Velda Otsus alustas oma karjääri tantsijana ja oli «Vanemuise» balleti esibaleriin juba aastast 1932. Tema tantsijakarjäär kestis kuni 1950. aastateni.
Tantsimisega paralleelselt hakkas Otsus tegema ka draamarolle.
«Vanemuise» sõnalavastuste tähtrollid 1950. aastatel tulid Velda Otsuselt.
«Tabamata ime» Lilli Ellerti, «Mauruse kooli» Ramilda, «Nukukodu» Nora ja «Raudse kodu» Iige kõrval olid juba siis laval ka Otsuse kuulsad poisterollid, eesotsas «Kevade» Kuslapiga.
Tallinna Draamateatris töötas Otsus 1961. aastast. Sellest perioodist jäid vaatajate mällu «Kahekesi kiigel» Gittel koos Ants Eskolaga ja Ropsi Jüri koos Salme Reegi Ropsiga.
Väga õnnelik lavaaeg oli Otsusele 1970. aastad, kus tema täisõitsengut imetleti Draamateatri «Mustas komöödias» ja «Meie nooruse lindudes», «Kassimängus» ja «Pühas Susannas», «Richard III», «Roosiaias» ning lavastuses «Harold ja Maude».
Külalisnäitlejana säras ta Noorsoteatris Šapiro «Kirsiaia» Šarlottana, oma vanas koduteatris «Vanemuises» mängis ta Edith Piaffi ja Sarah Bernardt´i.
Velda Otsusel oli Eesti teatrielus eriline, talle ainuomane positsioon.
Olles ise oma isiku privaatsuse ja suveräänsuse kaitsel ülimalt printsipiaalne, suutis ta näitlejana ülimat, mida selles elukutses võib saavutada – ta mängis end väga isiklikult teda laval näinud inimeste hinge.
Toimetas Rando Tooming, PM online
|
VE: Otsus, Velda – baleriin ja näitleja
16.08.2006 14:24
Nädalapäevad enne oma 93. sünnipäeva lahkus legendaarne näitleja Velda Otsus, Eesti teatri suurtest nimedest salapäraseim, teatas Eesti Teatriliit.
Foto: Tõnu Tormis
Velda Otsus alustas oma karjääri tantsijana ja oli «Vanemuise» balleti esibaleriin juba aastast 1932. Tema tantsijakarjäär kestis kuni 1950. aastateni.
Tantsimisega paralleelselt hakkas Otsus tegema ka draamarolle.
«Vanemuise» sõnalavastuste tähtrollid 1950. aastatel tulid Velda Otsuselt.
«Tabamata ime» Lilli Ellerti, «Mauruse kooli» Ramilda, «Nukukodu» Nora ja «Raudse kodu» Iige kõrval olid juba siis laval ka Otsuse kuulsad poisterollid, eesotsas «Kevade» Kuslapiga.
Tallinna Draamateatris töötas Otsus 1961. aastast. Sellest perioodist jäid vaatajate mällu «Kahekesi kiigel» Gittel koos Ants Eskolaga ja Ropsi Jüri koos Salme Reegi Ropsiga.
Väga õnnelik lavaaeg oli Otsusele 1970. aastad, kus tema täisõitsengut imetleti Draamateatri «Mustas komöödias» ja «Meie nooruse lindudes», «Kassimängus» ja «Pühas Susannas», «Richard III», «Roosiaias» ning lavastuses «Harold ja Maude».
Külalisnäitlejana säras ta Noorsoteatris Šapiro «Kirsiaia» Šarlottana, oma vanas koduteatris «Vanemuises» mängis ta Edith Piaffi ja Sarah Bernardt´i.
Velda Otsusel oli Eesti teatrielus eriline, talle ainuomane positsioon.
Olles ise oma isiku privaatsuse ja suveräänsuse kaitsel ülimalt printsipiaalne, suutis ta näitlejana ülimat, mida selles elukutses võib saavutada – ta mängis end väga isiklikult teda laval näinud inimeste hinge.
Toimetas Rando Tooming, PM online