Pärnu uue haigla ehitamise saaga viimane vaatus
Piret Tali
|
 |
|
| Kolmeaastane Eliisabeth Pärnu vana haigla ülerahvastatud kolmeses palatis. Vana haigla suurimaks puuduseks peetakse terve koridori peale üht duširuumi ja tualetti, see on meestele ja naistele ühine. |
|
Pärnus, tühjal teeserval enne uut silda käib/seisab/konserveeritakse/käib juba viimased 16 aastat Pärnu uue haigla ehitus. Nüüd on ehitamise-mitteehitamise saaga lõppemas sellega, et esimesed haiged võivad detsembris-jaanuaris ravile tulla ning esimene näidispalat on vaatamiseks valmis.
Kümne aasta jooksul on mitmed poliitikud kulutanud keelt ja kingi, et see Pärnu haigla ehitus lõpuks taas käima läheks. Haiglahoone ehitamiseks leiti 263 miljonit Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, kellele haigla hoonestuse õigus ja üürileping 36 aastaks seatud on.
Nii peabki haigla meditsiiniaparatuuri ostuks mõeldud 65 miljonit krooni arvestades kaaluma ka muid maksekoormusi ja vajalikku 15-miljonilist omafinantseeringut. On oht, et praegu tempokalt kulgev ehitus võib aparatuuri muretsemise juures toppama jääda. Esialgu plaaniti riigihankekonkurss haiglaseadmete soetamiseks välja kuulutada märtsi lõpuks, aga konkreetsete summade puudumise tõttu pole seda tehtud.
“Ehitajad tahavad ju täpselt teada, mis aparaat kuhu paigaldatakse,” lausub SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule. “Aga me pole saanud veel konkurssi välja kuulutada, sest pole kindel, kas raha saame.” Haigla IT-lahendustesse plaanitakse samuti korralikult investeerida, on ju ehitajad käinud Rootsis uurimas, kuidas haiglat arvutilt hallata.
Pärnu kõrgeim hoone?
Aerofotolt meenutab Pärnu uus haigla neljaharulist ristikheinalehte – kaks kaheksakorruselist tiiba ja kaks madalamat tiiba. SA Pärnu Haigla juhatuse liige ravi alal Veiko Vahula näitab endisaegset, 1988. aastast pärit maketti – seal on korpusi ja abihooneid, mida keegi enam hiljem ehitama ei hakanudki. “Ruumi on isegi vähe, mitte liialt palju, nagu kirjutatakse,“ ütleb ta. “Algne haigla oli planeeritud 1200 inimesele, tegelikult tuleb 317 voodikohta.”
Aga kui tühjal rabaserval näed keset tühermaad kerkimas Pärnu linna üht kõrgemat hoonet, siis tundub küll, et tegu on nõukogudeaegse suurushullusega. Mingil hetkel isegi arutati, kas mitte seda hoonet õhku lasta ja uut ehitada, kuid too plaan heideti siiski kõrvale. Vanast hoonest on juhatuse sõnul järel üksnes karkass, mis mõnes osas ruumide uut planeeringut dikteeris.
“Õigel ajal saadi hoonele katus peale ja aknad ette,” ütleb haigla haldusteenistuse juht Arne Tikerpe. “Siin objektil on kogu aeg valve peal olnud, nii et keegi pole seda lammutada saanud.” Suure krundi igas servas hauguvad praegugi Falcki turvameeste valvekoerad.
Meditsiinitehnikainsener Hindrek Liik sõnab, et kõige keerulisem on olnud uue haigla ventilatsioonisüsteem. Näiteks nakkusosakonnas on võimalik pisikute levikut takistada üle- ja alarõhuga. Sinna hakkab käima ka eraldi lift. Mai lõpuks peaks esimene lift ka majja paigaldatama.
“Siis lähevad turvaseadused karmiks, objektile pääseb ainult magnetkaardiga,” lisab Tikerpe. FKSM-i projektijuht Aivo Pedak sõnab, et ehitajatele on seadused karmid, osakonnajuhatajatel on näiteks alkomeetrid – kes lõhnadega vahele jääb, lüüakse minema. Samuti on üleval kirjad, et koni mahaviskamise ja objektil suitsetamise eest on trahv 500 krooni.
