Siin linnaosas elavad väga erinevad inimesed oma erisuguste lõhnadega elu. Kalamaja puust majailuduse hoovis naudib keegi hommikukohvi aroome, taga Kopli liinidel hingab keegi teine sisse liimiaure.
Naabrid on kaunis Stroomi rand ja kriminaalkroonikatest tuttavad ühikad, kus seinad veel hiljuti pea iga päev vereplekke juurde said. Rahu sisendav metsapark lõpeb justkui tondiunenäost pärit mahajäetud tööstushoonega.
Kopli kandist võib leida küllap Tallinna odavaima elupaiga, kuid Kalamaja ja Pelgulinna korterid kannatavad välja konkurentsi kesklinnaga.
Ivar Piirsalu Real Kinnisvarast ütleb, et kui keegi küsib maakleribüroost «mägede» korteri hinda, siis võib ta piisava kirjelduse korral umbkaudse taseme ära öelda ka telefoni teel, Põhja-Tallinna puhul on see aga täiesti võimatu. Pelgurannas võivad isegi kõrvutiasetsevate majade korterid olla erinevast hinnaklassist, nendib kinnisvaraspetsialist: «Tohutu hinnavahe on just mereäärsete majade puhul. Vaate eest merele tuleb maksta veerandi võrra rohkem kui korteri eest samas majas, mille aknad on lihtsalt teisele poole. Tornmajades, mille ülakorrustelt avaneb vaade nii linnale kui ka merele, on korteritel kesklinna hinnad. Hinnaerinevus tornelamu ja selle kõrval oleva väikese maja vahel on 15-20%.»
Põhja-Tallinna linnaosavanema asetäitja Jüri Jõgeva on veendunud, et Stroomi rand on vähemasti Tallinna parim: «Kordatehtud liivarand, valgustatud rannapromenaad, korvpalliplats ja mänguväljakud. Kindlalt linna puhtaima veega ujumiskoht. Muide – tänavu taotleme Stroomi rannale isegi sinilippu.»
Kordumatu Kalamaja
Kalamaja romantilised väiksed majad tunduvad elusad ja pakuvad võimalusi ainulaadseteks lahendusteks. Üldjuhul võib arvestada ka aianurgakesega. Sellise kodu eest ollakse nõus maksma rohkem kui uue või kapitaalselt remonditud korteri eest paneelelamurajoonis. Enam hinnas on Kalamaja ja Pelgulinna eestiaegsed väiksemad kivitrepikojaga elamud, mis asuvad vaiksel kõrvaltänaval ja millel on omaette sisehoov.
Plussiks on, et uusi elanikke tuleb piirkonda üha juurde – heakord paraneb. Miinuseks, et areng kulgeb ebaühtlaselt. Ivar Piirsalu: «Vaatame näiteks mõnda Kalamaja ja Pelgulinna kaht kõrvuti maja – ühel neist võib olla potentsiaali renoveerimiseks, teine on ümberkukkuv lobudik.»
Hinna juures on Piirsalu sõnul määrav, kas majas tegutseb ühistu: «Mitte lihtsalt paberil – loeb see, mis tehtud, mis teoksil: üldine korrashoid, kas torustik on uus, hügieeniruu-mid korteris sees, katus vahetatud, uus elektrikilp pandud.»
Korteri hinna määrab eelkõi-ge maja seisukord, olgu eluase ise nii hästi korda tehtud kui tahes. Samas – kui kas või üks elanik ei ole näiteks katuse väljavahetamisega nõus, ei saagi praeguste seaduste kohaselt seda teha. Piirsalu nendib: «Igas majas on vähemalt üks elanik, kes nagu raudnael ütleb igasugustele muudatustele «ei».» Kinnisvaraspetsialisti arvates peaks olema nii, et ühistu otsustab ja punkt. Muidu ei saa mõnigi maja iial korda.
Kopli ootab oma aega
«Koplis on murdepunkt. Alates 9. liini trolli lõpp-peatusest, kunagisest Rahu kinost edasi,» täpsustab Piirsalu. «Seal on eluasemed tunduvalt odavamad kui mujal.»
Kusagil seal lähedal on ka kurikuulsad Kopli liinid, mille mainimise peale kerkivad enamiku linlaste juuksed pealael püsti. Veel kahe aasta eest tõusid ka Jüri Jõgeval, kuni linna-osavalitsus korraldas seal rahvakoosoleku. Kohale veeti pool tuhat inimest mahutav sõjaväetelk – sinna läkski linnaosavalitsus «evangeeliumi» kuulutama: «Olime kindlad, et Kopli liinide inimesed on jubedalt tüdinud, tahavad mujale elama minna. Hakkasime neile rääkima, et kannatage natuke veel: Sirbi-Vasara kandis hakkame varsti maju korda tegema, see lahendab mured.»
