«Rein Otsasoni elutöö oli krooni taastamine!»Juhan Aare ja Allar Viivik,
SLÕL, 2. november 2004
«Tal tuli lahendada ülesanne: trükkida olematule riigile olematu raha eest kiiresti ja kvaliteetselt kroone,» iseloomustab laupäeval surnud Eesti Panga ekspresidendi Rein Otsasoni elutööd ajakirjanik
«Rein Otsason helistas mulle neljapäeval,» räägib Aare viimaseks jäänud kontaktist Krediidipanga juhiga. «Ta oli väga reibas ja rõõmus. Rääkis, et tuli Türgist puhkuselt.» Edasi tegid nad tulevikuplaane.
Juhan Aare uuris, millal võiks teha pika videointervjuu ta uuele filmile «Eestlased Kremlis». Rein Otsasonile sobis hästi 25. november. Lepitigi kokku, et kohtutakse Toompeal omaaegse ministrite nõukogu ruumides.
Paraku sai Aare pühapäeva hommikul kurva uudise: ootamatu südamerike viis 73aastase Rein Otsasoni elavate hulgast. «Ta tervis oli viimastel aastatel veidi heitlik,» möönab Aare. «Aga neljapäeval pakatas mees küll elurõõmust.»
Õnneks jõudis Otsason mullu Eesti Raadios linti rääkida ligi poolteist tundi mälestusi aastatest 1988-91, s.o. Nõukogude Liidu lagunemisest ja Eesti krooni ettevalmistamisest. Samuti on Aarel kasutada 1990. aasta videointervjuu.
Mehed tutvusid 1988. aastal, kui Otsason juhtis plaanikomiteed ning ajakirjanik Aare oli Eesti Ülemnõukogu saadik. Koos valiti nad ka Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi saadikuteks. Samal ajal tuli Otsasonil asuda kaheks aastaks taasloodud Eesti Panga presidendiks. Aare sõnul oli just tema sõnal erilist kaalu, et me saaksime krooni, mitte ostutšekid või mõne muu vaheraha. «Kõigutamatu kroonipooldaja, kes oskas kõik vastased argumenteeritult pareerida,» iseloomustab Aare teda. Lõpuks langetati 1989. aastal paljuski toonase valitsusjuhi Indrek Toome eestvõttel otsus: teeme krooni!
Uuesti kohtuti 1999. aastal Juhan Aare «Fosforiidisõja» esitlusel. Koos sündis idee kirjutada raamat «Päästetud kroon».
Aare möönab, et võhikule võis Rein Otsason tunduda kuivikust teadusemehena. «Paraku on majandus ja raha väga tõsised teemad, kus palju nalja ei saa,» ütleb ta. Samas avanes majandusmees kitsamas koduses ringis väga hea huumoritundjana. Aare sõnul võis ta lihtsalt n.-ö. kildu visata. Sageli ei nauditud mitte koostööd, vaid põnevaid detaile ja lihtsalt suhtlemist.
«Hea suhtleja on ka Reinu abikaasa Valentina,» ütleb Aare ja lisab, et heatujuline daam pakkus külalistele alati häid toite. Erilise lemmikuna meenutab ajakirjanik oivalist tatraputru. «Ja mis seal salata. Söögi alla võtsime ka väikese napsi,» tunnistab Aare. Kuid mitte kunagi üle ühe pitsi, sest Rein Otsason oli sellega väga tagasihoidlik.
Rein Otsason 1931-2004
Rein Otsason sündis 24. mail 1931. aastal Tartus. Lõpetas 1954. aastal toonase TPI majandusteaduskonna, oli Teaduste Akadeemia teadur ja vanemteadur. 1980-84 Nõukogude Liidu Ungari saatkonna majandusekspert. 1984-88 Teaduste Akadeemia majandusinstituudi direktor, hiljem plaanikomitee ja Eesti Panga juht. Aastast 1992 juhtis presidendi ja nõukogu esimehena Eesti Krediidipanka. Otsason suri 30. oktoobril.
Elutark ja tagasihoidlik inimene
«Rein Otsasoni olemisest õhkus rahulikkust, tasakaalukust ja elutarkust,» ütleb Krediidipanga turundusosakonna juht Priit Põiklik. «Mulle on meelde jäänud tema kavalavõitu naeratus, kuid samas polnud temas põrmugi kavalust selle halvemas mõttes.» Vastupidi, Otsason oli hoopis avameelne ja tagasihoidlik, isegi kokkuhoidlik mees. Tema elustiilis polnud midagi priiskavat.
xxx
| |
|
 |
Rein Otsason
Foto: Urmas Luik |
|
Rein Otsason
31.10.2004 17:37BNS
Taasloodud Eesti Panga esimene president, rahareformi üks ettevalmistajaid majandusteadlane Rein Otsason on surnud.
Tänavu mais 73 aastaseks saanud Otsason suri laupäeva õhtul ootamatult terviserikke tagajärjel.
Rein Otsason sündis 1931. aastal Tartus, lõpetas 1954. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ja kaitses 1984. aastal majandusdoktori kraadi.
Aastatel 1988-1989 töötas ta riikliku plaanikomitee esimehena ja 1989-1991 Eesti Panga presidendina. Kuni viimase ajani tegutses ta aktiivselt Krediidipanga nõukogu esimehena.