“Mis selles haigla ehituses ikka rasket on,” ütleb projektijuht, ”ventilatsioon on natuke keerulisem, aga see pole sul pangaseif või tuumajaam, ikka pigem nagu elumaja.” “See jääb sul elutööks, teist nii suurt objekti vaevalt niipea tuleb,” patsutab haldusjuht ehitajale õlale. “Me jõuaksime selle enne valmis, kui haldajad on valmis vastu võtma,” praalib ehitaja.
Kas liiga suur haigla?
“See uue haigla suurus, mille üle arutletakse, on pigem emotsionaalne,” ütleb SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule. “Praegu on haigla samuti suur, aga on mööda linna laiali.” Emotsionaalselt on keerukas mõista, kuidas uues haiglas on voodikohti vähem kui vanas. Sule selgitab seda haiglate arengukavaga, mis on ehituse jooksul muutunud, eelkõige aktiivravi ja hooldusravi haiglakohtade eelistuste osas. “Paari aasta pärast võib tekkida vajadus just hooldusraviosa suurendamise järele,” lausub Sule.
Suur on uus haigla Ehitajate tee poolt vaadatuna. Ristiku tänava ehk peasisse-käigu pool on kaks madalamat tiiba ja peegelakendega saal, sealt vaadates näib haigla täiesti inimlikes mõõtmetes. Esialgu on Oja tänava pikendusest küll ainult udune arusaam, nagu ka haljastusest.
Jala või bussiga on sinna tänavapikendusele sattuda peaaegu võimatu, sest tänavatki pole. Ehitajate teel käib linnaliinibusse imeharva, seda maanteed mööda sõidavad põhiliselt Tallinna suunast Riiga kimavad rekkad, mis Pärnusse sisse ei sõida, vaid üle uue silla lähevad. “Bussipark on lubanud siia bussiliikluse käima panna,” lausub haigla pressiesindaja Jaana Kikas. “Tuleb otsustada, kuidas pääseb siia kahest kaugemast linna-
osast – Vana-Pärnust ja Raekülast.”
Seni töötab Pärnu haigla kahes põhikorpuses. Nõndanimetatud vana haigla Sillutise tänav 6 sai kuulsaks metanooli-skandaali aegu. Siis nõudis toonane kiirabijuht, nüüdne poliitik Külvar Mand kanderaamidele kaldtee välja. 1910. aastal ehitatud punasest kivist haiglahoone planeeriti sõjaväehospidaliks ja sealsed suuremad ümberehitused pärinesid kodanlikust ajast.
Kaks põdurat haiglahoonet
Nüüd sõltub poliitilistest otsustest, kas seda maja ootab vanglate haigla saatus või mitte. Pärnu vangla, kus teiste seas on istunud Asso Kommer ja Aivar Voitka, asub kohe üle tee – tõmba ainult mõlemale müür ümber ja vanglahaigla ongi valmis.
1910. aastal sõjaväehospidaliks ehitatud Pärnu vana haigla – ajaloolise väärtusega punasest kivist hoone – asub kiviviske kaugusel Pärnu jõest, suhteliselt kesklinna lähedal. Sellest poleks ilmselt haiglal keeruline lahti saada ka kinnisvaraturul.
“Põhiline, mis meie patsiente vana haigla puhul häirib, on see, et palatid on kitsad ja meeste-naiste tualett ning duširuum on üheskoos koridoris,” lausub haigla pressiesindaja Jaana Kikas. Uues haiglas on igal palatil tualett ja duširuum. Laste- ja sünnitusosakonnas on näiteks põrandaküte.
Väike Eliisabeth (3) istubki palatis, mis on pehmelt öeldes ülerahvastatud. Voodipikkuse ja poole meetri laiuse vahekäigu ümber on kolm voodit koos haigete ja nende külalistega. Teised kaks patsienti on teismelised. Veel väiksemad palatiruumid on Ravi tänava haiglas.
Senine, nn uus haigla asub Mai uuselamurajoonis. Varem, enne elamuid, oli seal sõjaväelennuväli, nii et tegu on ohvitseride kasarmuga, mis 1962. aastal haiglaks ümber ehitati.
Juba toona sai ehitisest haigla klausliga “kuni uue haigla valmimiseni”. Aga nagu pole midagi alalisemat kui ajutine, nii on seegi maja renoveerimata kujul olnud haigla üle 40 aasta. Sinna on plaanis rajada hooldushaigla. “Võimalik on, et me selle hoone konserveerime,” sõnab Urmas Sule. ”Samas kasvab vajadus hooldushaiglate järele järjest elanikkonna vananemise tõttu. Pärnumaa on üks maakondi, kus elanikkond kiiresti vananeb ja kus keskmine eluiga on väga kõrge.”
