Kurt poiss tahab muusikat kuulda
22.01.2004
Viieaastane kurt poiss Ott mängib oma õe ja vennaga toas lotot või arvutimänge, tantsib valju muusika saatel ja vaatab televiisorit. Ainult õue mängima ei luba ema teda minna.
“Ott ei kuule ja ilma täiskasvanuta õueminek ei ole talle lihtsalt turvaline,” selgitab ema Signe Koik.
Muusikat tajub poiss põrandalaudade kaudu ja televiisorit vaatab ta nii, et käib aeg-ajalt kõlari lähedal helivõnkeid tajumas. Pildilotos on ta aga kõige terasem ja võidab sageli.
Räägivad segakeeles
Signe Koigi sõnul on nende kodune keel segakeel, mille kõnelemiseks kuuljad lapsed, kaheksa-aastane Willem ja kaheaastane Anly kasutavad võrdselt nii kõnet kui viipeid. Mõnikord viiplevad nad harjumusest omavahel ka siis, kui Ott on teises toas.
Terve pere ootab pikisilmi seda aega, mil Ott taas kuuleb nagu sündideski — kurdiks jäi ta 11-kuuselt põetud meningiidi tagajärjel —, aga selleks peab ta pääsema ülikallile operatsioonile.
“Ma oleksin väga õnnelik, kui ta hakkaks kuulma vähemalt nii palju, et ta näiteks mänguhoos auto alla ei põrutaks,” ohkab ema. “Aga aeg tiksub meie kahjuks.”
Signe ja Alo Koik on andnud lapse nimel nõusoleku olla oma perega avalikkuse tähelepanu all senikaua, kuni nad on korjanduse teel Oti lõikuseraha kokku saanud.
Tänavu märtsis peetakse poisi kuuendat sünnipäeva. Järgmisel aastal peaks ta minema kooli, aga millisesse? Aitab ju kuulmise taastumine kõnelemagi.
Haigekassa rahastatava implaantaadi paigaldamise operatsiooni järjekorras on Ott olnud üle aasta. Lootus sellele tänavu pääseda on väike, sest teenus on Haigekassa nimekirjas alles teist aastat ja hädalisi palju.
Kellel on õigus kuulda
Oti raviarst Katrin Kruustük, kes töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi kuulmiskeskuses, ütleb, et järjekorra seadmine on ülimalt keeruline ja valikukriteeriume palju.
“Nii nagu on üldse äärmiselt keeruline otsustada, millisele inimesele on kuulmist rohkem vaja: kas hiliskurdistunud 24-aastasele tudengile, kel õpingud alles pooleli ja elu ees, või paariaastasele lapsele, kes vajab samuti implantaati, sest muidu jääb tal kõne välja arenemata,” rääkis ta.
Kruustüki sõnul vaatavad kõrvaarstidest spetsialistid operatsiooni vajajate järjekorra kaks korda aastas üle ja iga kord tehakse selles korrektiive.
“Enam punkte koguvad need ootajad, kel on kõige suuremaid lootusi häid tulemusi saada. See ei puuduta mitte ainult patsiendi sobivust operatsiooniks, vaid ka hilisemat rehabilitatsiooni, kooli ja kodu toetust ning logopeedilist ja psühholoogilist abi,” selgitas Kruustük.
“Me võitlesime niisuguse operatsiooni Haigekassa teenuste nimekirja tänu sellele, et meil õnnestus otsustajatele selgeks teha: implantaadiga last on riigil odavam üleval pidada ja kasvatada kui kurti last.”
Arsti sõnul on Ott operatsiooniks küll igati sobiv kandidaat, kuid nimekirjas on ta siiski alles 10.—13. kohal.
Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul on tänavu plaanis kaheksa niisugust operatsiooni. Kuulmise hind on kõrge — 253 006 krooni.
Eelmisel aastal paigaldati implantaat kolmeteistkümnele ja 2002. aastal neljale lapsele.
Loho paneb õla alla
Oti tädi, Harjumaal elav Etlin Ormak on elanud oma õepoja saatusele kaasa niisama suure innuga kui ta oma ema. Temale tuli meelde, et Terminaatori solist Jaagup Kreem korraldas korjanduse kolmeaastasele kurdile tüdrukule Kristile, ja ta võttis ohjad oma kätte: helistas meediaväljaannete toimetustele.
Kohalik muusikaärimees Gunnar Loho plaanib pärast Oti loo teadasaamist Viljandi kultuurimajas heategevuskontserti, kuhu püüab kutsuda nimekaid esinejaid.
Ta mõtleb, et kui kõik õnnestub, võiks selle kontserdi salvestada, ja pärast, kui Ott jälle kuuleb, plaadi poisile mälestuseks kinkida.
Raha
Operatsiooniraha kogumise tarbeks avatud Hansapanga arve number on 221023987060. Arve omanik on Oti ema Signe Koik.
