Bertel Paulig: mul polnud sündides kuldlusikat suus
 Raigo Neudorf
 Bertel Paulig asus kohvifirmat juhtima 1986. aastal
Pauligi põhitähelepanu suunatud müügivõrgu arendamisele
|
 |
|
Eile Paulig Balticu sünnipäeva Eestisse tähistama tulnud Bertel Pauligi sõnul sõltub kohvitootmisfirma töömahu kasv Saue tehases sellest, kui edukas on ettevõtte müügivõrk Baltikumis ning Venemaal.
Foto: Marko Mumm |
|
Soome perefirma Paulig kohvi- ja maitseainetööstuse juht Bertel Paulig viibis Eestis, et osa võtta Sauel asuva Paulig Balticu kümnenda sünnipäeva tähistamisest. Vaatamata tihedale ajakavale oli Bertel Paulig nõus Eesti Päevalehele andma intervjuu.
Kes on Teile Pauligi asutaja Gustav Paulig?
Gustav Paulig oli minu vana-vanaisa. Mina kuulun neljandasse põlvkonda, kes ettevõtet juhib. Ettevõte kuulub sajaprotsendiliselt Pauligi perekonnale.
Kaua olete olnud Pauligi juhatuse esimees?
Alustasin tööd Pauligis õpingute ajal ülikoolis. Mu esimene suvetöö oli Pauligis ning see oli aastal 1966. Vastavalt perekonnas kehtestatud reeglitele ei saanud ma kohe Pauligisse tööle asuda täiskohaga. Kõigepealt töötasin 13 aastat paberitööstuses. Pauligisse tulin aastal 1982 ning 1986. aastal võtsin üle juhatuse esimehe koha.
Kas juba lapsena olite kindel, et ühel päeval hakkate perefirmat juhtima?
| Paulig Group ja Paulig Baltic
• Rahvusvaheline kontsern Paulig on juhtiv kohvi- ja maitseainetootja.
• Firma sai alguse 1876. aastal, mil Gustav Paulig asus elama Saksamaalt Soome ja alustas kohvi, maitseainete, suhkru ja muude kaupade sissevedu.
• Aastakäive: 250 mrd USD e 3,3 mrd kr
• Töötajaid: 850
• 1992. aastal asutas Paulig Eestisse (Sauele) oma tütarettevõtte, millest sai Eesti esimene kohvi- ja maitseainete tootja. See ettevõtmine oli üks esimesi suuremaid välisinvesteeringuid Eestisse.
• Aastakäive Eestis: üle 270 mln kr
• Töötajaid Eestis: üle 100
Allikas: www.paulig.ee
|
Ei, ma ei teadnud seda ja ma ka ei mõelnud suurt sellele. Meie perekonnas on selge kokkulepe, et kõigepealt tuleb meil töötada perefirmast väljaspool. Kui mu onu suri 1982. aastal, siis ülejäänud perekond palus mul paberitööstusest perefirmat juhtima tulla.
Kas vastab tõele, et ainult üks perekonna liige võib perefirmas töötada?
Ei, päris nii see pole. Meil on suusõnaline kokkulepe, et ükski pereliige ei saa nõuda, et ma neile tööd pakuksin. Kuid minul on vabadus pereliikmeid palgata, kui ma seda soovin.
Mõnele inimesele võib tunduda, et olete sündinud, kuldlusikas suus.
Ma ei usu, et elu nii kerge on. Et perefirmat juhtima saada, peab ennast kusagil mujal kõigepealt tõestama – nagu seda nõuab meie perekonna kokkulepe. Nende 13 aastaga, mil ma töötasin paberitööstuses, tegin ma läbi karjääri, mis tipnes ettevõtte juhatuse esimehe kohaga. Tegu oli vana Soome firmaga, mis eksportis paberit Inglismaale. Ma ei usu, et perefirma suudaks endale lubada seda, et anda firma kohustused kergekäeliselt edasi. Õnnega pole siin midagi pistmist. Tegu peab olema kogenud ning kompetentse inimesega. Ma ütleksin hoopis niimoodi, et pere liikmena suhtutakse minusse palju rangemalt, kui suhtutaks inimesse, kes pere liige pole.
Kas kunagi on tuldud sellise ettepanekuga, et öelge hind ja me ostame firma ära?
Aeg-ajalt on firma vastu huvi tuntud, kuid sellist ettepanekut pole veel tehtud, kus mina saaksin hinna öelda. Me usume, et perekonnana saame me arendada ja juhtida firmat nii, nagu meie seda soovime. Me ei ole huvitatud sellest, et meist saaks mõne suure grupi väike osa.
