Oonurmikute tegemised
Oonurme segakoorist ja laululastest, Avinurme meeskoorist ja naiskoorist ning Ida-Virumaa poistekoorist saab advendiajal tuntud koorijuhi Ants Üleoja juhendamisel suur laulev pere, kes annab Virumaa kirikutes viis kontserti.
Kontserdisari algab 30. novembril advenditule süütamisega Avinurme kirikus, kus liigutakse põlevate küünaldega läbi alevi kultuurikeskusesse avakontserti andma. Teisel advendil esinetakse Jõhvi ja Pühajõe kirikus ning kolmandal Viru-Jaakobi ja Rakvere Kolmainu kirikus.
Tegemist on väljaspool pealinna toimuva ainulaadse ettevõtmisega, kus eri kooriliikidest moodustatakse suure kõlaga 150-liikmeline segakoor. “Päris võimas,” tunnistab Üleoja kõrval projekt-kontsertkoori juhendav Oonurme segakoori dirigent Elo Kaarepere pärast Avinurmes peetud esimest ühisproovi. “Minul tekitas see täitsa külmajudinaid!”
Ettevõtmise idee sündis tänavu suvel Oonurme laulupäeval innustatuna ühislaulmise fenomenist, märgib Ida-Virumaa trafaretset ja üksluisevõitu koorielu elavdava projekti juht Mare Rennel. Selsamal kooripäeval tulid Oonurme segakoori lauljad esimest korda lavale koos oma lastega, kes nüüdki emmede ja isside kõrval proovi teevad, et esimese advendi ajal Avinurmes esineda.
Oonurme orel
Reedeõhtusest kooriproovist Oonurme vanas koolimajas õhkub idülli, mille olemasolugi siin maapääl üks linnainimene unustanud on. Õuekülmas heliseb vaikus, toasoojas Oonurme “orel”: suured ja väikesed lauljad on endid kui oreliviled ritta seadnud, jütsid esireas, emmed selja taga ning issid üle nende peade dirigendi poole kiikamas. “Vaata tädi Elo poole!” antakse alla meetri meestele enne laulustarti õige suund kätte.
“Oh, kuu-uu-sepuu! Oh, kuu-uu-sepuu,” laulab “orel” ja kõige väiksem orelivile, 1,8aastane Lotta vaatab ema Kaiti sülest, kuidas tädi Elo dirigendikäed õhku suuri lumepalle joonistavad.
14aastane Siim on veendunud, et temastki saab aasta jagu vanema õe Kärdi ning isa Riho ja ema Raeli kombel peagi täieõiguslik kooriliige. Kui sama meelt on ka Siimu õed Epp ja Tuule Sireli ning väikevend Mattias, kes samuti Avinurme kontsertreisi kaasa teevad, on sellest perest oodata Oonurme segakoorile arvestatavat järelkasvu. Viielapselise pere ema Raeli arvestuste kohaselt on Oonurme segakoori lauljatel sündinud koori tegutsemise ajal kokku üle 20 lapse.
Oonurme koor on koos ema Evega proovi tulnud Taneliga täpselt ühevanune – suvel saavad mõlemad 9aastaseks.
Kui nii mõnelgi Ida-Viru südames elaval inimesel jääb kodu-ukse eest veidi kaugemal toimuv üritus nägemata, sest kes see nii pikka maad viitsib ette võtta, siis Ida-Viru ääremaa ääremaal elavate oonurmekatele tähendab “Advendivalguse” kontsertreis sadu ja sadu kilomeetreid bussis loksumist. “Me oleme sellega harjunud, et kui tahad siit kusagile minna, pead sõitma,” märgib Eve.
Oonurmekate reedene kooriproov lõpeb sünnipäevalauluga oma dirigentidele ja kooriasutajatele Ants Üleojale ja Elo Kaareperele.
“Ma polegi seda laulu nii mõnusas ettekandes kuulnud,” tähendab Üleoja vargsi silmanurka pühkides. “Teil pole juhendajaid vajagi!”
TIIA LINNARD
Teisipäev, 25.11.2003
xxx
Oonurme laulupidu
Kui tuleb juttu Oonurmest, meenub mulle ikka Tudulinna endise vallavanema Avar Penteli juhatus, kuidas Oonurmet üles leida: “Tudulinnast sõitke edasi nii kaua, kuni teile tundub, et olete ära eksinud – ümberringi on ainult metsa ja tsivilisatsioonist ei paista jälgegi olevat. Kui see tunne teil tekib, võite olla kindlad, et jõuate peagi Oonurme. Et seal ka rahvast elab ja et nad nii hästi laulda mõistavad, ei oska te aimatagi.”
Kolmekümne majapidamisega Oonurmes on elanike pideva vähenemise tagajärjeks see, et külas pole enam kooli, isegi kauplust mitte ning puudub regulaarne bussiühendus keskusega.
Kõigele vaatamata tegutseb külas elujõuline segakoor, kus meelsasti laulavad ka noored mehed, on originaalne orelivilesid meenutav laululava, kus üle aasta peetakse laulupäeva, mille populaarsus üha kasvab.
Oonurmel on vedanud: tuntud koorijuht, suurte laulupidude üldjuht, Eesti muusikaakadeemia professor Ants Üleoja pole mitte üksnes Oonurme lähedalt Raja külast pärit, vaid ka kodukandi tuline patrioot.
Raja külas elab Üleoja koorijuhist tütar Elo Kaarepere, kellega koos ta asutas Oonurme segakoori ning pani kohalike entusiastide abiga aluse küla laulupäevale.
Oma vaimusädeluse ja entusiasmiga paneb koorilaulurüütel Ants Üleoja külarahva ja kohalikud ametnikud kaasa lööma, olles ise eeskujuks.