Uue haigla näidispalatit käivad vaatamas nii arstid kui ka ajakirjanikud. Ehitajate sõnul on see vajalik, et head ja vead välja tuleksid. “Neid saabki kindlaks teha ainult koostöös inimestega, kes seal tööle hakkavad,” lausub haldusjuht.
Esialgu mõjuvad näidispalati kaks Rootsi majandusabi haiglavoodit koos tavapärase pisut peetud voodipesuga uusvanas majas pisut kohmetult. “Praegu on veel Valga haigla kõige moodsam, aga varsti peaks see Pärnu olema,” arutavad mehed.
Kuidas olete rahul Pärnu uue haigla ehitusega?
Külvar Mand, sotsiaalministeeriumi abiminister, endine Pärnu haigla kiirabijuht:
Olin seal kohal näidispalati demonsteerimise päeval, ehitus jättis maksimaalselt hea mulje. Tore, et haigla ise saab ehituse ajal mõtteid ja ettepanekuid lisada, et haiglakeskkond valmib ehitajate ja haigla koostöös. Üks asi on haiglat paberil kujundada, teine töökeskkonnana. Et viimane lihv antakse üheskoos kuni peente nüanssideni.
>Ei saaks öelda, et Pärnu uus haigla oleks liiga suur või hakkaks kohe liiga väikseks jääma. Küsimus on lihtsalt aktiivravi voodikohtade arvus. Enam ei hoita haigeid aktiivravis 5-7 päeva, oluliselt suurem on hooldusravi osakaal.
Ma arvan, et Pärnu haigla suurus on optimaalne kuni aastateni 2010-2015. Seda haiglat võib käsitada keskhaiglana ka Euroopa Liidu süsteemis, mis tähendaks patsiente näiteks Lätist ja mujaltki.
Sillutise tänava vana haiglahoone, kus oli seni kirurgia, võiks küll vanglate haiglaks saada. Riigi jaoks oleks see kindlasti üks ratsionaalsemaid lahendusi, aga see on pigem teise poolaasta teema.
Senisest sisehaiguste korpusest Ravi tänavas võiks kaaluda hooldusravi haiglat, sest vajadus selle järele vananeva elanikkonnaga riigis kasvab pidevalt. Senine hooldusravi pool on küllalt väike, kindlasti tasub kaaluda ka taastusravi võimalusi. Pärnus peab arutama seda, kui palju teevad taastusravi sanatooriumid, kui palju haigla, et poleks vaja üksteist dubleerida.
Loodame, et haiglaseadmete muretsemise jaoks struktuurifondi esitatud taotlused lahendatakse ja haiglal õnnestub oma ehitusega edasi liikuda.
Viljandi ja Pärnu võistlevad vanglate haigla pärast
“Eelmine valitsus otsustas, et vanglate keskhaigla peaks tulema Viljandimaale, oleme edasi tegutsenud sellest lähtuvalt,” ütleb justiitsministeeriumi pressiesindaja Ave Mellik.
Kaalutud on vanglate haigla ehitamist Pärsti valda senise SA Viljandi Haigla Jämejala haigla 6. korpuse baasil. See on omakorda ärritanud looduskaitsjaid Eestimaa Looduse Fondist, kes kaebasid vanglaehitusplaani kohtusse. Kohus tühistas valla otsuse, mis lubas haiglaehitust parki.
“Teine võimalik paik on Viljandi haigla juurdeehitus, mis jääb Pärsti valla piirimaile,” tutvustab Mellik. “Meie teeme kalkulatsioonid mõlemast projektist lähtudes ja esitame valitsusele, eks siis valitsus otsustab, kuhu maakonda vanglate haigla ehitatakse.” Melliku sõnul on selle otsuse langetamine valitsuses lähinädalate küsimus.
Seevastu sotsiaalminister Marko Pomerants on teatanud, et tema juhatatav ministeerium näeks vanglate keskhaiglat Pärnu haigla korpuses, sest haigla rajamine Viljandi maavalitsuse pakutud maatükile on Pärnu variandiga võrreldes kallim ja töömahukam.
