Aapo Pukk maalis patriarh Aleksiuse portree
17.02.2004 12:50PM Online
Kolmapäeval, esitleb kunstnik Aapo Pukk Vene Föderatsiooni saatkonna galeriis kahte portreemaali Moskva ja Venemaa patriarhist Aleksius II.
Puki sõnul sündisid portreed peale kohtumist patriarhiga usujuhi Eesti visiidi päevil möödunud aasta lõpus.
Portreede esitlus on mõeldud tähistamaks Tallinnas sündinud ja kasvanud patriarhi 75. juubelit 23. veebruaril.
Suuremal õlimaalil mõõtudega 90×120 cm on patriarh kujutatud Pühtitsa kloostri taustal, väiksemal teosel mõõtudega 87×70 cm viibib Tema Pühadus kloostri nunnade keskel.
Aapo Pukk.Aleksius II portree.Õli, 90×120.2004
Portree antakse Aleksius II üle märtsis tema Moskva residentsis. Väiksema portree koopia kingib kunstnik homsel esitlusel Vene Föderatsiooni saatkonnale.
Aapo Pukk. Aleksius II portree.Õli,87×70.2004
Patriarhi portreedega on huvilistel saatkonna galeriis võimalik tutvuda neljapäeval ja reedel kell 12.00- 16.00.
xxx
Sädelev patriarh viis kunstniku une ja söögiisu
18.02.2004 00:01Anneli Aasmäe, reporter
Esimesed pintslitõmbed jätsid tühjale lõuendile rohelise jälje – värvi said Jumalaema Uinumise Peakiriku ümarad sibulkuplid ja kõrge niitmata rohi Pühtitsa kloostri müüride taga. Pliiatsiga visandatud inimkuju näojooni võis vaevu aimata.
«Need esimesed tõmbed käisid väga hoogsalt,» kostab kunstnik Aapo Pukk. Ja lisab ohates: «Aga viimaseid ma ei tahtnudki teha. Venitaks praegugi veel…»
Enam ei tule aja venitamine ega teose täiustamine siiski kõne alla. Täna lõuna paiku peab Pukk Tallinnas Vene Föderatsiooni saatkonna galeriis oma kahelt vastvalminud õlimaalilt katte tõmbama.
Maalidest esimene kujutab Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II Pühtitsa nunnakloostri taustal ning teisel seisab kirikujuht kloostri mustarüüliste nunnade keskel.
Esimene portree kingitakse patriarhile tema 75. sünnipäevaks, mis saabub 23. veebruaril.
Teise maali tulevane asukoht pole veel teada, ent selle koopiad saavad endale Pühtitsa kloostri iguumenja Varvara, metropoliit Kornelius ja Vene saatkond. Maalid tellis Pukilt rühm tundmatust paluvaid inimesi, kes tahtsid patriarhile kingituse teha.
Portreemaalijana tuntuks saanud Pukk kohtus patriarhiga mullu septembris, kui Eestis sündinud usujuht tegi visiidi Pühtitsa nunnakloostrisse.
Kirjastuse Revelex omaniku Richard Siku korraldatud trehvamine venis ettenähtud veerandtunnist kuus korda pikemaks ning hulk patriarhi jutule soovijaid pidi seetõttu oma lootustele kriipsu peale tõmbama.
Millest Pukk ja Aleksius II pooleteist tunni jooksul vestlesid? Kunstnik manab näole kimbatuskurrud.
«Ei tule meelde,» kahjatseb ta nukralt. «Nagu ikka suurte inimestega kohtudes, et algul värised oma hetke oodates, ent hiljem ei mäleta räägitust midagi. Aga vähemalt mäletan patriarhi häält – see oli pehme, õrn ja laulev. Tema eesti keel oli natuke vanamoeline, tänapäeva kiirusest ja räbalatest väljenditest koormamata.»
Lisaks mäletab Pukk kuldset sädelust kirikujuhi põskedel. Ja seda, et patriarhile oli tehtud eelnevalt ammendav ülevaade nii Eesti maalikunsti hetkeseisust kui Puki enda loomingust. Kunstnik mäletab sedagi, et klõpsis kogu kohtumise aja ohjeldamatult oma fotoaparaati – sündis mitusada erinevat kaadrit, mida ta hiljem maalimise käigus kasutas.
Patriarhi portreed tähistavad ühe perioodi lõppu Puki loomingus. «Kõrgemal paiknevat portreteeritavat on raske leida,» tõdeb vene õigeusku ristitud kunstnik. «See oli tipp. Kui küsida, kas tundsin hinge- ja külmavärinaid teda maalides või kas minu süda tööd tehes seiskus, siis nii see tõepoolest oli.»
