S E L E N E – R E T E R E B A N E
Reoveepuhastitele on alternatiiviks leitud märksa ökoloogilisem ja energiat säästvam lahendus – puhastusmärgala.
Puhastusmärgala on üks võimalikest lahendustest ennekõike väikepuhastite juures (alla 2000 inimesega asula) ja enamasti kombinatsioonis muude tehnoloogiatega. Maa-asulates ja väiketootmistes, samuti eramute juures saab aga märgala tõesti töötada iseseisva puhastina.
Kuigi maailmas ei ole selline veepuhastamise viis kaugeltki enam uus, on see Eestis alles populaarsust kogumas. Saksamaal valmisid esimesed märgalapuhastid juba 60ndatel. Eesti esimesed suuremad tehismärgalad loodi Häädemeestele (1000 elanikku, järelpuhasti) ja Kõosse (300 elanikku, põhipuhasti). Koos väiksemate puhastitega on neid kokku kümme.
Teadur Marek Strandberg selgitab, kuidas antud tehnoloogia toimib. “Sellise puhasti toimimise mootoriks on pinnasesse rajatud ning põhjaveest isoleeritud süvendeisse rajatud filterkehades elavad mikroorganismid. Eelnevalt mehaanilistest lisanditest puhastatud heitvesi suunatakse selliste filterkehade süsteemi, kus mikroorganismid vees olevad reostusained looduskeskkonnale kahjutuks muundavad.”
Pinnasesse rajatakse süvend, mille põhi suletakse, et mitte reostada põhjavett. Siia juhitakse esmase töötluse läbinud reovesi. Päeva-paari jooksul settivad välja nii veest kergemad kui ka raskemad osakesed. Seejärel pumbatakse reovesi läbi kaevu järgmisele – horisontaalse läbivooluga alale. Horisontaalse läbivooluga alale on huumuserikkale pinnasele pandud kasvama taimed, mille juurtes olev kliima on mikroorganismidele meelepärane. Organismid tarbivad reovees olevaid toitaineid ning edasi juhitakse vesi juba looduslikku veekogusse.
Edgar Karofeld TPÜ ökoloogia instituudist soovitab rajada märgalapuhasti kohta, mis oleks sobiva reljeefiga ning kus oleks piisavalt ruumi. Tehismärgalal toimib reovee ümbertöötlemine sarnaselt looduses toimuvate protsessidega, ainult selle vahega, et siin toimuvad need ekstensiivsemalt. Puhastusprotsessi teostavad otseselt mikroorganismid, kes elutsevad nii taimejuurtel, pinnaseosakestel kui ka vees. Taimestikuna kasutatakse enamasti hundinuia, pilliroogu, aga ka näiteks paju. “Tihti arvatakse ekslikult, et vett puhastavad taimed, kuid tegelikult loovad nad ainult mikroorganismidele soodsa elukeskkonna,” rõhutab Strandberg.
Sellistel märgaladel tekkivat nn biomassi saab näiteks kasutada nii tahkete kütuste kui ka erinevat tüüpi ehitusmaterjalide valmistamiseks.
Ühe inimese heiteid puhastab umbes 10 m² suurune tehismärgala. Sellist veepuhastussüsteemi saab edukalt rajada ka näiteks tavalise eramu juurde. Puhasti elueaks arvestatakse umbes 25–35 aastat.
Filtreerimisprotsessi käigus on oluline hapniku juurdevool, seepärast kasutatakse piisavalt õhutuvaid pinnasmaterjalide fraktsioone. Lämmastiku- ja fosforiühendid on ained, mis põhjustavad veekogude kinnikasvamist. Ka leidub neid ohtralt reovetes. “Hapniku abil oksüdeeruvad lämmastikuühendid nitraatideks ja on niiviisi taimedele kättesaadavas vormis,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika tudeng ning Säästva Arengu Klubi liige Mikk Saar.
Pidevat hooldust nõuab selline puhasti mõõdukalt, mis ongi kokkuhoiu üheks põhjuseks. Iseregulatsioon on suureks plussiks. Kui harilikus puhastusjaamas viibib vesi 1–2 päeva, siis märgalapuhastis on viibeaeg 30–40 päeva. Suur veemass muudab märgalapuhasti tolerantseks nii vee hulga kui ka kontsentratsiooni muutuste suhtes.
Kõo vallavanem Tarmo Riisk on tehismärgalaga üldjoontes rahul. “See on odavam ja hea lahendus väikestele paarisaja elanikuga asulatele,” arvab ta. Riisk toob siiski välja mõndagi negatiivset: nimelt kippus puhasti möödunud talvel kinni külmuma. Riisk selgitab: “See, et soe solk peale voolab, hoiab puhastit külmumast, aga kuna meil on väike asula, ei tulnud seda piisavalt palju.” Nii juhtuski, et märgalapuhasti kohati kinni külmus. Puhasti administreerimisega tegeleb Kõos eraldi veefirma.