Ehkki vanglate haigla ehitamine viibib, on selle peaarst juba eelmisest sügisest peale 15 000-kroonise palgaga Viljandisse tööle võetud. Seni on ilma haiglata vanglahaigla peaarst Jüri Männiste tegelnud kinnipidamisasutuste meditsiinipunktide ülevaatamisega.
Varem töötas Männiste Viljandi haigla kiirabi- ja vastuvõtuosakonna juhatajana ning seejärel Viljandi kultuurikolledži haldusdirektorina. “Meie jätkame oma arengukavade planeerimist vastavalt senisele otsusele, et vanglate haigla tuleb Viljandimaale,” lausub Männiste ja kiirustab koosolekule. Kui haigla planeeritakse väljapoole Viljandimaad, on tal valida, kas katkestada leping või minna selle plaaniga kaasa.
SA Pärnu Haigla praegu:
• Kaks peamist hoonet – Sillutise 6 ja Ravi 2 (korpusi kokku neli, hooneid haldusalas 10)
• 854 töötajat
• 417 litsentseeritud voodikohta
• käive 157 miljonit
• teeninduspiirkond: Pärnumaa, Läänemaa, Saare- ja Hiiumaa (alalised elanikud)
• 15 000 haiget aastas
• 190 000 visiiti aastas
Hoone:
• Pinda 25 000 m2
• Ehituse maksumus 263 miljonit krooni
• Projekt Eesti Projekt
• Ehitab AS FKSM
(24 alltöövõtjat, 250 töölist)
• 317 voodikohta(neist 17 päevaravikohta, 10 intensiivravikohta)
• 0-korrus – kohtumeditsiin, patoloogia, lahanguruumid, koolnute säilitamine, meditsiiniarhiiv, tehnoruumid, köök, puhastusteenused, desinfektsioon, koristus- ja jäätmekäitlus
• I korrus – vastuvõtt, traumapunkt, päevaravi, sünnitusabi ja günekoloogia, taastusravi, laboratoorium, apteek, kohvik, söökla
• II korrus – ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, radioloogia, diagnostika, haldus
• III korrus – operatsiooniplokk, intensiivravi, kirurgiliste erialade palatid
• IV korrus – sünnitusplokk, sünnitusabi osakond, kirurgiliste alade palatid, pediaatriaosakond
• V korrus – kirurgiliste erialade osakond, taastus-ja liikumisravi
• VI korrus – sisehaigused
• VII korrus – nakkushaigused, sisehaiguste palatisektsioon
• VIII korrus – tehniline
Haigla ehitamise saaga:
• 1970-ndatel selgus vajadus uue Pärnu haigla hoone järele
• 1985 – algas uue haigla planeerimine
• 1988 – algas ehitus
• 1990 – ehitus katkestati
• 1994 – koos sotsiaalministeeriumi ja Maailmapangaga koostati Pärnu haigla uus arenguplaan, mis nägi ette haiglahoone ehituse
• 1995 – EKK AS tegi ehituse ekspertiisi
• 1996 – DESH-i, Ringkupingu maavalitsuse, Holsterbro haigla ja Pärnu haigla koostöös koostati haiglahoone kohta uus funktsionaalplaan
1996 – riigieelarvest eraldati 10 miljonit Pärnu haigla ehituseks
• 1996–1997 – kinnitasid nii peaminister, sotsiaalministeerium kui ka riigikogu sotsiaalkomisjon Pärnu haigla olulisust ja summade lisamist 1998. a. riigieelarvesse
• 2000 – valitsus kinnitas oma otsusega, et Pärnu haigla jääb Lääne-Eesti olulisemaks raviasutuseks, millel on 100 000 elanikuga teeninduspiirkond
• 2001 – peaminister, sotsiaalminister ja rahandusminister allkirjastavad protokolli, millega kinnitavad, et teevad kõik, et ehitus jätkuks 2002. aastal
• 2003 – riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu lisaeelarve, kus figureerib Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) aktsiakapitali laiendamine, milles omakorda 263 miljonit on määratud Pärnu haigla ehituseks
• 2003 – hoonestusõiguse seadmine RKAS-i kasuks Pärnu haigla kinnistul Ristiku tänavas, ühtlasi ka ehitusleping FKSM-iga ja poolelioleva ehituse üleandmine, üürileping RKAS-iga hoone kasutamiseks hoonestusõigusega samaks ajaks
• 2003 – hoonestusõiguse ja üürilepingu seadmine 36 aastaks
• okt 2003 – käivitub hoone ehitus
• märts 2004 – avatakse näidispalat
• okt–sept 2004 – hoone üleandmine haiglale
• detsember 2004 – haigla alustab kolimist
|
Uudised
VE: Pärnu haigla
(10.04.2004)
Piret Tali
Pärnus, tühjal teeserval enne uut silda käib/seisab/konserveeritakse/käib juba viimased 16 aastat Pärnu uue haigla ehitus. Nüüd on ehitamise-mitteehitamise saaga lõppemas sellega, et esimesed haiged võivad detsembris-jaanuaris ravile tulla ning esimene näidispalat on vaatamiseks valmis.
