(30.05.2003)
|
Homme näeb selges taevas päikesevarjutust
Piret Peensoo
Laupäeva varahommikul kogunevad taevahuvilised linnahalli katusele jälgima rõngakujulist päikesevarjutust, mille tipphetk saabub kell 6.32.
Esimestel astronoomiahuvilistel on plaanis linnahalli katusele minna juba kell viis. “Usun, et kahe tunni vältel viiskümmend inimest oleks täiesti võimalik,” ütles Eesti Astronoomia Seltsi juhatuse liige Mihkel Kama.
Kolm teleskoopi
Kama lubas, et kindlalt on kohal vähemalt kolm arvestatavat teleskoopi ning kümmekond astronoomiahuvilist, kes linlastele rõõmuga asja seletavad ja Päikest näitavad.
Kuuloomise ajal satuvad Kuu, Maa ja Päike ühele joonele. “Seekordne varjutus on rõngakujuline – Päikese äär paistab heleda rõngana, keskel on tume Kuu. Selline varjutus tekib, kui Kuu on Maast liiga kaugel, et tema ketas suudaks katta tervet Päikest,” selgitas Helle Jaaniste AHHAA-keskusest astronoomiahuviliste listis.
Varjutus kestab kella 5.33–7.36. Rõngakujulisena nähakse varjutust Islandil ja Gröönimaal, mujal on varjutus osaline. Ka Eestis on varjutus näha osalisena, varjutuse keskmomendil on kaetud 80 protsenti Päikesest.
Vägevam kui eelmine
“1999. aasta täieliku päikesevarjutuse ajal oli Eestis maksimaalne faas 70 protsenti. Seega on sel laupäeval oodata igati korralikku vaatemängu, kui just ilm alt ei vea,” märkis Jaaniste.
Tallinna ilmateenistuse valvesünoptiku sõnul on laupäeva hommikul oodata muutlikku pilvisust ja paiguti võib sadada hoovihma. “Kindlalt väita ei saa, aga võib loota, et Lääne-Eestis on selgemaid kohti,” ütles sünoptik.
Vaata ka
www.obs.ee/~helle/varjutus/
|
 |
xxx
Homme näeb Eestis päikesevarjutust
30.05.2003
Homme hommikul näeb Eestis selge ilma korral viimase kümnendi suurimat päikesevarjutust, mille tippmomendil katab kuu ligi neli viiendikku Päikesest, kirjutab Pärnu Postimees.
Homme varahommikul kell 5.33 algav varjutus jõuab haripunkti tund hiljem, kui kell 6.32 katab kuu Eesti kohal 78 protsenti päikesest.
Võrdluseks, 1999. aasta päikesevarjutuse ajal oli kaetud vaid 65 protsenti. Varjutus lõppeb umbes poole kaheksaks hommikul.
Kuigi Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptiku Krista Odakivi sõnul on laupäeva varahommikul Eestis vahelduvpilvitus ja esineb hoovihma, on varjutuse jälgimiseks suhteliselt head tingimused.
Seekordse varjutuse korral ei kata Kuu kogu Päikest. Täisvarjutuse ajal on Kuu ümber näha Päikese sõõr, mida nimetatakse rõngakujuliseks päikesevarjutuseks.
Kahjuks näeb täielikku rõngakujulist varjutust ajakirja Sky and Telescope andmeil vaid Islandil, Põhja-Shotimaal ja Gröönimaal.
Eesti jääb Kuu varjust sedapuhku liiga kaugele lõunasse, mistõttu kattub meil tipphetkel Päikesest vaid neli viiendikku ja rõngakujulist efekti Eestis ei näe.
PM Online
online@postimees.ee
xxx
(21:01 31.05.2003)
FOTOD: Laupäevahommikune päikesevarjutus
TALLINN, 31. mai (Reuters-EPLO) – Laupäeva hommikul toimus päikesevarjutus, mis oli kella 5.33-7.36 nähtav ka Eestis. Päikesevarjutuse haripunkt oli kell 6.32, mil oli kaetud 80 protsenti päikesest. Reutersi fotod.
|
 |
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Päikesevarjutus
(30.05.2003)
Homme näeb selges taevas päikesevarjutust
Piret Peensoo
Laupäeva varahommikul kogunevad taevahuvilised linnahalli katusele jälgima rõngakujulist päikesevarjutust, mille tipphetk saabub kell 6.32.