Mis on tänase (neljapäevase – toim.) Eesti-reisi eesmärk?
Põhirõhk on suunatud sellele, et täpselt kümme aastat tagasi alustasime me kohvi ja maitseainete tootmist Saue tehases.
Millised on Pauligi edasised plaanid Eestis? Kas kavatsete tootmist laiendada?
Ma kahtlen, et me päris uue tehase siia ehitame. Meil on piisavalt võimalusi suurendada ja laiendada tootmist praeguses tehases Sauel. Me kasvame sama palju, kui kasvab kohvi ja maitseainete tarbimine Eestis. Peamine kasv ning uued töökohad tekivad läbi Paulig Balticu müügivõrgu, mis vastutab täielikult müügi eest Baltikumis, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Nii et praegu sõltub meie edasine edu hea müügivõrgu arendamisest. Mida rohkem ostetakse meie tooteid Baltikumis ja Venemaal, seda rohkem on tööd ka Saue tehases.
Mitmed Soome firmad on öelnud, et Soomes on maksud liiga kõrged, mistõttu võivad nad kaaluda peakorteri Eestisse kolimist. Kuidas on Pauligiga?
Ma pole kunagi eriti palju aega kulutanud sellele, et proovida äri üles ehitada nii, et see oleks võimalikult soodsal maksupositsioonil. Minu arust on mõistlikum kasutada aega ja mõistust selleks, et äri suuremaks ja edukamaks muuta.
Järgmisel aastal saab Eestist Euroopa Liidu liige. Kas see toob ka Eesti ja Soome vahelisse suhtlusse mingeid muutusi?
Mitte eriti. Inimeste ja kauba liikumine muutub vahel hõlpsamaks. Minu hinnangul oleks suurimaks eeliseks see, et Eesti võtaks kiirelt kasutusele Euroopa ühisraha. Ühise rahaga on palju kergem asju ajada.
Samas avaneb ka tööturg. Kas Soome majandusele on ohuks, et Eestist võib hakata tööjõudu sisse voolama?
Kindlasti mitte. Ükskõik kes ka Soomes ei töötaks – olgu selleks siis soomlane, venelane, hiinlane või eestlane – seaduse järgi tuleb kõigile ühtemoodi palka maksta. Odavam tööjõud võib küll Eestis olla, kuid inimeste liikumisel Soome peab palka maksma võrdsetel alustel.
|
Uudised
VE: Paulig, Bertel – perefirma juht
(30.05.2003)
Foto: Marko Mumm
Soome perefirma Paulig kohvi- ja maitseainetööstuse juht Bertel Paulig viibis Eestis, et osa võtta Sauel asuva Paulig Balticu kümnenda sünnipäeva tähistamisest. Vaatamata tihedale ajakavale oli Bertel Paulig nõus Eesti Päevalehele andma intervjuu.
Kes on Teile Pauligi asutaja Gustav Paulig?
Gustav Paulig oli minu vana-vanaisa. Mina kuulun neljandasse põlvkonda, kes ettevõtet juhib. Ettevõte kuulub sajaprotsendiliselt Pauligi perekonnale.
Kaua olete olnud Pauligi juhatuse esimees?
Alustasin tööd Pauligis õpingute ajal ülikoolis. Mu esimene suvetöö oli Pauligis ning see oli aastal 1966. Vastavalt perekonnas kehtestatud reeglitele ei saanud ma kohe Pauligisse tööle asuda täiskohaga. Kõigepealt töötasin 13 aastat paberitööstuses. Pauligisse tulin aastal 1982 ning 1986. aastal võtsin üle juhatuse esimehe koha.
Kas juba lapsena olite kindel, et ühel päeval hakkate perefirmat juhtima?
• Rahvusvaheline kontsern Paulig on juhtiv kohvi- ja maitseainetootja.
• Firma sai alguse 1876. aastal, mil Gustav Paulig asus elama Saksamaalt Soome ja alustas kohvi, maitseainete, suhkru ja muude kaupade sissevedu.
• Aastakäive: 250 mrd USD e 3,3 mrd kr
• Töötajaid: 850
• 1992. aastal asutas Paulig Eestisse (Sauele) oma tütarettevõtte, millest sai Eesti esimene kohvi- ja maitseainete tootja. See ettevõtmine oli üks esimesi suuremaid välisinvesteeringuid Eestisse.