Kümne aasta jooksul on mitmed poliitikud kulutanud keelt ja kingi, et see Pärnu haigla ehitus lõpuks taas käima läheks. Haiglahoone ehitamiseks leiti 263 miljonit Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, kellele haigla hoonestuse õigus ja üürileping 36 aastaks seatud on.
Nii peabki haigla meditsiiniaparatuuri ostuks mõeldud 65 miljonit krooni arvestades kaaluma ka muid maksekoormusi ja vajalikku 15-miljonilist omafinantseeringut. On oht, et praegu tempokalt kulgev ehitus võib aparatuuri muretsemise juures toppama jääda. Esialgu plaaniti riigihankekonkurss haiglaseadmete soetamiseks välja kuulutada märtsi lõpuks, aga konkreetsete summade puudumise tõttu pole seda tehtud.
“Ehitajad tahavad ju täpselt teada, mis aparaat kuhu paigaldatakse,” lausub SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule. “Aga me pole saanud veel konkurssi välja kuulutada, sest pole kindel, kas raha saame.” Haigla IT-lahendustesse plaanitakse samuti korralikult investeerida, on ju ehitajad käinud Rootsis uurimas, kuidas haiglat arvutilt hallata.
Pärnu kõrgeim hoone?
Aerofotolt meenutab Pärnu uus haigla neljaharulist ristikheinalehte – kaks kaheksakorruselist tiiba ja kaks madalamat tiiba. SA Pärnu Haigla juhatuse liige ravi alal Veiko Vahula näitab endisaegset, 1988. aastast pärit maketti – seal on korpusi ja abihooneid, mida keegi enam hiljem ehitama ei hakanudki. “Ruumi on isegi vähe, mitte liialt palju, nagu kirjutatakse,“ ütleb ta. “Algne haigla oli planeeritud 1200 inimesele, tegelikult tuleb 317 voodikohta.”
Aga kui tühjal rabaserval näed keset tühermaad kerkimas Pärnu linna üht kõrgemat hoonet, siis tundub küll, et tegu on nõukogudeaegse suurushullusega. Mingil hetkel isegi arutati, kas mitte seda hoonet õhku lasta ja uut ehitada, kuid too plaan heideti siiski kõrvale. Vanast hoonest on juhatuse sõnul järel üksnes karkass, mis mõnes osas ruumide uut planeeringut dikteeris.
“Õigel ajal saadi hoonele katus peale ja aknad ette,” ütleb haigla haldusteenistuse juht Arne Tikerpe. “Siin objektil on kogu aeg valve peal olnud, nii et keegi pole seda lammutada saanud.” Suure krundi igas servas hauguvad praegugi Falcki turvameeste valvekoerad.
Meditsiinitehnikainsener Hindrek Liik sõnab, et kõige keerulisem on olnud uue haigla ventilatsioonisüsteem. Näiteks nakkusosakonnas on võimalik pisikute levikut takistada üle- ja alarõhuga. Sinna hakkab käima ka eraldi lift. Mai lõpuks peaks esimene lift ka majja paigaldatama.
“Siis lähevad turvaseadused karmiks, objektile pääseb ainult magnetkaardiga,” lisab Tikerpe. FKSM-i projektijuht Aivo Pedak sõnab, et ehitajatele on seadused karmid, osakonnajuhatajatel on näiteks alkomeetrid – kes lõhnadega vahele jääb, lüüakse minema. Samuti on üleval kirjad, et koni mahaviskamise ja objektil suitsetamise eest on trahv 500 krooni.
“Mis selles haigla ehituses ikka rasket on,” ütleb projektijuht, ”ventilatsioon on natuke keerulisem, aga see pole sul pangaseif või tuumajaam, ikka pigem nagu elumaja.” “See jääb sul elutööks, teist nii suurt objekti vaevalt niipea tuleb,” patsutab haldusjuht ehitajale õlale. “Me jõuaksime selle enne valmis, kui haldajad on valmis vastu võtma,” praalib ehitaja.