Aime Jõgi
aime@sakalakirjastus.ee
xxx
Kurdistunud poiss võitleb kuulmise eest
PM Online, 22.01.2004
Kommenteeri | Loe kommentaare
(Täpsustatud kolmapäevast artiklit!) Viieaastane Ott kaotas pärast 11-kuuselt põetud meningiiti kuulmise, kuid pärast kaheaastast operatsioonijärjekorras ootamist sai pere soovituse maksta üle 200.000 krooni maksva lõikuse eest ise, teatab Eesti Päevaleht.
Aastatepikkusest ootamisest väsinud ema Signe Koik ütles, et ei jäta enne, kui vajalik aparaat on kätte saadud.
Ema hakkas pooleteiseaastase lapsega Tallinnas kurtide koolis käima, alguses oli ise kogu aeg kaasas, siis jäi kolmeks päevaks, lõpuks tuli laps internaati jätta.
«Enne kuulmise kaotamist, 11-kuusena, ütles Ott mõne sõna, nagu emme, aitäh, tita, lausus ta. «Süda tõmbub valust kokku, kui loed, et üks sai abi ja teine sai abi ning meie ei saa.» Praegu käib Ott Tartus Hiie koolis.
Oti tädi Etlin Ormak märkis, et operatsiooni lubatakse igal aastal. «Eelmisel aastal oli ta järjekorras 11. kohal, tänavu kümnes,» ütles ta. «Meil soovitati muretseda ise raha implantaadi jaoks, kui pole võimalik enam oodata.»
Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul läheb ühele lapsele implantaadi paigaldamine maksma 253.006 krooni. «Pärast operatsiooni algab lapse kuulma ja kõnelema õpetamine, mis maksab omakorda veerand miljonit krooni,» lausus Osvet.
Osveti sõnul ei saa haigekassa järjekorda kuidagi mõjutada, sest asja otsustavad erialaarstid. Aastas on vajadus keskmiselt seitsme-kaheksa operatsiooni järele.
«Järjekorra maksimumpikkus on kolm aastat ja kaks korda aastas vaatavad kõrvaarstidest spetsialistid järjekorra üle ja koostavad uue pingerea,» lausus Osvet. «Nii võivad uued, kõrgema nõudlusega lapsed varasematest ettepoole sattuda.»
Kui inimene on Eestis sisekõrva implantaadi järjekorras olnud alla kolme aasta, siis pole tal seaduste järgi õigust taotleda haigekassa raha eest teenust välismaal.
Otile saab implantaadi muretsemiseks raha annetada pangaarvele – 221023987060 Signe Koik.
Uudised
VE: Ott – 5-aastane
Kurt poiss tahab muusikat kuulda
22.01.2004
Viieaastane kurt poiss Ott mängib oma õe ja vennaga toas lotot või arvutimänge, tantsib valju muusika saatel ja vaatab televiisorit. Ainult õue mängima ei luba ema teda minna.
“Ott ei kuule ja ilma täiskasvanuta õueminek ei ole talle lihtsalt turvaline,” selgitab ema Signe Koik.
Muusikat tajub poiss põrandalaudade kaudu ja televiisorit vaatab ta nii, et käib aeg-ajalt kõlari lähedal helivõnkeid tajumas. Pildilotos on ta aga kõige terasem ja võidab sageli.
Räägivad segakeeles
Signe Koigi sõnul on nende kodune keel segakeel, mille kõnelemiseks kuuljad lapsed, kaheksa-aastane Willem ja kaheaastane Anly kasutavad võrdselt nii kõnet kui viipeid. Mõnikord viiplevad nad harjumusest omavahel ka siis, kui Ott on teises toas.
Terve pere ootab pikisilmi seda aega, mil Ott taas kuuleb nagu sündideski — kurdiks jäi ta 11-kuuselt põetud meningiidi tagajärjel —, aga selleks peab ta pääsema ülikallile operatsioonile.
“Ma oleksin väga õnnelik, kui ta hakkaks kuulma vähemalt nii palju, et ta näiteks mänguhoos auto alla ei põrutaks,” ohkab ema. “Aga aeg tiksub meie kahjuks.”
Signe ja Alo Koik on andnud lapse nimel nõusoleku olla oma perega avalikkuse tähelepanu all senikaua, kuni nad on korjanduse teel Oti lõikuseraha kokku saanud.
Tänavu märtsis peetakse poisi kuuendat sünnipäeva. Järgmisel aastal peaks ta minema kooli, aga millisesse? Aitab ju kuulmise taastumine kõnelemagi.
Haigekassa rahastatava implaantaadi paigaldamise operatsiooni järjekorras on Ott olnud üle aasta. Lootus sellele tänavu pääseda on väike, sest teenus on Haigekassa nimekirjas alles teist aastat ja hädalisi palju.