• Aastakäive Eestis: üle 270 mln kr
• Töötajaid Eestis: üle 100
Allikas: www.paulig.ee
Ei, ma ei teadnud seda ja ma ka ei mõelnud suurt sellele. Meie perekonnas on selge kokkulepe, et kõigepealt tuleb meil töötada perefirmast väljaspool. Kui mu onu suri 1982. aastal, siis ülejäänud perekond palus mul paberitööstusest perefirmat juhtima tulla.
Kas vastab tõele, et ainult üks perekonna liige võib perefirmas töötada?
Ei, päris nii see pole. Meil on suusõnaline kokkulepe, et ükski pereliige ei saa nõuda, et ma neile tööd pakuksin. Kuid minul on vabadus pereliikmeid palgata, kui ma seda soovin.
Mõnele inimesele võib tunduda, et olete sündinud, kuldlusikas suus.
Ma ei usu, et elu nii kerge on. Et perefirmat juhtima saada, peab ennast kusagil mujal kõigepealt tõestama – nagu seda nõuab meie perekonna kokkulepe. Nende 13 aastaga, mil ma töötasin paberitööstuses, tegin ma läbi karjääri, mis tipnes ettevõtte juhatuse esimehe kohaga. Tegu oli vana Soome firmaga, mis eksportis paberit Inglismaale. Ma ei usu, et perefirma suudaks endale lubada seda, et anda firma kohustused kergekäeliselt edasi. Õnnega pole siin midagi pistmist. Tegu peab olema kogenud ning kompetentse inimesega. Ma ütleksin hoopis niimoodi, et pere liikmena suhtutakse minusse palju rangemalt, kui suhtutaks inimesse, kes pere liige pole.
Kas kunagi on tuldud sellise ettepanekuga, et öelge hind ja me ostame firma ära?
Aeg-ajalt on firma vastu huvi tuntud, kuid sellist ettepanekut pole veel tehtud, kus mina saaksin hinna öelda. Me usume, et perekonnana saame me arendada ja juhtida firmat nii, nagu meie seda soovime. Me ei ole huvitatud sellest, et meist saaks mõne suure grupi väike osa.
Mis on tänase (neljapäevase – toim.) Eesti-reisi eesmärk?
Põhirõhk on suunatud sellele, et täpselt kümme aastat tagasi alustasime me kohvi ja maitseainete tootmist Saue tehases.
Millised on Pauligi edasised plaanid Eestis? Kas kavatsete tootmist laiendada?
Ma kahtlen, et me päris uue tehase siia ehitame. Meil on piisavalt võimalusi suurendada ja laiendada tootmist praeguses tehases Sauel. Me kasvame sama palju, kui kasvab kohvi ja maitseainete tarbimine Eestis. Peamine kasv ning uued töökohad tekivad läbi Paulig Balticu müügivõrgu, mis vastutab täielikult müügi eest Baltikumis, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Nii et praegu sõltub meie edasine edu hea müügivõrgu arendamisest. Mida rohkem ostetakse meie tooteid Baltikumis ja Venemaal, seda rohkem on tööd ka Saue tehases.
Mitmed Soome firmad on öelnud, et Soomes on maksud liiga kõrged, mistõttu võivad nad kaaluda peakorteri Eestisse kolimist. Kuidas on Pauligiga?
Ma pole kunagi eriti palju aega kulutanud sellele, et proovida äri üles ehitada nii, et see oleks võimalikult soodsal maksupositsioonil. Minu arust on mõistlikum kasutada aega ja mõistust selleks, et äri suuremaks ja edukamaks muuta.
Järgmisel aastal saab Eestist Euroopa Liidu liige. Kas see toob ka Eesti ja Soome vahelisse suhtlusse mingeid muutusi?
Mitte eriti. Inimeste ja kauba liikumine muutub vahel hõlpsamaks. Minu hinnangul oleks suurimaks eeliseks see, et Eesti võtaks kiirelt kasutusele Euroopa ühisraha. Ühise rahaga on palju kergem asju ajada.
Samas avaneb ka tööturg. Kas Soome majandusele on ohuks, et Eestist võib hakata tööjõudu sisse voolama?
Kindlasti mitte. Ükskõik kes ka Soomes ei töötaks – olgu selleks siis soomlane, venelane, hiinlane või eestlane – seaduse järgi tuleb kõigile ühtemoodi palka maksta. Odavam tööjõud võib küll Eestis olla, kuid inimeste liikumisel Soome peab palka maksma võrdsetel alustel.