 Päikesesüsteemi 9. planeet leiti 1930, kuid kõik siiski Plutot planeediks ei pea.
|
 |
|
Kunstniku kujutlus hetkest aastal 2015, mil kosmosesond New Horizons läheneb Plutole.
Foto: NASA |
|
Täna 75 aastat tagasi nägi ameeriklane Clyde Tombaugh umbes viie miljardi kilomeetri kaugusel pisikest valgustäppi, mis tegi 24-aastasest Lowelli observatooriumi juures tegutsenud amatöör-astronoomist kohe kuulsuse.
Täpp osutus päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, mille olemasolu oli kaua oletatud. Seejärel kasvas mitu põlvkonda lapsi üles kooliteadmiste ja õpikupiltidega üheksaplaneedilisest päikesesüsteemist, Pluto seal pisikesena ääre peal. Kuid osa teadlasi arvab siiski, et Pluto pole planeet, vaid suurim asteroid päikesesüsteemi veerel asuva Kuiperi vööndi sarnaste objektide seas. Seni peetakse Plutot päikesesüsteemi kõige “äärmiseks” planeediks, kuigi tegelikult ei ole ta siiski alati Päikesest kõige kaugem planeet. Pluto teeb 248 aastaga elliptilisel orbiidil tiiru ümber Päikese nii, et aeg-ajalt on ta Päikesele lähemal kui Neptuun.
Külm ja pime planeet
Suure kauguse tõttu Päikesest on temperatuur Pluto pinnal 230 miinuskraadi kandis ning valgustki väga vähe. Ajalehte peaks aga siiski nägema lugeda, sest Päike jaksab sinna läkitada siiski 300 korda enam valgust, kui peegeldab meile öine täiskuu.
1978. aastal avastati, et Plutol on ka kaaslane. Mütoloogilise laevniku järgi, kes vedas hingi üle Styxi jõe allilmajumala Pluto valdustesse, nimetati kaaslane Charoniks. 1200 km läbimõõduga Charoni võib pidada ka Pluto kaksikplaneediks, ta nimelt ei tiirle ümber Pluto ja on selle poolt vaadates alati ühel kohal.
Kosmoseaparaat Plutot uurima
•• Seni on Pluto jäänud ainsaks päikesesüsteemi planeediks, mida pole külastanud ega lähedalt näinud ükski Maa lennumasin.
•• Plutot Maa-pealsete teleskoopidega lähemalt uurida on tõeline katsumus, viimase kümnendi jooksul on aga teadlastele andnud väärtuslikku uurimismaterjali kosmoseteleskoop Hubble.
•• NASA plaanid saata Pluto poole ja seejärel päikesesüsteemi äärele uurimisaparaat on teostumas. “Kavandame starti 2006. aasta jaanuaris,” ütles NASA missiooni New Horizons tegevjuht Kurt Lindstrom.
•• Kui start õnnestub, peaks sond jõudma Pluto juurde 2015. aastal. Vahepeal koguks sond kiirust Jupiteri gravitatsioonist ning peaks kuni aastani 2020 loodetavasti veel heitma pilgu Kuiperi vööndi asteroididele, et seejärel ilmaruumi kaduda.
|
Uudised
VE: Pluuto (Pluto) – Päikesesüsteemi 9. planeet
(18.02.2005)
Foto: NASA
Täna 75 aastat tagasi nägi ameeriklane Clyde Tombaugh umbes viie miljardi kilomeetri kaugusel pisikest valgustäppi, mis tegi 24-aastasest Lowelli observatooriumi juures tegutsenud amatöör-astronoomist kohe kuulsuse.
Täpp osutus päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, mille olemasolu oli kaua oletatud. Seejärel kasvas mitu põlvkonda lapsi üles kooliteadmiste ja õpikupiltidega üheksaplaneedilisest päikesesüsteemist, Pluto seal pisikesena ääre peal. Kuid osa teadlasi arvab siiski, et Pluto pole planeet, vaid suurim asteroid päikesesüsteemi veerel asuva Kuiperi vööndi sarnaste objektide seas. Seni peetakse Plutot päikesesüsteemi kõige “äärmiseks” planeediks, kuigi tegelikult ei ole ta siiski alati Päikesest kõige kaugem planeet. Pluto teeb 248 aastaga elliptilisel orbiidil tiiru ümber Päikese nii, et aeg-ajalt on ta Päikesele lähemal kui Neptuun.
Külm ja pime planeet
Suure kauguse tõttu Päikesest on temperatuur Pluto pinnal 230 miinuskraadi kandis ning valgustki väga vähe. Ajalehte peaks aga siiski nägema lugeda, sest Päike jaksab sinna läkitada siiski 300 korda enam valgust, kui peegeldab meile öine täiskuu.
1978. aastal avastati, et Plutol on ka kaaslane. Mütoloogilise laevniku järgi, kes vedas hingi üle Styxi jõe allilmajumala Pluto valdustesse, nimetati kaaslane Charoniks. 1200 km läbimõõduga Charoni võib pidada ka Pluto kaksikplaneediks, ta nimelt ei tiirle ümber Pluto ja on selle poolt vaadates alati ühel kohal.
Kosmoseaparaat Plutot uurima
•• Seni on Pluto jäänud ainsaks päikesesüsteemi planeediks, mida pole külastanud ega lähedalt näinud ükski Maa lennumasin.
•• Plutot Maa-pealsete teleskoopidega lähemalt uurida on tõeline katsumus, viimase kümnendi jooksul on aga teadlastele andnud väärtuslikku uurimismaterjali kosmoseteleskoop Hubble.
•• NASA plaanid saata Pluto poole ja seejärel päikesesüsteemi äärele uurimisaparaat on teostumas. “Kavandame starti 2006. aasta jaanuaris,” ütles NASA missiooni New Horizons tegevjuht Kurt Lindstrom.
•• Kui start õnnestub, peaks sond jõudma Pluto juurde 2015. aastal. Vahepeal koguks sond kiirust Jupiteri gravitatsioonist ning peaks kuni aastani 2020 loodetavasti veel heitma pilgu Kuiperi vööndi asteroididele, et seejärel ilmaruumi kaduda.