Aplaus ja lilled jäid tulemata. Hea, et veel kitli peale ei saanud: «Meid sõimati ikka korralikult läbi: kuhugi me ei lähe! Selle peale tekkis muidugi uudishimu – võtsime koos tolle-aegse linnaosavanema asetäitja Vilja Savisaarega kätte ja hakkasime maju läbi käima. Meie üllatuseks oli liinidel väga palju korralikult remonditud kortereid, kus elasid noored eesti pered. Nad olid nõus erastama, finantseerima ja remontima.»
Kopli liinide tegelikuks hädaks osutus lihtsalt see, et sealsed majad kuulutati juba nõukogude ajal elamis- ja hiljem loogiliselt ka erastamiskõlbmatuks. Nüüd on Põhja-Tallinn teinud detailplaneeringu lähteülesandes linnale ettepaneku, et lammutataks üksnes pooled majad ja kivitrepikodadega hooned lubataks renoveerida. Lisaks mere lähedusele peaks Kopli väärtust tulevikus suurendama ka memoriaalpargi rajamine kunagise kalmistu alale. Nõukogude ajal hauarahu rüvetanud tivoli ja joomakoha asemele tuleb purskkaevuga mälestusmärk, mille kavandamiseks korraldati rahvusvaheline konkurss.
Ühiselamust saab kodu
Elu Põhja-Tallinna endises kaheksas ühiselamus on viimasel ajal muutunud vaguraks. Veel paari aasta eest pakkus otse sünnitusmaja vastas asuv Sõle tänava ühikas ohtralt tööd politseile ja kurblikku tõsielusõud krimireporteritele: «Küll oli seal põlenguid, küll visati keegi aknast alla.» Nüüd on linnaosa teinud seal hädapärase remondi ja ühistud on juba ise edasi tegutsenud. «Mõnel Randla tänava ühikal on aknad uute vastu vahetatud, küllap siis jagub piisavalt remondiraha ja nähakse tulevikupotentsiaali,» teeb Piirsalu järelduse.
Otsus, et ühikaid hakkasid valvama turvafirmad, oli tema meelest kõva sõna: «Nüüd, kui asotsiaalid ja narkomaanid on välja visatud, piisab ainult valvurist.» Mõnel pool pole isegi enam valvet vaja. Turvalisem ümbrus on parandanud tuntavalt ümbruse elukvaliteeti.
Vastupidist, et kodutute varjupaik võiks lähedal asuva kinnisvara väärtust kahandada, Jüri Jõgeva ei usu. Kuid just sellesisulise kohtuvaidluse taga seisab praegu Paljassaare kodutute varjupaiga ehitamine – Paljassaare tee 39 omanik ei taha seda kuidagi lubada. Kusagile peab Jõgeva sõnul aga seegi hoone tulema: «Möödunud talvel külmus surnuks 20 Põhja-Tallinna kodutut. Varjupaigas on kohti 250, aga öömaja vajab 2000 inimest.» Varjupaik ei ole mingi klubiline asutus – peale peavarju tahab linnaosavalitsus kodututele anda ka tööd.
Mis siinsesse paljuräägitud kuritegevusse puutub, siis Jõgeva kinnitusel kuulub piirkond pigem Tallinna turvalisemate kilda – nii kinnitavat statistika.
Põhja-Tallinna teeb eriliseks see, et siin on ümberringi meri, mõtiskleb Jõgeva ja unistab jalutamisest linnahalli juurest Paljassaare tippu mööda mereranda.
Mis Põhja-Tallinnas muutub?
Põhja-Tallinnas on töös 50 detailplaneeringut.
Koplis saab peagi uue sisu endine ehituskool – seal hakkavad õppima tulevased kinnisvarahooldajad, haljastusspetsialistid ja rahvakunstimeistrid.
Kui Patarei vanglasse kolib tõepoolest Tallinna ülikool, kerkib uuele tasemele kogu selle lähem ümbrus, korda saab ka teedevõrk.
Maleva, Alasi ja Sirbi ning Vasara tänava 350 munitsipaalkorterit on mõeldud vähekindlustatutele, sundüürnikele ja lammutamisele kuuluvate majade elanikele.
Sõle gümnaasiumi juurde tulevad varsti täismõõdus staadion ja terve spordikompleks ujula, tennise- ja jalgpalliväljakuga.
Telliskivi tänavale endise elektrotehnikatehase koha peale kerkivad luksuselamud ja restoranid.
Kalaranna tänavale on plaanitud luksuselamud ja hotell, rajatakse ka kalaturg.
Paljassaare poolsaare tipp jääb rohealaks. Seal on ka ilus liivarand, mille on endale avastanud juba paljud linlased.
Katariina kaile rajatakse jahisadam, kus saavad silduda väikelaevad.
