Albert PALMET sündis 08.12.1895 Virumaal Mäetaguse vallas Metskülas Mäe talus talupidaja Kristjani pojana.
1905-1908 õppis ta Voka (Tšudlei) vallakoolis, kus oli õpetajaks tema lell Bernhard Palmberg (1879-1909). 1908-1911 õppis A.Palmet Jõhvi Ministeeriumikoolis ja siit läks õppima Rakvere linnakooli, kus oli 1914.-ni. Rakveres oli ta kostil “kardavoi” (linnavahi) Karjuse juures, kus tal tuli maksta 1 rbl. kuus korteri ja toidutegemise eest ja lisaks tuli anda veel 10 naela liha kuus, kartuleid, tangu jne. Kohvi, tee, suhkur ja leib oli oma. Lõuna valmistati kostitaja poolt ja hommikuks oli kohv või tee, selle juurde kuulus oma toit.
Kaks viimast aastat oli ta kostil täditütre Helena Padaga juures ja siin oli koos klassivenna Villem Altoaga, kes oli pärit Karepalt. Linnakool oli alama ametkonna ettevalmistamiseks ja selle kooli lõpetanu võis töötada kohtukirjutajana, postiametnikuna, renteitöötajana (riigipangametnikuna), aktsiisiametnikuna jne.
1915.-l oli A. Palmet poolest suvest kuni novembrini Vaivara all
kaitsekraave kaevamas ja selle järel läks tööle Jõhvi postkontorisse postiametniku õpilasena kuupalgaga 16 rubla kuus.
16.05.1916 määrati ta postiametnikuks kuupalgaga 28 rubla kuus.
1917.a. detsembrist kuni 1918.a. jaanuari lõpuni komandeeriti A. Palmet tööle Toila postkontorisse, kust tuli tagasi Jõhvi tööle ja oli ametis 10.03.1918.-ni, mil hakkas Saksa okupatsioon. Sel ajal viibis A. Palmet kodutalus ja tegi talutõid. Uuesti kutsuti ta tööle 27.11.1918 ja nüüd Toila kontori juhatajaks.
ETK juhataja Jaan Anvelt saatis A. Palmeti koos Tiido Linnamaaga Narva tööle ja siit suunasti ta Narva-Jõesuusse postielu korraldama ja käima panema. Kui kohalik postielu sai hoo sisse, siis suunati A. Palmet Vokka, siit Rakverre. Kõikjal ootas ees postitöö käimapanek.
25.01.1919-01.12.1933 töötas A.Palmet Toila postkontori ülemana ja edasised märkmed tema tööraamatus on 01.12.1933-10.02.1939 Aegv´iidu postkontori ülem, 10.02.1939 -01.11.1950 Võhma sidejaoskonna ülem ja 01.11.1950- 15.11.1956 Põltsamaa rajooni sidekontori ülem.
Nüüd tuli pensioni aeg ja seda veetis armsaks saanud Toilas. 1950-te alul lõpetas Tallinnas rajoonide sidekontorite ülemate ettevalmistamiskursused ja siis oli ka tee Põltsamaale vaba. Aegade jooksul on A. Palmet kirja
pannud rida koduloolisi märkmeid ja inimestega juhtunud sündmusi ja seiku ja need on leidnud koha Põlevkivimuuseumi kogudes ja koduuurija Märt Mõtuste kogudes. Albert Palmeti maine teekond lõppes 21.02.1985.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Märt Mõtuste kirjapanekuid
aastatest 1981-1985.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Palmet, Albert – postimees
Albert PALMET sündis 08.12.1895 Virumaal Mäetaguse vallas Metskülas Mäe talus talupidaja Kristjani pojana.
1905-1908 õppis ta Voka (Tšudlei) vallakoolis, kus oli õpetajaks tema lell Bernhard Palmberg (1879-1909). 1908-1911 õppis A.Palmet Jõhvi Ministeeriumikoolis ja siit läks õppima Rakvere linnakooli, kus oli 1914.-ni. Rakveres oli ta kostil “kardavoi” (linnavahi) Karjuse juures, kus tal tuli maksta 1 rbl. kuus korteri ja toidutegemise eest ja lisaks tuli anda veel 10 naela liha kuus, kartuleid, tangu jne. Kohvi, tee, suhkur ja leib oli oma. Lõuna valmistati kostitaja poolt ja hommikuks oli kohv või tee, selle juurde kuulus oma toit.
Kaks viimast aastat oli ta kostil täditütre Helena Padaga juures ja siin oli koos klassivenna Villem Altoaga, kes oli pärit Karepalt. Linnakool oli alama ametkonna ettevalmistamiseks ja selle kooli lõpetanu võis töötada kohtukirjutajana, postiametnikuna, renteitöötajana (riigipangametnikuna), aktsiisiametnikuna jne.
1915.-l oli A. Palmet poolest suvest kuni novembrini Vaivara all
kaitsekraave kaevamas ja selle järel läks tööle Jõhvi postkontorisse postiametniku õpilasena kuupalgaga 16 rubla kuus.
16.05.1916 määrati ta postiametnikuks kuupalgaga 28 rubla kuus.
1917.a. detsembrist kuni 1918.a. jaanuari lõpuni komandeeriti A. Palmet tööle Toila postkontorisse, kust tuli tagasi Jõhvi tööle ja oli ametis 10.03.1918.-ni, mil hakkas Saksa okupatsioon. Sel ajal viibis A. Palmet kodutalus ja tegi talutõid. Uuesti kutsuti ta tööle 27.11.1918 ja nüüd Toila kontori juhatajaks.
ETK juhataja Jaan Anvelt saatis A. Palmeti koos Tiido Linnamaaga Narva tööle ja siit suunasti ta Narva-Jõesuusse postielu korraldama ja käima panema. Kui kohalik postielu sai hoo sisse, siis suunati A. Palmet Vokka, siit Rakverre. Kõikjal ootas ees postitöö käimapanek.
25.01.1919-01.12.1933 töötas A.Palmet Toila postkontori ülemana ja edasised märkmed tema tööraamatus on 01.12.1933-10.02.1939 Aegv´iidu postkontori ülem, 10.02.1939 -01.11.1950 Võhma sidejaoskonna ülem ja 01.11.1950- 15.11.1956 Põltsamaa rajooni sidekontori ülem.
Nüüd tuli pensioni aeg ja seda veetis armsaks saanud Toilas. 1950-te alul lõpetas Tallinnas rajoonide sidekontorite ülemate ettevalmistamiskursused ja siis oli ka tee Põltsamaale vaba. Aegade jooksul on A. Palmet kirja
pannud rida koduloolisi märkmeid ja inimestega juhtunud sündmusi ja seiku ja need on leidnud koha Põlevkivimuuseumi kogudes ja koduuurija Märt Mõtuste kogudes. Albert Palmeti maine teekond lõppes 21.02.1985.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Märt Mõtuste kirjapanekuid
aastatest 1981-1985.