President annetas Otsasonile 2003. aastal Riigivapi teenetemärgi Eesti rahareformi korraldamise eest, ta oli Res Publica liige ja kandideeris edukalt viimastel riigikogu valimistel, kuid loobus kohast Toompeal töö kasuks Krediidipangas.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Otsason, Rein – taasloodud Eesti Panga president, rahareformi ettevalmistaja
Juhan Aare uuris, millal võiks teha pika videointervjuu ta uuele filmile «Eestlased Kremlis». Rein Otsasonile sobis hästi 25. november. Lepitigi kokku, et kohtutakse Toompeal omaaegse ministrite nõukogu ruumides.
Paraku sai Aare pühapäeva hommikul kurva uudise: ootamatu südamerike viis 73aastase Rein Otsasoni elavate hulgast. «Ta tervis oli viimastel aastatel veidi heitlik,» möönab Aare. «Aga neljapäeval pakatas mees küll elurõõmust.»
Õnneks jõudis Otsason mullu Eesti Raadios linti rääkida ligi poolteist tundi mälestusi aastatest 1988-91, s.o. Nõukogude Liidu lagunemisest ja Eesti krooni ettevalmistamisest. Samuti on Aarel kasutada 1990. aasta videointervjuu.
Mehed tutvusid 1988. aastal, kui Otsason juhtis plaanikomiteed ning ajakirjanik Aare oli Eesti Ülemnõukogu saadik. Koos valiti nad ka Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi saadikuteks. Samal ajal tuli Otsasonil asuda kaheks aastaks taasloodud Eesti Panga presidendiks. Aare sõnul oli just tema sõnal erilist kaalu, et me saaksime krooni, mitte ostutšekid või mõne muu vaheraha. «Kõigutamatu kroonipooldaja, kes oskas kõik vastased argumenteeritult pareerida,» iseloomustab Aare teda. Lõpuks langetati 1989. aastal paljuski toonase valitsusjuhi Indrek Toome eestvõttel otsus: teeme krooni!
Uuesti kohtuti 1999. aastal Juhan Aare «Fosforiidisõja» esitlusel. Koos sündis idee kirjutada raamat «Päästetud kroon».
Aare möönab, et võhikule võis Rein Otsason tunduda kuivikust teadusemehena. «Paraku on majandus ja raha väga tõsised teemad, kus palju nalja ei saa,» ütleb ta. Samas avanes majandusmees kitsamas koduses ringis väga hea huumoritundjana. Aare sõnul võis ta lihtsalt n.-ö. kildu visata. Sageli ei nauditud mitte koostööd, vaid põnevaid detaile ja lihtsalt suhtlemist.
«Hea suhtleja on ka Reinu abikaasa Valentina,» ütleb Aare ja lisab, et heatujuline daam pakkus külalistele alati häid toite. Erilise lemmikuna meenutab ajakirjanik oivalist tatraputru. «Ja mis seal salata. Söögi alla võtsime ka väikese napsi,» tunnistab Aare. Kuid mitte kunagi üle ühe pitsi, sest Rein Otsason oli sellega väga tagasihoidlik.
Rein Otsason 1931-2004
Rein Otsason sündis 24. mail 1931. aastal Tartus. Lõpetas 1954. aastal toonase TPI majandusteaduskonna, oli Teaduste Akadeemia teadur ja vanemteadur. 1980-84 Nõukogude Liidu Ungari saatkonna majandusekspert. 1984-88 Teaduste Akadeemia majandusinstituudi direktor, hiljem plaanikomitee ja Eesti Panga juht. Aastast 1992 juhtis presidendi ja nõukogu esimehena Eesti Krediidipanka. Otsason suri 30. oktoobril.
Elutark ja tagasihoidlik inimene
«Rein Otsasoni olemisest õhkus rahulikkust, tasakaalukust ja elutarkust,» ütleb Krediidipanga turundusosakonna juht Priit Põiklik. «Mulle on meelde jäänud tema kavalavõitu naeratus, kuid samas polnud temas põrmugi kavalust selle halvemas mõttes.» Vastupidi, Otsason oli hoopis avameelne ja tagasihoidlik, isegi kokkuhoidlik mees. Tema elustiilis polnud midagi priiskavat.
Foto: Urmas Luik
Rein Otsason
31.10.2004 17:37BNS
Tänavu mais 73 aastaseks saanud Otsason suri laupäeva õhtul ootamatult terviserikke tagajärjel.
Rein Otsason sündis 1931. aastal Tartus, lõpetas 1954. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ja kaitses 1984. aastal majandusdoktori kraadi.
Aastatel 1988-1989 töötas ta riikliku plaanikomitee esimehena ja 1989-1991 Eesti Panga presidendina. Kuni viimase ajani tegutses ta aktiivselt Krediidipanga nõukogu esimehena.
President annetas Otsasonile 2003. aastal Riigivapi teenetemärgi Eesti rahareformi korraldamise eest, ta oli Res Publica liige ja kandideeris edukalt viimastel riigikogu valimistel, kuid loobus kohast Toompeal töö kasuks Krediidipangas.