Esimestel astronoomiahuvilistel on plaanis linnahalli katusele minna juba kell viis. “Usun, et kahe tunni vältel viiskümmend inimest oleks täiesti võimalik,” ütles Eesti Astronoomia Seltsi juhatuse liige Mihkel Kama.
Kolm teleskoopi
Kama lubas, et kindlalt on kohal vähemalt kolm arvestatavat teleskoopi ning kümmekond astronoomiahuvilist, kes linlastele rõõmuga asja seletavad ja Päikest näitavad.
Kuuloomise ajal satuvad Kuu, Maa ja Päike ühele joonele. “Seekordne varjutus on rõngakujuline – Päikese äär paistab heleda rõngana, keskel on tume Kuu. Selline varjutus tekib, kui Kuu on Maast liiga kaugel, et tema ketas suudaks katta tervet Päikest,” selgitas Helle Jaaniste AHHAA-keskusest astronoomiahuviliste listis.
Varjutus kestab kella 5.33–7.36. Rõngakujulisena nähakse varjutust Islandil ja Gröönimaal, mujal on varjutus osaline. Ka Eestis on varjutus näha osalisena, varjutuse keskmomendil on kaetud 80 protsenti Päikesest.
Vägevam kui eelmine
“1999. aasta täieliku päikesevarjutuse ajal oli Eestis maksimaalne faas 70 protsenti. Seega on sel laupäeval oodata igati korralikku vaatemängu, kui just ilm alt ei vea,” märkis Jaaniste.
Tallinna ilmateenistuse valvesünoptiku sõnul on laupäeva hommikul oodata muutlikku pilvisust ja paiguti võib sadada hoovihma. “Kindlalt väita ei saa, aga võib loota, et Lääne-Eestis on selgemaid kohti,” ütles sünoptik.
Vaata ka
www.obs.ee/~helle/varjutus/
xxx
Homme näeb Eestis päikesevarjutust
30.05.2003
Homme hommikul näeb Eestis selge ilma korral viimase kümnendi suurimat päikesevarjutust, mille tippmomendil katab kuu ligi neli viiendikku Päikesest, kirjutab Pärnu Postimees.
Homme varahommikul kell 5.33 algav varjutus jõuab haripunkti tund hiljem, kui kell 6.32 katab kuu Eesti kohal 78 protsenti päikesest.
Võrdluseks, 1999. aasta päikesevarjutuse ajal oli kaetud vaid 65 protsenti. Varjutus lõppeb umbes poole kaheksaks hommikul.
Kuigi Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptiku Krista Odakivi sõnul on laupäeva varahommikul Eestis vahelduvpilvitus ja esineb hoovihma, on varjutuse jälgimiseks suhteliselt head tingimused.
Seekordse varjutuse korral ei kata Kuu kogu Päikest. Täisvarjutuse ajal on Kuu ümber näha Päikese sõõr, mida nimetatakse rõngakujuliseks päikesevarjutuseks.
Kahjuks näeb täielikku rõngakujulist varjutust ajakirja Sky and Telescope andmeil vaid Islandil, Põhja-Shotimaal ja Gröönimaal.
Eesti jääb Kuu varjust sedapuhku liiga kaugele lõunasse, mistõttu kattub meil tipphetkel Päikesest vaid neli viiendikku ja rõngakujulist efekti Eestis ei näe.
PM Online
online@postimees.ee
xxx
(21:01 31.05.2003)
TALLINN, 31. mai (Reuters-EPLO) – Laupäeva hommikul toimus päikesevarjutus, mis oli kella 5.33-7.36 nähtav ka Eestis. Päikesevarjutuse haripunkt oli kell 6.32, mil oli kaetud 80 protsenti päikesest. Reutersi fotod.