VE: Põlevkivimuuseumi kodu-uurijad

Eile (see on 03.03.2005) oli siis Saka SPA-s Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi 35 aastapäeva raames brošüürikese esitlus ja see raamat on nüüd avalikkuse ees: Seetöttu võib nüüd ka siis neid materjale Virumaa leksikonis üles riputada. Panen täna mõned kaas ja kui huvitab, siis anna teada, saadan siis enamiku brošüürist Sulle ära, enne kui ära kustutan.
Arthur

xxx

Kodu-uurimisele andsid nad sõrme….

Tiia Linnard, ajaleht “Leninlik Lipp” nr.91 (9589) 15.05.1990

Päev pärast jüripäeva kogunesid Põlevkivimuuseumi kohvilaua ümber kodu-uurijad tähistamaks oma ringi tegevuse 20. aastapäeva. Johannes Kangro , kes on olnud ringi liige niisama kaua , kui on ringil vanust, tegi arvude keeles lühi-kokkuvõtte. 20 aasta jooksul on kodu-uurijate töös osalenud 51 inimest , tehtud on 82 ettekannet , Põlevkivimuuseumi on tallele antud 50 uurimistööd, koostööd on tehtud ka Eesti Rahva Muuseumiga, Eesti Põllumajandusmuuseumiga ja Eesti Kirjandusmuuseumiga. Põlevkivimuuseumis tegutsetakse praegu neljanda direktori – Arthur Ruusmaa käe all, mõistmist leiti ka eelnenud kolme ajal.

Laual põles tol päeval küünal mälestamaks neid üheksat koduuurijat, kes on läinud manalateed.

Praegu on ringis liikmeid 19:

MÄRT MÕTUSTE : ” Paremat ajaloo tundmaõppimise võimalust , kui seda on kodukoha ajaloo uurimine , ei ole. Peame lähtuma põhimõttest – lähemalt kauge-male , tuntumalt tundmatule. Suur ja täispuhutud õhupalliarmastus pole kunagi võrreldav koduarmastusega”.

Kodu-uurijad on enamikus eakad inimesed. Märt Mõtuste kasvatab Toila kooli õpetajana järelkasvu . Kolm Toila kooli tüdrukut võtsid hiljuti osa vabariikli-kust kodu-uurijate päevast. Kaasas oli kaks uurimistööd.

VIRVE ORAV: “60-ndate aastate algul töötasin Narva-Jõesuu sanatooriumis raamatukogu juhatajana. Oli vaja ka ekskursioone juhendada. Narva-Jõesuu ajalugu polnud aga keegi kirja pannud. Tuli hakata seda endal tegema. Kodu- uurijaks ma siis veel ennast ei pidanud. Seda tööd oli lihtsalt vaja teha. Sõrme kodu- uurimisele andsin ma aga ühe huvitava sõidu ajal Tallinnasse , kui mu kõrvale bussis istus intelligentne muhe härra ja hakkas uurima minu esivanema-te päritolu . See mees oli August Martin , tuntud kodu-uurija , kelle elu oli väga sisurikas , kes üheksakümnenda eluaastani oli ikka ärgas ja nooruslik. Oma vii-mases kirjas mulle , määras ta mind oma mantlipärijaks . Viimased kümme aas-tat olen kodu-uurimisega tõsiselt tegelenud . Selle tulemuseks on kaks käsikirja , mis on antud “Eesti Raamatusse” trükkida. Üks pidi juba möödunud aastal il –muma , see on uurimus Narva-Jõesuust , jaanuaris andsin ära aga uurimuse Vaivara kohta , mis peaks ilmuma järgmisel aastal , Utria küla 750.aastapäeva puhul. Teine hobi on mul genealoogilised uurimused , üle kahekümne nendest olen ma lõpule viinud.

Kui August Martin elaks , võiks tal meie kodu-uurijate töö üle väga hea meel olla.”

Ka RAIMOND SEPPARI kodu-uurimishuvis on “süüdi” August Martin. Rai-mond Seppari abikaasagi on sellest “tõvest” nakatanud: “Elame Vaivaras . See on koht, kus ennast küll sageli eestimaalasena ei tunne. Korraldasime muulastele kes elanud Vaivaras 40 , kes 25 aastat , kes 5 päeva , spetsiaalse õhtu , et tutvus-tada Vaivara ajalugu . Loomulikult olime sunnitud rääkima vene keeles. Kohale tuli üks inimene. Raimond on pidanud ka eestlastele raamatukogus loenguid “Kodukandilood”. Arhiivides ei ole me töötanud , küll aga kogunud vanadelt ini-mestelt mälestusi . Vaivaras on neid väga väheks jäänud , kelle käest veel midagi uurida on .” Vaivaras puudub koht , kus rahval kokkugi tulla: rahvamaja on va-remeis ( selle taastamisele paistavad mõtlevat küll ainult kodu-uurijad) , klubil pole jälle juhatajat , külanõukogu saadikud sõdivad aga alles sini-must-valge li-pu vastu….

OSVALD KRUUSA on kodu-uurijate ringis kõige vanem – 85 aastane. “Tänu kodu- uurimistööle pole ma veel igavust tundnud. Tahan kutsuda kõiki pensio-näre selle huvitava tööga tegelema.” Tänu Osvald Kruusale küüditamist 1941.a. Illuka vallas ei toimunud. “Olin siis vallavanem. Kevadel tulid kaks meest , kes tahtsid teada , kui palju on vallas kulaklikke majapidamisi . Seletasin siis , et Il-luka rahvas on väikemaapidajad , kes talvel teenivad endale metsatöödega lisa. Tõin lagedale suure rändlipu , mis oli vallale antud kui aasta parimale vabariigis metsaraie- ja veotöödes. Lipp mõjus. Meid jäeti rahule. Järgmise visiidi valda tegid kolm meest , kes tahtsid kloostri – “selle rongapesa” – laiali lüüa. Seletasin siis jälle :”Kui kloostri laiali lööme, jäävad 700 vanamutti minu kaela peale , an-na neile korterid ja süüa , nad saavad kogu maakonna mureks . Klooster – see on omamoodi vanadekodu.” Lepiti .(Osvald Kruusa eluaastad 08.10.1904- 06.08.1996. ja oma viimast und puhkab Illuka kalmistul).

AUGUST RUMMEL on uurinud ja välja andnud 8 külakooli ja kahe valla kroonika .”Olen kätte saanud ka Eestis ainukese Torma kihelkonna kroonika , mis algab poolpaganlikust ajast. ” August Rummel uurib ka oma sugupuud .”Isa poolt on kindlaks tehtud 11 põlve.” Avinurme kodu-uurija tahab selgusele jõuda ka oma kodukoha inimestes , tuua valguse kätte need , kes on ajaloolehekülgedel kurja teinud, aga ka need vanad põllumehed , kes surid truuna Eesti põllumajandusele .

Kodu-uurijate hulgas on neid , kes teinud ka meie lehele kaastööd juba aasta – kümneid – Johannes Kangro, Virve Orav ,Lembit Kiisma. Aitäh teile! MÜTS MAHA ka kõigi teiste kodu-uurijate ees!.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.