Parempoolne liiklus pärineb Napoleoni ajast Harli Uljas, PM/AutoExtra, 20. oktoober 2003
Kuigi algselt liikusid nii jalakäijad kui algelised transpordivahendid vasakul teeäärel, sõidab nüüd suur osa maailma transpordivahenditest tee paremas ääres – põhjuseks Napoleoni tehtud ümberkorraldused.
Kogu maailmas on tänavate ja teede pikkuseks ligi 29 miljonit kilomeetrit, neist kaheksal miljonil sõidetakse vasakul teepoolel, 21 miljonil aga paremal. Kuigi puu otsast alla tulles liikusid inimesed väidetavalt paremas teeääres, pole selle kohta kuigi palju andmeid. Siiski arvatakse, et sellest ajast pärineb parempoolne jõelaevaliiklus.
Hilisemal ajal pidasid aga pikematel reisidel olevad inimesed sobivamaks vasemat teeäärt. Parema käega sai lihtsamalt tervitada, samuti signaliseeris see teavet, et inimene pole relvastatud ning tal pole kurja plaanis.
Kaudne põhjus peitus ka selles, et vajadusel sai vasakul pool rippuva mõõga kiiresti haarata ning vastasele vastu astuda. Ka ratsutama õppides jäi inimene vasakule teeäärele. Vasakult roniti sadulasse (ka praegu), sealt ka saduldati. Hobuse parempoolselt küljelt sai aga rüütel haarata oma mõõga või oda.
Loomade eest ära
Ratta leiutamise järel jäi inimene endiselt vasakule. Hobuseid, eesleid või kaameleid juhiti parema käega, asudes ise vasakul pool, et vastutuleva karavani loomad karavanijuhile jalgadele ei astuks.
Võimsuste kasvades toimus aga hiljem väike muutus. Kui algselt istuti enam kui nelja loomaga vankris vasakul pool, hakati hiljem istuma paremasse äärde, et tee oleks paremini nähtav. Mõne aja pärast leiutatud kutsaripukis istus juht samuti paremal äärel.
Tõeline parema poole kasutamise segadus tekkis aga Napoleoni ajal. Robespierre’i valitsus nägi ette parempoolse liikluse, Napoleon võttis selle üle oma sõjaretkede jaoks ning viis parempoolse liikluse ka enda vallutatud riikidesse.
Kuigi enamik riike jäi kasutama parempoolset teeäärt, hakkasid Doonau-äärsed valitsejad osaliselt siiski vasakpoolset liiklust taastama. 1939. aasta sunniti ka Doonau-äärsed riigid paremal teepoolel liikuma.
Paremast poolest on sajandi jooksul sunnitud loobuma itaallased, jugoslaavlased ning üks osa poolakaid. Nemad vahetasid liikumiseks teeäärt sajandi kahekümnendatel aastatel. Kolmekümnendatel järgnesid Luksemburg ja Portugal, kuuekümnendatel Island.
Suur segadus Rootsis
Viimane suurim liikluse ümberkeeraja oli 1967. aastal Rootsi, kuigi korraldatud küsitluste järgi oli selle vastu ligi 80 protsenti rahvast. Aga õnnetusi oli liiga palju, põhjuseks ka sageli halvasti tähistatud piir Norraga.
3. septembril 1967 läbiviidud teeäärevahetus tõi Rootsi liiklusesse paraja kaose. Kuna kaos oli oodatud, keelati esimeseks 29 tunniks eraautode liiklus. Sellegipoolest olid tekkinud segadused suured. Väga kalliks läks ka liiklusmärkide ning liiklusskeemide ümberkorraldamine, samuti tuli ümber ehitada kõik bussiuksed.
Mõned ümberkorraldused on toonud kaasa ka kurioosumeid, nii põhjustas 1923. aasta teepoolte vahetus Nova Scotias (Kanada) loomaliha hinna languse.
Nimelt keeldusid veised harjumuspärase teeääre vahetamisest, mistõttu tuli nad tappa.
Senini on aga vasakule poolele truuks jäänud suurematest riikidest Suurbritannia, Austraalia, Jaapan ja India.
