikuuni olid käed-jalad tööd täis,” rääkis ta.
Anger oli see, kes kuivatas päris esimese laastu ja saepuru, millest tehti hiljem viiekihiline laastplaat. Esimene kvaliteetne plaat saeti tükkideks, töötajad panid sellele allkirjad peale ja tükid läksid suveniiriks.
Vabriku ehitamist alustati 1972. aastal. “Mäletan kombinaadialust maad kui head seenekohta, kus sügiseti valgeid kaseriisikaid korjati,” räägib Anger, kes on üks 33 inimesest, kes puitplaaditööstuses olnud 30 või rohkem aastat.
AS Repo Vabrikud on Baltimaade suurim puitlaastplaadi tootja ja üks juhtivaid eksportööre, kes ligi 90% oma toodangust müüb 18 Euroopa ja Aasia riiki. Suuremateks partneriteks on Soome ja Rootsi, lisaks teised Euroopa Liidu riigid.
Puitlaastplaate toodetakse Püssis alates 1974. aastast, lamineeritud plaati alates 1977. ning puitkiudplaati alates 1982. aastast.
GERLI ROMANOVITÐ
Põhjarannik, 22.12.2004
|
Uudised
VE: püssi plaat
Balti riikide suurim puitlaastplaadi tootja ASi Repo Vabrikud eelkäija, Püssi puitlaastplaatide kombinaat käivitati 30 aastat tagasi 19. detsembril. Esimese plaadi, millele 30 aasta jooksul on järgnenud 2 miljonit kuupmeetrit puitlaastplaati ning mille tootmismaht on praeguseks kasvanud 170 000 kuupmeetrini aastas, valmimise ümmargust tähtpäeva peetakse 22. ja 23. detsembril, kui ettevõtte juhatus teeb üllatuse neile töötajatele, kes on kombinaadi käikulaskmisest alates vabrikus palgal olnud.
ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Stephan Germuth tunnistas, et ettevõttel on pikad traditsioonid ja kogemused ning kvalifitseeritud ja suurte kogemustega personal, mis koos tänapäevase tehnika ning pideva arengu ja täiustamisega on taganud ka ettevõtte edu. “Töötame praegu mitme projektiga, tänu millele muudame tootmise efektiivsemaks ja tootlikumaks,” lisas Germuth, kelle sõnul on aasta jooksul, kui Repo Vabrikute enamusaktsiad omandas Ðveitsi investeerimisfirma Sorbes AG, ettevõttesse investeeritud 38,4 miljonit krooni. “Investeeringuid oleme kasutanud hooldus- ja
arendustegevuse tõhustamiseks, et suurendada tootmismahte ning järgmisel aastal tuleb investeeringutele veelgi lisa,” lubas Germuth.
Praeguse ASi Repo Vabrikud majandusosakonna hooldustööde brigadir Ants Anger, kes esimese plaadi väljalaskmise ajal töötas kuivatuse operaatorina, tunnistab, et kombinaadi käikulaskmise aeg tähendas 10tunniseid tööpäevi kolmes vahetuses. “Algus oli raske, kõike tuli ise õppida. Selliste seadmetega töötanud inimesi siin piirkonnas ei olnud,” meenutas Anger, kelle sõnul õpiti masinaid tundma omal käel. Skeemid, mille järgi tootmistehnoloogia tuli selgeks saada, olid venekeelsed. Palju oli Euroopa tasemel uusi seadmeid Soomest, Saksamaalt ja mujalt. Seadmete monteerimisel olid abiks Soome spetsialistid firmast Rauma-Repola. “Oskustega mehed pandi lukkseppadeks ja kuni novembrikuuni olid käed-jalad tööd täis,” rääkis ta.
Anger oli see, kes kuivatas päris esimese laastu ja saepuru, millest tehti hiljem viiekihiline laastplaat. Esimene kvaliteetne plaat saeti tükkideks, töötajad panid sellele allkirjad peale ja tükid läksid suveniiriks.
Vabriku ehitamist alustati 1972. aastal. “Mäletan kombinaadialust maad kui head seenekohta, kus sügiseti valgeid kaseriisikaid korjati,” räägib Anger, kes on üks 33 inimesest, kes puitplaaditööstuses olnud 30 või rohkem aastat.
AS Repo Vabrikud on Baltimaade suurim puitlaastplaadi tootja ja üks juhtivaid eksportööre, kes ligi 90% oma toodangust müüb 18 Euroopa ja Aasia riiki. Suuremateks partneriteks on Soome ja Rootsi, lisaks teised Euroopa Liidu riigid.
Puitlaastplaate toodetakse Püssis alates 1974. aastast, lamineeritud plaati alates 1977. ning puitkiudplaati alates 1982. aastast.
GERLI ROMANOVITÐ
Põhjarannik, 22.12.2004