| Ajakiri: Pius XII ei teadnud juutide vahistamisest enne selle toimumist
VATIKAN, 5. detsember (AP-EPLO) – II maailmasõja aegne Rooma paavst Pius XII sai juutide vastasest haarangust Roomas teada alles pärast selle toimumist ning püüdis saavutada inimeste vabastamist ja vältida edasisi vahistamisi.
Nõnda kirjutas neljapäeval Itaalia jesuiitide katoliiklik ajakiri Civilta Cattolica, viidates vastavastatud dokumentidele, mis pärinevad II maailmasõja ajast. Artikkel seab kahtluse alla väited, mille kohaselt Pius XII ei teinud midagi, et kaitsta juute natside veresauna eest holokausti ajal.
Civilta Cattolical on lähedased sidemed Vatikaniga ning artikkel ilmus samal ajal, kui kirik kaevab arhiivides, et kaitsta Pius XII, kuna Vatikan soovib teda õndsaks kuulutada, mis on viimane samm enne pühakuks kuulutamist.
1939. aastal paavstiks saanud Pius sai 1999. aastal ilmunud John Cornwalli bestselleris tiitliks „Hitleri paavst”, kuna ta ei kasutanud oma moraalset võimu juutide aitamiseks.
Paavsti kaitsjad ütlevad siiski, et ta kasutas eraviisilist diplomaatiat juutide kaitsmiseks, teades, et natside avalik hukkamõist ainult vihastaks Saksamaad.
Oma artiklis ei puuduta ajakiri teemat, kas Pius tegi midagi juutide heaks ülejäänud Euroopas, kirjutades vaid massarreteerimistest Roomas 1943. aasta 15.-16. oktoobrini.
Pius tegi kõik, mis inimesel võimalik teha, et päästa Rooma juute natside käest, ütles artikli autor pastor Giovanni Sale, viidates varem avaldamata dokumentidele ajakirja arhiivides.
Nende dokumentide järgi olevat Pius saanud juutide vastasest haarangust teada alles 16. oktoobril, kui operatsioon lõppes. Sel päeval saatis paavst oma nõo Carlo Pacelli paluma Roomas asuva Saksa kiriku pastorilt, et 1000 kinni peetud juuti vabastataks. „Mitte midagi ei saanud teha, sest käsk oli tulnud füürerilt ja seda ei saanud tühistada,” seisab artiklis.
Varem oli teada, et kirikud, konvendid ja teised usuinstitutsioonid võtsid ülejäänud 8000 Rooma getost põgenenud juudist paljud enda kaitse alla, et säästa neid vahistamiste eest. Nüüd väidab artikkel, et seda ei tehtud mitte nende institutsioonide poolt otse, vaid paavsti soovil.
„Kõik see oli võimalik, kuna paavst ise andis usumeestele ja Rooma preestritele korralduse avada uksed hädas olevate vendade kaitseks,” kirjutab artikkel, viidates 1. novembril 1943 kuupäeva kandvale päevikule.
|
Uudised
VE: Pius XII – Rooma paavst
VATIKAN, 5. detsember (AP-EPLO) – II maailmasõja aegne Rooma paavst Pius XII sai juutide vastasest haarangust Roomas teada alles pärast selle toimumist ning püüdis saavutada inimeste vabastamist ja vältida edasisi vahistamisi.
Nõnda kirjutas neljapäeval Itaalia jesuiitide katoliiklik ajakiri Civilta Cattolica, viidates vastavastatud dokumentidele, mis pärinevad II maailmasõja ajast. Artikkel seab kahtluse alla väited, mille kohaselt Pius XII ei teinud midagi, et kaitsta juute natside veresauna eest holokausti ajal.
Civilta Cattolical on lähedased sidemed Vatikaniga ning artikkel ilmus samal ajal, kui kirik kaevab arhiivides, et kaitsta Pius XII, kuna Vatikan soovib teda õndsaks kuulutada, mis on viimane samm enne pühakuks kuulutamist.
1939. aastal paavstiks saanud Pius sai 1999. aastal ilmunud John Cornwalli bestselleris tiitliks „Hitleri paavst”, kuna ta ei kasutanud oma moraalset võimu juutide aitamiseks.
Paavsti kaitsjad ütlevad siiski, et ta kasutas eraviisilist diplomaatiat juutide kaitsmiseks, teades, et natside avalik hukkamõist ainult vihastaks Saksamaad.
Oma artiklis ei puuduta ajakiri teemat, kas Pius tegi midagi juutide heaks ülejäänud Euroopas, kirjutades vaid massarreteerimistest Roomas 1943. aasta 15.-16. oktoobrini.
Pius tegi kõik, mis inimesel võimalik teha, et päästa Rooma juute natside käest, ütles artikli autor pastor Giovanni Sale, viidates varem avaldamata dokumentidele ajakirja arhiivides.
Nende dokumentide järgi olevat Pius saanud juutide vastasest haarangust teada alles 16. oktoobril, kui operatsioon lõppes. Sel päeval saatis paavst oma nõo Carlo Pacelli paluma Roomas asuva Saksa kiriku pastorilt, et 1000 kinni peetud juuti vabastataks. „Mitte midagi ei saanud teha, sest käsk oli tulnud füürerilt ja seda ei saanud tühistada,” seisab artiklis.
Varem oli teada, et kirikud, konvendid ja teised usuinstitutsioonid võtsid ülejäänud 8000 Rooma getost põgenenud juudist paljud enda kaitse alla, et säästa neid vahistamiste eest. Nüüd väidab artikkel, et seda ei tehtud mitte nende institutsioonide poolt otse, vaid paavsti soovil.
„Kõik see oli võimalik, kuna paavst ise andis usumeestele ja Rooma preestritele korralduse avada uksed hädas olevate vendade kaitseks,” kirjutab artikkel, viidates 1. novembril 1943 kuupäeva kandvale päevikule.