Vene väed koondusid Narva alla aeglaselt, korduvalt katsetati rünnakuga Narvast vallutada. Oktoobri teisel poolel (1700.a.) sai Vene väejuhatus teate, et Liivimaale on saabunud Rootsist suured abiväed.
Täpsemate teadete hankimiseks sõitis Sheremetjev 5000 ratsaväelasega Rakvere poole. Purtse jõe lähedal purustas Sheremetjev Rootsi eelsalga ja võttis vangi major Dietrich Patkuli ja rittmeister Aderkasi. Vangide teateil lähenenud Narvale 32000-meheline vägi (tegelikult oli Narva lahinguis rotslasi 10537). Sõjavangide liialdus oli tolle aja kohta tüüpiline.
Et takistada Rootsi vägede edasiliikumist, asus Sheremetjev oma ratsa
väelastega kaitsele Pühajõe ülekäikudel.
16.11.1700.-l ründasid Sheremtjevit Karl XII väed ja Vene üksused taandusid.
Tänaseni pole teada, kas sundis Sheremetjevit taganema Rootsi kahurituli või kartis ta haardemanöövrit ja taganemistee läbilõikamist.
Seoses Sheremetjevi kiire taandumisega on tekkinud ka legend eesti
talupojast Stephan RAABEST, kes olevat Rootsi väed juhatanud Sheremetjevi selja taha. Sellest on kirjutanud ka Rootsi ajaloolane Fryxell
ja üks Rootsi lendleht (võidubülletään toonases mõttes).
Kui Sheremetjevi ratsavägi taganes kiiruga Pühajõelt, oli Karl XII tee Narva alla vaba. Seda kohta märkis kunagi seda kohta arheoloogiamälestisena muinsuskaitse alla kuuluva objektina “Sheremetjevi laagri koht”.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Johannes Kangro ja muuseumi
materjale.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Põhjasõja mälestusmärk Pühajõel
Vene väed koondusid Narva alla aeglaselt, korduvalt katsetati rünnakuga Narvast vallutada. Oktoobri teisel poolel (1700.a.) sai Vene väejuhatus teate, et Liivimaale on saabunud Rootsist suured abiväed.
Täpsemate teadete hankimiseks sõitis Sheremetjev 5000 ratsaväelasega Rakvere poole. Purtse jõe lähedal purustas Sheremetjev Rootsi eelsalga ja võttis vangi major Dietrich Patkuli ja rittmeister Aderkasi. Vangide teateil lähenenud Narvale 32000-meheline vägi (tegelikult oli Narva lahinguis rotslasi 10537). Sõjavangide liialdus oli tolle aja kohta tüüpiline.
Et takistada Rootsi vägede edasiliikumist, asus Sheremetjev oma ratsa
väelastega kaitsele Pühajõe ülekäikudel.
16.11.1700.-l ründasid Sheremtjevit Karl XII väed ja Vene üksused taandusid.
Tänaseni pole teada, kas sundis Sheremetjevit taganema Rootsi kahurituli või kartis ta haardemanöövrit ja taganemistee läbilõikamist.
Seoses Sheremetjevi kiire taandumisega on tekkinud ka legend eesti
talupojast Stephan RAABEST, kes olevat Rootsi väed juhatanud Sheremetjevi selja taha. Sellest on kirjutanud ka Rootsi ajaloolane Fryxell
ja üks Rootsi lendleht (võidubülletään toonases mõttes).
Kui Sheremetjevi ratsavägi taganes kiiruga Pühajõelt, oli Karl XII tee Narva alla vaba. Seda kohta märkis kunagi seda kohta arheoloogiamälestisena muinsuskaitse alla kuuluva objektina “Sheremetjevi laagri koht”.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Johannes Kangro ja muuseumi
materjale.