Aukartus modelli ees muutis teose sünniprotsessi eriliseks sündmuseks. Seda enam, et patriarhil polnud valmivate tööde suhtes mingeid ettekirjutusi ning ta ilmutas maalija vastu täit usaldust.
Nii seadis kunstnik kirikujuhi Kuremäe rohelisele nõlvale – reaalses elus sättis ta samasse kohta oma sõbra, kelle abil sai paika proportsioonid ja valguse.
Pukk maalis kirikujuhti kuus pikka kuud, noppis kehvadest pintslitest lõuendile pudenevaid karvakesi ja sai õlivärvide segamiseks ostetud uue tärpentini lõhnast allergilise nohu.
Tänavalt kostva trammikolina leevendamiseks ja meeleolu loomiseks kuulas ta ühtevalu plaate vene õigeusu koorilaulude või nunnade ülistavate psalmidega. Ja kinnitab, et oli perioode, mil ta ei maganud ega söönud, ning öid, kus patriarh tema unenägudesse kippus.
«Maalide valmimist oli kõrvalt kummaline jälgida,» kostab kunstniku mänedþer Ivo Parbus. «Kui töid võis juba reprode tegemiseks pildistada, väitis Aapo, et maalid ei ole valmis. Küsimus oli kolmes pintslilöögis! Siis käis ta ringi, vaikis muudkui ja alles tüki aja pärast ohkas – pilt on valmis, võtke.»
Eile hommikul seisis üks maalidest vastselt raamituna Puki ateljees, teine uhkeldas oma kämblalaiuse kuldrandiga raamimistöökojas. Mõlemad justkui valmis, aga mitte päris – signatuurid olid veel puudu.
Aapo Puki (paremal) patriarhi portreemaal sai kuldse ümbrise raamimeister Mati Bärensoni abiga
Vajaka oli ka sobiv kangas, millega portreid avamishetkeni kinni katta. Selle leidmiseks lippas Pukk eile mööda käsitööpoode. Kuna riidetooni osas oli kunstnikul selge kinnisidee, osutus osturetk vaevaliseks – no milline müüjanna oskab leida «patriarhi värvi» kangarulli?
«Patriarhi värv on teatud roheline, selline soe ja ergas,» täpsustab Pukk. «See toon jookseb tema rõivastest läbi ja on ka monogrammil.»
Kui tõetruuks Aleksius II oma portreed kuulutab, selgub märtsis, kui kunstnik Moskvasse kirikupea residentsi sõidab. Õlivärvi järgi lõhnava koguka sünnipäevakingi pakib ta enne teeleasumist seninägematu hoole ja õrnusega sisse.
Uudised
VE: Pukk, Aapo – kunstnik
Aapo Pukk maalis patriarh Aleksiuse portree
17.02.2004 12:50PM Online
Puki sõnul sündisid portreed peale kohtumist patriarhiga usujuhi Eesti visiidi päevil möödunud aasta lõpus.
Portreede esitlus on mõeldud tähistamaks Tallinnas sündinud ja kasvanud patriarhi 75. juubelit 23. veebruaril.
Suuremal õlimaalil mõõtudega 90×120 cm on patriarh kujutatud Pühtitsa kloostri taustal, väiksemal teosel mõõtudega 87×70 cm viibib Tema Pühadus kloostri nunnade keskel.
Aapo Pukk.Aleksius II portree.Õli, 90×120.2004
Portree antakse Aleksius II üle märtsis tema Moskva residentsis. Väiksema portree koopia kingib kunstnik homsel esitlusel Vene Föderatsiooni saatkonnale.
Aapo Pukk. Aleksius II portree.Õli,87×70.2004
Patriarhi portreedega on huvilistel saatkonna galeriis võimalik tutvuda neljapäeval ja reedel kell 12.00- 16.00.
xxx
Sädelev patriarh viis kunstniku une ja söögiisu
18.02.2004 00:01Anneli Aasmäe, reporter
«Need esimesed tõmbed käisid väga hoogsalt,» kostab kunstnik Aapo Pukk. Ja lisab ohates: «Aga viimaseid ma ei tahtnudki teha. Venitaks praegugi veel…»
Enam ei tule aja venitamine ega teose täiustamine siiski kõne alla. Täna lõuna paiku peab Pukk Tallinnas Vene Föderatsiooni saatkonna galeriis oma kahelt vastvalminud õlimaalilt katte tõmbama.
Maalidest esimene kujutab Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II Pühtitsa nunnakloostri taustal ning teisel seisab kirikujuht kloostri mustarüüliste nunnade keskel.
Esimene portree kingitakse patriarhile tema 75. sünnipäevaks, mis saabub 23. veebruaril.