Kas liiga suur haigla?
“See uue haigla suurus, mille üle arutletakse, on pigem emotsionaalne,” ütleb SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule. “Praegu on haigla samuti suur, aga on mööda linna laiali.” Emotsionaalselt on keerukas mõista, kuidas uues haiglas on voodikohti vähem kui vanas. Sule selgitab seda haiglate arengukavaga, mis on ehituse jooksul muutunud, eelkõige aktiivravi ja hooldusravi haiglakohtade eelistuste osas. “Paari aasta pärast võib tekkida vajadus just hooldusraviosa suurendamise järele,” lausub Sule.
Suur on uus haigla Ehitajate tee poolt vaadatuna. Ristiku tänava ehk peasisse-käigu pool on kaks madalamat tiiba ja peegelakendega saal, sealt vaadates näib haigla täiesti inimlikes mõõtmetes. Esialgu on Oja tänava pikendusest küll ainult udune arusaam, nagu ka haljastusest.
Jala või bussiga on sinna tänavapikendusele sattuda peaaegu võimatu, sest tänavatki pole. Ehitajate teel käib linnaliinibusse imeharva, seda maanteed mööda sõidavad põhiliselt Tallinna suunast Riiga kimavad rekkad, mis Pärnusse sisse ei sõida, vaid üle uue silla lähevad. “Bussipark on lubanud siia bussiliikluse käima panna,” lausub haigla pressiesindaja Jaana Kikas. “Tuleb otsustada, kuidas pääseb siia kahest kaugemast linna-
osast – Vana-Pärnust ja Raekülast.”
Seni töötab Pärnu haigla kahes põhikorpuses. Nõndanimetatud vana haigla Sillutise tänav 6 sai kuulsaks metanooli-skandaali aegu. Siis nõudis toonane kiirabijuht, nüüdne poliitik Külvar Mand kanderaamidele kaldtee välja. 1910. aastal ehitatud punasest kivist haiglahoone planeeriti sõjaväehospidaliks ja sealsed suuremad ümberehitused pärinesid kodanlikust ajast.
Kaks põdurat haiglahoonet
Nüüd sõltub poliitilistest otsustest, kas seda maja ootab vanglate haigla saatus või mitte. Pärnu vangla, kus teiste seas on istunud Asso Kommer ja Aivar Voitka, asub kohe üle tee – tõmba ainult mõlemale müür ümber ja vanglahaigla ongi valmis.
1910. aastal sõjaväehospidaliks ehitatud Pärnu vana haigla – ajaloolise väärtusega punasest kivist hoone – asub kiviviske kaugusel Pärnu jõest, suhteliselt kesklinna lähedal. Sellest poleks ilmselt haiglal keeruline lahti saada ka kinnisvaraturul.
“Põhiline, mis meie patsiente vana haigla puhul häirib, on see, et palatid on kitsad ja meeste-naiste tualett ning duširuum on üheskoos koridoris,” lausub haigla pressiesindaja Jaana Kikas. Uues haiglas on igal palatil tualett ja duširuum. Laste- ja sünnitusosakonnas on näiteks põrandaküte.
Väike Eliisabeth (3) istubki palatis, mis on pehmelt öeldes ülerahvastatud. Voodipikkuse ja poole meetri laiuse vahekäigu ümber on kolm voodit koos haigete ja nende külalistega. Teised kaks patsienti on teismelised. Veel väiksemad palatiruumid on Ravi tänava haiglas.
Senine, nn uus haigla asub Mai uuselamurajoonis. Varem, enne elamuid, oli seal sõjaväelennuväli, nii et tegu on ohvitseride kasarmuga, mis 1962. aastal haiglaks ümber ehitati.
Juba toona sai ehitisest haigla klausliga “kuni uue haigla valmimiseni”. Aga nagu pole midagi alalisemat kui ajutine, nii on seegi maja renoveerimata kujul olnud haigla üle 40 aasta. Sinna on plaanis rajada hooldushaigla. “Võimalik on, et me selle hoone konserveerime,” sõnab Urmas Sule. ”Samas kasvab vajadus hooldushaiglate järele järjest elanikkonna vananemise tõttu. Pärnumaa on üks maakondi, kus elanikkond kiiresti vananeb ja kus keskmine eluiga on väga kõrge.”