Samas on praeguseks parempoolne liiklus rohkem läbi löönud, sest ligi 220 riigist on vaid vähem kui kolmandik ehk 61 riiki sellised, kus autod sõidavad endiselt vasakul teeäärel. Nende hulgas on ka päris palju miniriike.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: parempoolne liiklus
Parempoolne liiklus pärineb Napoleoni ajast Harli Uljas, PM/AutoExtra, 20. oktoober 2003
Kogu maailmas on tänavate ja teede pikkuseks ligi 29 miljonit kilomeetrit, neist kaheksal miljonil sõidetakse vasakul teepoolel, 21 miljonil aga paremal. Kuigi puu otsast alla tulles liikusid inimesed väidetavalt paremas teeääres, pole selle kohta kuigi palju andmeid. Siiski arvatakse, et sellest ajast pärineb parempoolne jõelaevaliiklus.
Hilisemal ajal pidasid aga pikematel reisidel olevad inimesed sobivamaks vasemat teeäärt. Parema käega sai lihtsamalt tervitada, samuti signaliseeris see teavet, et inimene pole relvastatud ning tal pole kurja plaanis.
Kaudne põhjus peitus ka selles, et vajadusel sai vasakul pool rippuva mõõga kiiresti haarata ning vastasele vastu astuda. Ka ratsutama õppides jäi inimene vasakule teeäärele. Vasakult roniti sadulasse (ka praegu), sealt ka saduldati. Hobuse parempoolselt küljelt sai aga rüütel haarata oma mõõga või oda.
Loomade eest ära
Ratta leiutamise järel jäi inimene endiselt vasakule. Hobuseid, eesleid või kaameleid juhiti parema käega, asudes ise vasakul pool, et vastutuleva karavani loomad karavanijuhile jalgadele ei astuks.
Võimsuste kasvades toimus aga hiljem väike muutus. Kui algselt istuti enam kui nelja loomaga vankris vasakul pool, hakati hiljem istuma paremasse äärde, et tee oleks paremini nähtav. Mõne aja pärast leiutatud kutsaripukis istus juht samuti paremal äärel.
Tõeline parema poole kasutamise segadus tekkis aga Napoleoni ajal. Robespierre’i valitsus nägi ette parempoolse liikluse, Napoleon võttis selle üle oma sõjaretkede jaoks ning viis parempoolse liikluse ka enda vallutatud riikidesse.
Kuigi enamik riike jäi kasutama parempoolset teeäärt, hakkasid Doonau-äärsed valitsejad osaliselt siiski vasakpoolset liiklust taastama. 1939. aasta sunniti ka Doonau-äärsed riigid paremal teepoolel liikuma.
Paremast poolest on sajandi jooksul sunnitud loobuma itaallased, jugoslaavlased ning üks osa poolakaid. Nemad vahetasid liikumiseks teeäärt sajandi kahekümnendatel aastatel. Kolmekümnendatel järgnesid Luksemburg ja Portugal, kuuekümnendatel Island.
Suur segadus Rootsis
Viimane suurim liikluse ümberkeeraja oli 1967. aastal Rootsi, kuigi korraldatud küsitluste järgi oli selle vastu ligi 80 protsenti rahvast. Aga õnnetusi oli liiga palju, põhjuseks ka sageli halvasti tähistatud piir Norraga.
3. septembril 1967 läbiviidud teeäärevahetus tõi Rootsi liiklusesse paraja kaose. Kuna kaos oli oodatud, keelati esimeseks 29 tunniks eraautode liiklus. Sellegipoolest olid tekkinud segadused suured. Väga kalliks läks ka liiklusmärkide ning liiklusskeemide ümberkorraldamine, samuti tuli ümber ehitada kõik bussiuksed.
Mõned ümberkorraldused on toonud kaasa ka kurioosumeid, nii põhjustas 1923. aasta teepoolte vahetus Nova Scotias (Kanada) loomaliha hinna languse.
Nimelt keeldusid veised harjumuspärase teeääre vahetamisest, mistõttu tuli nad tappa.
Senini on aga vasakule poolele truuks jäänud suurematest riikidest Suurbritannia, Austraalia, Jaapan ja India.
Samas on praeguseks parempoolne liiklus rohkem läbi löönud, sest ligi 220 riigist on vaid vähem kui kolmandik ehk 61 riiki sellised, kus autod sõidavad endiselt vasakul teeäärel. Nende hulgas on ka päris palju miniriike.