Teise maali tulevane asukoht pole veel teada, ent selle koopiad saavad endale Pühtitsa kloostri iguumenja Varvara, metropoliit Kornelius ja Vene saatkond. Maalid tellis Pukilt rühm tundmatust paluvaid inimesi, kes tahtsid patriarhile kingituse teha.
Portreemaalijana tuntuks saanud Pukk kohtus patriarhiga mullu septembris, kui Eestis sündinud usujuht tegi visiidi Pühtitsa nunnakloostrisse.
Kirjastuse Revelex omaniku Richard Siku korraldatud trehvamine venis ettenähtud veerandtunnist kuus korda pikemaks ning hulk patriarhi jutule soovijaid pidi seetõttu oma lootustele kriipsu peale tõmbama.
Millest Pukk ja Aleksius II pooleteist tunni jooksul vestlesid? Kunstnik manab näole kimbatuskurrud.
«Ei tule meelde,» kahjatseb ta nukralt. «Nagu ikka suurte inimestega kohtudes, et algul värised oma hetke oodates, ent hiljem ei mäleta räägitust midagi. Aga vähemalt mäletan patriarhi häält – see oli pehme, õrn ja laulev. Tema eesti keel oli natuke vanamoeline, tänapäeva kiirusest ja räbalatest väljenditest koormamata.»
Lisaks mäletab Pukk kuldset sädelust kirikujuhi põskedel. Ja seda, et patriarhile oli tehtud eelnevalt ammendav ülevaade nii Eesti maalikunsti hetkeseisust kui Puki enda loomingust. Kunstnik mäletab sedagi, et klõpsis kogu kohtumise aja ohjeldamatult oma fotoaparaati – sündis mitusada erinevat kaadrit, mida ta hiljem maalimise käigus kasutas.
Patriarhi portreed tähistavad ühe perioodi lõppu Puki loomingus. «Kõrgemal paiknevat portreteeritavat on raske leida,» tõdeb vene õigeusku ristitud kunstnik. «See oli tipp. Kui küsida, kas tundsin hinge- ja külmavärinaid teda maalides või kas minu süda tööd tehes seiskus, siis nii see tõepoolest oli.»
Aukartus modelli ees muutis teose sünniprotsessi eriliseks sündmuseks. Seda enam, et patriarhil polnud valmivate tööde suhtes mingeid ettekirjutusi ning ta ilmutas maalija vastu täit usaldust.
Nii seadis kunstnik kirikujuhi Kuremäe rohelisele nõlvale – reaalses elus sättis ta samasse kohta oma sõbra, kelle abil sai paika proportsioonid ja valguse.
Pukk maalis kirikujuhti kuus pikka kuud, noppis kehvadest pintslitest lõuendile pudenevaid karvakesi ja sai õlivärvide segamiseks ostetud uue tärpentini lõhnast allergilise nohu.
Tänavalt kostva trammikolina leevendamiseks ja meeleolu loomiseks kuulas ta ühtevalu plaate vene õigeusu koorilaulude või nunnade ülistavate psalmidega. Ja kinnitab, et oli perioode, mil ta ei maganud ega söönud, ning öid, kus patriarh tema unenägudesse kippus.
«Maalide valmimist oli kõrvalt kummaline jälgida,» kostab kunstniku mänedþer Ivo Parbus. «Kui töid võis juba reprode tegemiseks pildistada, väitis Aapo, et maalid ei ole valmis. Küsimus oli kolmes pintslilöögis! Siis käis ta ringi, vaikis muudkui ja alles tüki aja pärast ohkas – pilt on valmis, võtke.»
Eile hommikul seisis üks maalidest vastselt raamituna Puki ateljees, teine uhkeldas oma kämblalaiuse kuldrandiga raamimistöökojas. Mõlemad justkui valmis, aga mitte päris – signatuurid olid veel puudu.
Aapo Puki (paremal) patriarhi portreemaal sai kuldse ümbrise raamimeister Mati Bärensoni abiga
Vajaka oli ka sobiv kangas, millega portreid avamishetkeni kinni katta. Selle leidmiseks lippas Pukk eile mööda käsitööpoode. Kuna riidetooni osas oli kunstnikul selge kinnisidee, osutus osturetk vaevaliseks – no milline müüjanna oskab leida «patriarhi värvi» kangarulli?
«Patriarhi värv on teatud roheline, selline soe ja ergas,» täpsustab Pukk. «See toon jookseb tema rõivastest läbi ja on ka monogrammil.»
Kui tõetruuks Aleksius II oma portreed kuulutab, selgub märtsis, kui kunstnik Moskvasse kirikupea residentsi sõidab. Õlivärvi järgi lõhnava koguka sünnipäevakingi pakib ta enne teeleasumist seninägematu hoole ja õrnusega sisse.