Suurte reostuskoormuste puhul on soovitav kasutada märgalapuhastustehnoloogia kombinatsioone muude tehnoloogiatega.
|
Uudised
VE: puhastusmärgala
Puhastusmärgala säästab energiat
Reoveepuhastitele on alternatiiviks leitud märksa ökoloogilisem ja energiat säästvam lahendus – puhastusmärgala.
Puhastusmärgala on üks võimalikest lahendustest ennekõike väikepuhastite juures (alla 2000 inimesega asula) ja enamasti kombinatsioonis muude tehnoloogiatega. Maa-asulates ja väiketootmistes, samuti eramute juures saab aga märgala tõesti töötada iseseisva puhastina.
Kuigi maailmas ei ole selline veepuhastamise viis kaugeltki enam uus, on see Eestis alles populaarsust kogumas. Saksamaal valmisid esimesed märgalapuhastid juba 60ndatel. Eesti esimesed suuremad tehismärgalad loodi Häädemeestele (1000 elanikku, järelpuhasti) ja Kõosse (300 elanikku, põhipuhasti). Koos väiksemate puhastitega on neid kokku kümme.
Teadur Marek Strandberg selgitab, kuidas antud tehnoloogia toimib. “Sellise puhasti toimimise mootoriks on pinnasesse rajatud ning põhjaveest isoleeritud süvendeisse rajatud filterkehades elavad mikroorganismid. Eelnevalt mehaanilistest lisanditest puhastatud heitvesi suunatakse selliste filterkehade süsteemi, kus mikroorganismid vees olevad reostusained looduskeskkonnale kahjutuks muundavad.”
Pinnasesse rajatakse süvend, mille põhi suletakse, et mitte reostada põhjavett. Siia juhitakse esmase töötluse läbinud reovesi. Päeva-paari jooksul settivad välja nii veest kergemad kui ka raskemad osakesed. Seejärel pumbatakse reovesi läbi kaevu järgmisele – horisontaalse läbivooluga alale. Horisontaalse läbivooluga alale on huumuserikkale pinnasele pandud kasvama taimed, mille juurtes olev kliima on mikroorganismidele meelepärane. Organismid tarbivad reovees olevaid toitaineid ning edasi juhitakse vesi juba looduslikku veekogusse.
Edgar Karofeld TPÜ ökoloogia instituudist soovitab rajada märgalapuhasti kohta, mis oleks sobiva reljeefiga ning kus oleks piisavalt ruumi. Tehismärgalal toimib reovee ümbertöötlemine sarnaselt looduses toimuvate protsessidega, ainult selle vahega, et siin toimuvad need ekstensiivsemalt. Puhastusprotsessi teostavad otseselt mikroorganismid, kes elutsevad nii taimejuurtel, pinnaseosakestel kui ka vees. Taimestikuna kasutatakse enamasti hundinuia, pilliroogu, aga ka näiteks paju. “Tihti arvatakse ekslikult, et vett puhastavad taimed, kuid tegelikult loovad nad ainult mikroorganismidele soodsa elukeskkonna,” rõhutab Strandberg.
Sellistel märgaladel tekkivat nn biomassi saab näiteks kasutada nii tahkete kütuste kui ka erinevat tüüpi ehitusmaterjalide valmistamiseks.
Ühe inimese heiteid puhastab umbes 10 m² suurune tehismärgala. Sellist veepuhastussüsteemi saab edukalt rajada ka näiteks tavalise eramu juurde. Puhasti elueaks arvestatakse umbes 25–35 aastat.
Filtreerimisprotsessi käigus on oluline hapniku juurdevool, seepärast kasutatakse piisavalt õhutuvaid pinnasmaterjalide fraktsioone. Lämmastiku- ja fosforiühendid on ained, mis põhjustavad veekogude kinnikasvamist. Ka leidub neid ohtralt reovetes. “Hapniku abil oksüdeeruvad lämmastikuühendid nitraatideks ja on niiviisi taimedele kättesaadavas vormis,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika tudeng ning Säästva Arengu Klubi liige Mikk Saar.
Pidevat hooldust nõuab selline puhasti mõõdukalt, mis ongi kokkuhoiu üheks põhjuseks. Iseregulatsioon on suureks plussiks. Kui harilikus puhastusjaamas viibib vesi 1–2 päeva, siis märgalapuhastis on viibeaeg 30–40 päeva. Suur veemass muudab märgalapuhasti tolerantseks nii vee hulga kui ka kontsentratsiooni muutuste suhtes.
Kõo vallavanem Tarmo Riisk on tehismärgalaga üldjoontes rahul. “See on odavam ja hea lahendus väikestele paarisaja elanikuga asulatele,” arvab ta. Riisk toob siiski välja mõndagi negatiivset: nimelt kippus puhasti möödunud talvel kinni külmuma. Riisk selgitab: “See, et soe solk peale voolab, hoiab puhastit külmumast, aga kuna meil on väike asula, ei tulnud seda piisavalt palju.” Nii juhtuski, et märgalapuhasti kohati kinni külmus. Puhasti administreerimisega tegeleb Kõos eraldi veefirma.
Suurte reostuskoormuste puhul on soovitav kasutada märgalapuhastustehnoloogia kombinatsioone muude tehnoloogiatega.