Uue haigla näidispalatit käivad vaatamas nii arstid kui ka ajakirjanikud. Ehitajate sõnul on see vajalik, et head ja vead välja tuleksid. “Neid saabki kindlaks teha ainult koostöös inimestega, kes seal tööle hakkavad,” lausub haldusjuht.
Esialgu mõjuvad näidispalati kaks Rootsi majandusabi haiglavoodit koos tavapärase pisut peetud voodipesuga uusvanas majas pisut kohmetult. “Praegu on veel Valga haigla kõige moodsam, aga varsti peaks see Pärnu olema,” arutavad mehed.
Kuidas olete rahul Pärnu uue haigla ehitusega?
Külvar Mand, sotsiaalministeeriumi abiminister, endine Pärnu haigla kiirabijuht:
Olin seal kohal näidispalati demonsteerimise päeval, ehitus jättis maksimaalselt hea mulje. Tore, et haigla ise saab ehituse ajal mõtteid ja ettepanekuid lisada, et haiglakeskkond valmib ehitajate ja haigla koostöös. Üks asi on haiglat paberil kujundada, teine töökeskkonnana. Et viimane lihv antakse üheskoos kuni peente nüanssideni.
>Ei saaks öelda, et Pärnu uus haigla oleks liiga suur või hakkaks kohe liiga väikseks jääma. Küsimus on lihtsalt aktiivravi voodikohtade arvus. Enam ei hoita haigeid aktiivravis 5-7 päeva, oluliselt suurem on hooldusravi osakaal.
Ma arvan, et Pärnu haigla suurus on optimaalne kuni aastateni 2010-2015. Seda haiglat võib käsitada keskhaiglana ka Euroopa Liidu süsteemis, mis tähendaks patsiente näiteks Lätist ja mujaltki.
Sillutise tänava vana haiglahoone, kus oli seni kirurgia, võiks küll vanglate haiglaks saada. Riigi jaoks oleks see kindlasti üks ratsionaalsemaid lahendusi, aga see on pigem teise poolaasta teema.
Senisest sisehaiguste korpusest Ravi tänavas võiks kaaluda hooldusravi haiglat, sest vajadus selle järele vananeva elanikkonnaga riigis kasvab pidevalt. Senine hooldusravi pool on küllalt väike, kindlasti tasub kaaluda ka taastusravi võimalusi. Pärnus peab arutama seda, kui palju teevad taastusravi sanatooriumid, kui palju haigla, et poleks vaja üksteist dubleerida.
Loodame, et haiglaseadmete muretsemise jaoks struktuurifondi esitatud taotlused lahendatakse ja haiglal õnnestub oma ehitusega edasi liikuda.
Viljandi ja Pärnu võistlevad vanglate haigla pärast
“Eelmine valitsus otsustas, et vanglate keskhaigla peaks tulema Viljandimaale, oleme edasi tegutsenud sellest lähtuvalt,” ütleb justiitsministeeriumi pressiesindaja Ave Mellik.
Kaalutud on vanglate haigla ehitamist Pärsti valda senise SA Viljandi Haigla Jämejala haigla 6. korpuse baasil. See on omakorda ärritanud looduskaitsjaid Eestimaa Looduse Fondist, kes kaebasid vanglaehitusplaani kohtusse. Kohus tühistas valla otsuse, mis lubas haiglaehitust parki.
“Teine võimalik paik on Viljandi haigla juurdeehitus, mis jääb Pärsti valla piirimaile,” tutvustab Mellik. “Meie teeme kalkulatsioonid mõlemast projektist lähtudes ja esitame valitsusele, eks siis valitsus otsustab, kuhu maakonda vanglate haigla ehitatakse.” Melliku sõnul on selle otsuse langetamine valitsuses lähinädalate küsimus.
Seevastu sotsiaalminister Marko Pomerants on teatanud, et tema juhatatav ministeerium näeks vanglate keskhaiglat Pärnu haigla korpuses, sest haigla rajamine Viljandi maavalitsuse pakutud maatükile on Pärnu variandiga võrreldes kallim ja töömahukam.
Ehkki vanglate haigla ehitamine viibib, on selle peaarst juba eelmisest sügisest peale 15 000-kroonise palgaga Viljandisse tööle võetud. Seni on ilma haiglata vanglahaigla peaarst Jüri Männiste tegelnud kinnipidamisasutuste meditsiinipunktide ülevaatamisega.