Uudised
VE: Põhja-Tallinn
Linnahallist Kopli poolsaare tippuRegina Hansen, SLÕL, 26. märts 2004
Põhja-Tallinn on sama ebamäärane ja hämmingut tekitav nagu kotiriidest paikadega sametvest. Meeleolu vaheldub keskaegse linnamüüri uhkest naabrusest kuni äärelinna viletsuseni.
Naabrid on kaunis Stroomi rand ja kriminaalkroonikatest tuttavad ühikad, kus seinad veel hiljuti pea iga päev vereplekke juurde said. Rahu sisendav metsapark lõpeb justkui tondiunenäost pärit mahajäetud tööstushoonega.
Kopli kandist võib leida küllap Tallinna odavaima elupaiga, kuid Kalamaja ja Pelgulinna korterid kannatavad välja konkurentsi kesklinnaga.
Ivar Piirsalu Real Kinnisvarast ütleb, et kui keegi küsib maakleribüroost «mägede» korteri hinda, siis võib ta piisava kirjelduse korral umbkaudse taseme ära öelda ka telefoni teel, Põhja-Tallinna puhul on see aga täiesti võimatu. Pelgurannas võivad isegi kõrvutiasetsevate majade korterid olla erinevast hinnaklassist, nendib kinnisvaraspetsialist: «Tohutu hinnavahe on just mereäärsete majade puhul. Vaate eest merele tuleb maksta veerandi võrra rohkem kui korteri eest samas majas, mille aknad on lihtsalt teisele poole. Tornmajades, mille ülakorrustelt avaneb vaade nii linnale kui ka merele, on korteritel kesklinna hinnad. Hinnaerinevus tornelamu ja selle kõrval oleva väikese maja vahel on 15-20%.»
Põhja-Tallinna linnaosavanema asetäitja Jüri Jõgeva on veendunud, et Stroomi rand on vähemasti Tallinna parim: «Kordatehtud liivarand, valgustatud rannapromenaad, korvpalliplats ja mänguväljakud. Kindlalt linna puhtaima veega ujumiskoht. Muide – tänavu taotleme Stroomi rannale isegi sinilippu.»
Kordumatu Kalamaja
Kalamaja romantilised väiksed majad tunduvad elusad ja pakuvad võimalusi ainulaadseteks lahendusteks. Üldjuhul võib arvestada ka aianurgakesega. Sellise kodu eest ollakse nõus maksma rohkem kui uue või kapitaalselt remonditud korteri eest paneelelamurajoonis. Enam hinnas on Kalamaja ja Pelgulinna eestiaegsed väiksemad kivitrepikojaga elamud, mis asuvad vaiksel kõrvaltänaval ja millel on omaette sisehoov.
Plussiks on, et uusi elanikke tuleb piirkonda üha juurde – heakord paraneb. Miinuseks, et areng kulgeb ebaühtlaselt. Ivar Piirsalu: «Vaatame näiteks mõnda Kalamaja ja Pelgulinna kaht kõrvuti maja – ühel neist võib olla potentsiaali renoveerimiseks, teine on ümberkukkuv lobudik.»
Hinna juures on Piirsalu sõnul määrav, kas majas tegutseb ühistu: «Mitte lihtsalt paberil – loeb see, mis tehtud, mis teoksil: üldine korrashoid, kas torustik on uus, hügieeniruu-mid korteris sees, katus vahetatud, uus elektrikilp pandud.»
Korteri hinna määrab eelkõi-ge maja seisukord, olgu eluase ise nii hästi korda tehtud kui tahes. Samas – kui kas või üks elanik ei ole näiteks katuse väljavahetamisega nõus, ei saagi praeguste seaduste kohaselt seda teha. Piirsalu nendib: «Igas majas on vähemalt üks elanik, kes nagu raudnael ütleb igasugustele muudatustele «ei».» Kinnisvaraspetsialisti arvates peaks olema nii, et ühistu otsustab ja punkt. Muidu ei saa mõnigi maja iial korda.
Kopli ootab oma aega
«Koplis on murdepunkt. Alates 9. liini trolli lõpp-peatusest, kunagisest Rahu kinost edasi,» täpsustab Piirsalu. «Seal on eluasemed tunduvalt odavamad kui mujal.»
Kusagil seal lähedal on ka kurikuulsad Kopli liinid, mille mainimise peale kerkivad enamiku linlaste juuksed pealael püsti. Veel kahe aasta eest tõusid ka Jüri Jõgeval, kuni linna-osavalitsus korraldas seal rahvakoosoleku. Kohale veeti pool tuhat inimest mahutav sõjaväetelk – sinna läkski linnaosavalitsus «evangeeliumi» kuulutama: «Olime kindlad, et Kopli liinide inimesed on jubedalt tüdinud, tahavad mujale elama minna. Hakkasime neile rääkima, et kannatage natuke veel: Sirbi-Vasara kandis hakkame varsti maju korda tegema, see lahendab mured.»