Kellel on õigus kuulda
Oti raviarst Katrin Kruustük, kes töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi kuulmiskeskuses, ütleb, et järjekorra seadmine on ülimalt keeruline ja valikukriteeriume palju.
“Nii nagu on üldse äärmiselt keeruline otsustada, millisele inimesele on kuulmist rohkem vaja: kas hiliskurdistunud 24-aastasele tudengile, kel õpingud alles pooleli ja elu ees, või paariaastasele lapsele, kes vajab samuti implantaati, sest muidu jääb tal kõne välja arenemata,” rääkis ta.
Kruustüki sõnul vaatavad kõrvaarstidest spetsialistid operatsiooni vajajate järjekorra kaks korda aastas üle ja iga kord tehakse selles korrektiive.
“Enam punkte koguvad need ootajad, kel on kõige suuremaid lootusi häid tulemusi saada. See ei puuduta mitte ainult patsiendi sobivust operatsiooniks, vaid ka hilisemat rehabilitatsiooni, kooli ja kodu toetust ning logopeedilist ja psühholoogilist abi,” selgitas Kruustük.
“Me võitlesime niisuguse operatsiooni Haigekassa teenuste nimekirja tänu sellele, et meil õnnestus otsustajatele selgeks teha: implantaadiga last on riigil odavam üleval pidada ja kasvatada kui kurti last.”
Arsti sõnul on Ott operatsiooniks küll igati sobiv kandidaat, kuid nimekirjas on ta siiski alles 10.—13. kohal.
Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul on tänavu plaanis kaheksa niisugust operatsiooni. Kuulmise hind on kõrge — 253 006 krooni.
Eelmisel aastal paigaldati implantaat kolmeteistkümnele ja 2002. aastal neljale lapsele.
Loho paneb õla alla
Oti tädi, Harjumaal elav Etlin Ormak on elanud oma õepoja saatusele kaasa niisama suure innuga kui ta oma ema. Temale tuli meelde, et Terminaatori solist Jaagup Kreem korraldas korjanduse kolmeaastasele kurdile tüdrukule Kristile, ja ta võttis ohjad oma kätte: helistas meediaväljaannete toimetustele.
Kohalik muusikaärimees Gunnar Loho plaanib pärast Oti loo teadasaamist Viljandi kultuurimajas heategevuskontserti, kuhu püüab kutsuda nimekaid esinejaid.
Ta mõtleb, et kui kõik õnnestub, võiks selle kontserdi salvestada, ja pärast, kui Ott jälle kuuleb, plaadi poisile mälestuseks kinkida.
Raha
Operatsiooniraha kogumise tarbeks avatud Hansapanga arve number on 221023987060. Arve omanik on Oti ema Signe Koik.
Aime Jõgi
aime@sakalakirjastus.ee
xxx
Kurdistunud poiss võitleb kuulmise eest
PM Online, 22.01.2004
Kommenteeri | Loe kommentaare
Aastatepikkusest ootamisest väsinud ema Signe Koik ütles, et ei jäta enne, kui vajalik aparaat on kätte saadud.
Ema hakkas pooleteiseaastase lapsega Tallinnas kurtide koolis käima, alguses oli ise kogu aeg kaasas, siis jäi kolmeks päevaks, lõpuks tuli laps internaati jätta.
«Enne kuulmise kaotamist, 11-kuusena, ütles Ott mõne sõna, nagu emme, aitäh, tita, lausus ta. «Süda tõmbub valust kokku, kui loed, et üks sai abi ja teine sai abi ning meie ei saa.» Praegu käib Ott Tartus Hiie koolis.
Oti tädi Etlin Ormak märkis, et operatsiooni lubatakse igal aastal. «Eelmisel aastal oli ta järjekorras 11. kohal, tänavu kümnes,» ütles ta. «Meil soovitati muretseda ise raha implantaadi jaoks, kui pole võimalik enam oodata.»
Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul läheb ühele lapsele implantaadi paigaldamine maksma 253.006 krooni. «Pärast operatsiooni algab lapse kuulma ja kõnelema õpetamine, mis maksab omakorda veerand miljonit krooni,» lausus Osvet.
Osveti sõnul ei saa haigekassa järjekorda kuidagi mõjutada, sest asja otsustavad erialaarstid. Aastas on vajadus keskmiselt seitsme-kaheksa operatsiooni järele.
«Järjekorra maksimumpikkus on kolm aastat ja kaks korda aastas vaatavad kõrvaarstidest spetsialistid järjekorra üle ja koostavad uue pingerea,» lausus Osvet. «Nii võivad uued, kõrgema nõudlusega lapsed varasematest ettepoole sattuda.»
Kui inimene on Eestis sisekõrva implantaadi järjekorras olnud alla kolme aasta, siis pole tal seaduste järgi õigust taotleda haigekassa raha eest teenust välismaal.
Otile saab implantaadi muretsemiseks raha annetada pangaarvele – 221023987060 Signe Koik.