Varem töötas Männiste Viljandi haigla kiirabi- ja vastuvõtuosakonna juhatajana ning seejärel Viljandi kultuurikolledži haldusdirektorina. “Meie jätkame oma arengukavade planeerimist vastavalt senisele otsusele, et vanglate haigla tuleb Viljandimaale,” lausub Männiste ja kiirustab koosolekule. Kui haigla planeeritakse väljapoole Viljandimaad, on tal valida, kas katkestada leping või minna selle plaaniga kaasa.
SA Pärnu Haigla praegu:
• Kaks peamist hoonet – Sillutise 6 ja Ravi 2 (korpusi kokku neli, hooneid haldusalas 10)
• 854 töötajat
• 417 litsentseeritud voodikohta
• käive 157 miljonit
• teeninduspiirkond: Pärnumaa, Läänemaa, Saare- ja Hiiumaa (alalised elanikud)
• 15 000 haiget aastas
• 190 000 visiiti aastas
Hoone:
• Pinda 25 000 m2
• Ehituse maksumus 263 miljonit krooni
• Projekt Eesti Projekt
• Ehitab AS FKSM
(24 alltöövõtjat, 250 töölist)
• 317 voodikohta(neist 17 päevaravikohta, 10 intensiivravikohta)
• 0-korrus – kohtumeditsiin, patoloogia, lahanguruumid, koolnute säilitamine, meditsiiniarhiiv, tehnoruumid, köök, puhastusteenused, desinfektsioon, koristus- ja jäätmekäitlus
• I korrus – vastuvõtt, traumapunkt, päevaravi, sünnitusabi ja günekoloogia, taastusravi, laboratoorium, apteek, kohvik, söökla
• II korrus – ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, radioloogia, diagnostika, haldus
• III korrus – operatsiooniplokk, intensiivravi, kirurgiliste erialade palatid
• IV korrus – sünnitusplokk, sünnitusabi osakond, kirurgiliste alade palatid, pediaatriaosakond
• V korrus – kirurgiliste erialade osakond, taastus-ja liikumisravi
• VI korrus – sisehaigused
• VII korrus – nakkushaigused, sisehaiguste palatisektsioon
• VIII korrus – tehniline
Haigla ehitamise saaga:
• 1970-ndatel selgus vajadus uue Pärnu haigla hoone järele
• 1985 – algas uue haigla planeerimine
• 1988 – algas ehitus
• 1990 – ehitus katkestati
• 1994 – koos sotsiaalministeeriumi ja Maailmapangaga koostati Pärnu haigla uus arenguplaan, mis nägi ette haiglahoone ehituse
• 1995 – EKK AS tegi ehituse ekspertiisi
• 1996 – DESH-i, Ringkupingu maavalitsuse, Holsterbro haigla ja Pärnu haigla koostöös koostati haiglahoone kohta uus funktsionaalplaan
1996 – riigieelarvest eraldati 10 miljonit Pärnu haigla ehituseks
• 1996–1997 – kinnitasid nii peaminister, sotsiaalministeerium kui ka riigikogu sotsiaalkomisjon Pärnu haigla olulisust ja summade lisamist 1998. a. riigieelarvesse
• 2000 – valitsus kinnitas oma otsusega, et Pärnu haigla jääb Lääne-Eesti olulisemaks raviasutuseks, millel on 100 000 elanikuga teeninduspiirkond
• 2001 – peaminister, sotsiaalminister ja rahandusminister allkirjastavad protokolli, millega kinnitavad, et teevad kõik, et ehitus jätkuks 2002. aastal
• 2003 – riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu lisaeelarve, kus figureerib Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) aktsiakapitali laiendamine, milles omakorda 263 miljonit on määratud Pärnu haigla ehituseks
• 2003 – hoonestusõiguse seadmine RKAS-i kasuks Pärnu haigla kinnistul Ristiku tänavas, ühtlasi ka ehitusleping FKSM-iga ja poolelioleva ehituse üleandmine, üürileping RKAS-iga hoone kasutamiseks hoonestusõigusega samaks ajaks
• 2003 – hoonestusõiguse ja üürilepingu seadmine 36 aastaks
• okt 2003 – käivitub hoone ehitus
• märts 2004 – avatakse näidispalat
• okt–sept 2004 – hoone üleandmine haiglale
• detsember 2004 – haigla alustab kolimist