Aplaus ja lilled jäid tulemata. Hea, et veel kitli peale ei saanud: «Meid sõimati ikka korralikult läbi: kuhugi me ei lähe! Selle peale tekkis muidugi uudishimu – võtsime koos tolle-aegse linnaosavanema asetäitja Vilja Savisaarega kätte ja hakkasime maju läbi käima. Meie üllatuseks oli liinidel väga palju korralikult remonditud kortereid, kus elasid noored eesti pered. Nad olid nõus erastama, finantseerima ja remontima.»
Kopli liinide tegelikuks hädaks osutus lihtsalt see, et sealsed majad kuulutati juba nõukogude ajal elamis- ja hiljem loogiliselt ka erastamiskõlbmatuks. Nüüd on Põhja-Tallinn teinud detailplaneeringu lähteülesandes linnale ettepaneku, et lammutataks üksnes pooled majad ja kivitrepikodadega hooned lubataks renoveerida. Lisaks mere lähedusele peaks Kopli väärtust tulevikus suurendama ka memoriaalpargi rajamine kunagise kalmistu alale. Nõukogude ajal hauarahu rüvetanud tivoli ja joomakoha asemele tuleb purskkaevuga mälestusmärk, mille kavandamiseks korraldati rahvusvaheline konkurss.
Ühiselamust saab kodu
Elu Põhja-Tallinna endises kaheksas ühiselamus on viimasel ajal muutunud vaguraks. Veel paari aasta eest pakkus otse sünnitusmaja vastas asuv Sõle tänava ühikas ohtralt tööd politseile ja kurblikku tõsielusõud krimireporteritele: «Küll oli seal põlenguid, küll visati keegi aknast alla.» Nüüd on linnaosa teinud seal hädapärase remondi ja ühistud on juba ise edasi tegutsenud. «Mõnel Randla tänava ühikal on aknad uute vastu vahetatud, küllap siis jagub piisavalt remondiraha ja nähakse tulevikupotentsiaali,» teeb Piirsalu järelduse.
Otsus, et ühikaid hakkasid valvama turvafirmad, oli tema meelest kõva sõna: «Nüüd, kui asotsiaalid ja narkomaanid on välja visatud, piisab ainult valvurist.» Mõnel pool pole isegi enam valvet vaja. Turvalisem ümbrus on parandanud tuntavalt ümbruse elukvaliteeti.
Vastupidist, et kodutute varjupaik võiks lähedal asuva kinnisvara väärtust kahandada, Jüri Jõgeva ei usu. Kuid just sellesisulise kohtuvaidluse taga seisab praegu Paljassaare kodutute varjupaiga ehitamine – Paljassaare tee 39 omanik ei taha seda kuidagi lubada. Kusagile peab Jõgeva sõnul aga seegi hoone tulema: «Möödunud talvel külmus surnuks 20 Põhja-Tallinna kodutut. Varjupaigas on kohti 250, aga öömaja vajab 2000 inimest.» Varjupaik ei ole mingi klubiline asutus – peale peavarju tahab linnaosavalitsus kodututele anda ka tööd.
Mis siinsesse paljuräägitud kuritegevusse puutub, siis Jõgeva kinnitusel kuulub piirkond pigem Tallinna turvalisemate kilda – nii kinnitavat statistika.
Põhja-Tallinna teeb eriliseks see, et siin on ümberringi meri, mõtiskleb Jõgeva ja unistab jalutamisest linnahalli juurest Paljassaare tippu mööda mereranda.
Mis Põhja-Tallinnas muutub?
Põhja-Tallinnas on töös 50 detailplaneeringut.
Koplis saab peagi uue sisu endine ehituskool – seal hakkavad õppima tulevased kinnisvarahooldajad, haljastusspetsialistid ja rahvakunstimeistrid.
Kui Patarei vanglasse kolib tõepoolest Tallinna ülikool, kerkib uuele tasemele kogu selle lähem ümbrus, korda saab ka teedevõrk.
Maleva, Alasi ja Sirbi ning Vasara tänava 350 munitsipaalkorterit on mõeldud vähekindlustatutele, sundüürnikele ja lammutamisele kuuluvate majade elanikele.
Sõle gümnaasiumi juurde tulevad varsti täismõõdus staadion ja terve spordikompleks ujula, tennise- ja jalgpalliväljakuga.
Telliskivi tänavale endise elektrotehnikatehase koha peale kerkivad luksuselamud ja restoranid.
Kalaranna tänavale on plaanitud luksuselamud ja hotell, rajatakse ka kalaturg.
Paljassaare poolsaare tipp jääb rohealaks. Seal on ka ilus liivarand, mille on endale avastanud juba paljud linlased.
Katariina kaile rajatakse jahisadam, kus saavad silduda väikelaevad.