Selle nimel, et möödunudlaupäevane laulupäev õnnestuks, jõudis Üleoja kõikjale: korraldas proove ja rongkäiku, viskas nalja kaupmeeste arvel, juhatas koore, aitas kontsertmeistril Lilian Pärtnal noodilehti pöörata, saatis ise klaveril koori ning kantseldas lapselast, kui taktikepp oli tütre käes.
Peale kohaliku segakoori võtsid peost osa koorid Avinurmest,
Atsalamast, Lüganuselt, Kiviõlist, Roelast ja Rakverest, puhkpilliorkestrid Avinurmest ja Mäetaguselt, naisrahvatantsurühm Tudulinnast. Alalise külalisena oli ka seekord Tallinnast kohal EKE inseneride meeskoor, mis tegutseb Ants Üleoja ja tema abikaasa Saari Tamme käe all.
Pidu juhtis “oma poiss” – Rannapungerjalt pärit, sõja ajal Oonurmes elanud endine Estonia teatri solist ja näitejuht Tiit Tralla.
Peol kõlanud igihaljastes lauludes on tavainimestele lähedast helikeelt ja aegumatut sõnumit. Kuidagi eriliselt oskab laulu mõtet oma Avinurme naiskoorilt välja võluda dirigent Maris Laht.
Oonurmelaste ettevõtmisel võimendus toetas, mitte ei seganud kõla. Ida-Virumaal polegi see nii tavaline.
Palju käinud ja näinud ETV operaator Peeter Ülevain, kes jäädvustas pidu saatesarja “Osoon” tarvis, leidis, et laulupidu väikeses metsakülas on erakordne nähtus Eesti kultuurielus.
Maakonna külaliikumise eestvedaja Krista Pedak tõdes rõõmuga, et üritusele andis väge ja haaret see, et korraldamisel lõi kaasa kogu külarahvas eesotsas külavanema Thea Lepasaarega. Muidugi ka Tudulinna vallavalitsuse, Tudu metskonna ja Eesti Kultuurkapitali toetus.
Haltuuramaiguta, oma ja ehtne, kodune ja lahe pidu täis ilusat laulu, puhkpillimuusikat ja rahvatantsu näitas veel kord, et inimesed, kes kannavad hinges tegemislusti, pole kusagile kadunud.
Toetuseta jäänud entusiastid kaovad Ida-Viru suurtest keskustest, seega paremad päevad Vargamäel (loe: maal) pole möödas.
ARVO LEKK
Põhjarannik, neljapäev, 24.07.2003
Uudised
VE: Oonurme küla
Oonurmikute tegemised
Oonurme segakoorist ja laululastest, Avinurme meeskoorist ja naiskoorist ning Ida-Virumaa poistekoorist saab advendiajal tuntud koorijuhi Ants Üleoja juhendamisel suur laulev pere, kes annab Virumaa kirikutes viis kontserti.
Kontserdisari algab 30. novembril advenditule süütamisega Avinurme kirikus, kus liigutakse põlevate küünaldega läbi alevi kultuurikeskusesse avakontserti andma. Teisel advendil esinetakse Jõhvi ja Pühajõe kirikus ning kolmandal Viru-Jaakobi ja Rakvere Kolmainu kirikus.
Tegemist on väljaspool pealinna toimuva ainulaadse ettevõtmisega, kus eri kooriliikidest moodustatakse suure kõlaga 150-liikmeline segakoor. “Päris võimas,” tunnistab Üleoja kõrval projekt-kontsertkoori juhendav Oonurme segakoori dirigent Elo Kaarepere pärast Avinurmes peetud esimest ühisproovi. “Minul tekitas see täitsa külmajudinaid!”
Ettevõtmise idee sündis tänavu suvel Oonurme laulupäeval innustatuna ühislaulmise fenomenist, märgib Ida-Virumaa trafaretset ja üksluisevõitu koorielu elavdava projekti juht Mare Rennel. Selsamal kooripäeval tulid Oonurme segakoori lauljad esimest korda lavale koos oma lastega, kes nüüdki emmede ja isside kõrval proovi teevad, et esimese advendi ajal Avinurmes esineda.
Oonurme orel
Reedeõhtusest kooriproovist Oonurme vanas koolimajas õhkub idülli, mille olemasolugi siin maapääl üks linnainimene unustanud on. Õuekülmas heliseb vaikus, toasoojas Oonurme “orel”: suured ja väikesed lauljad on endid kui oreliviled ritta seadnud, jütsid esireas, emmed selja taga ning issid üle nende peade dirigendi poole kiikamas. “Vaata tädi Elo poole!” antakse alla meetri meestele enne laulustarti õige suund kätte.
“Oh, kuu-uu-sepuu! Oh, kuu-uu-sepuu,” laulab “orel” ja kõige väiksem orelivile, 1,8aastane Lotta vaatab ema Kaiti sülest, kuidas tädi Elo dirigendikäed õhku suuri lumepalle joonistavad.
14aastane Siim on veendunud, et temastki saab aasta jagu vanema õe Kärdi ning isa Riho ja ema Raeli kombel peagi täieõiguslik kooriliige. Kui sama meelt on ka Siimu õed Epp ja Tuule Sireli ning väikevend Mattias, kes samuti Avinurme kontsertreisi kaasa teevad, on sellest perest oodata Oonurme segakoorile arvestatavat järelkasvu. Viielapselise pere ema Raeli arvestuste kohaselt on Oonurme segakoori lauljatel sündinud koori tegutsemise ajal kokku üle 20 lapse.
Oonurme koor on koos ema Evega proovi tulnud Taneliga täpselt ühevanune – suvel saavad mõlemad 9aastaseks.
Kui nii mõnelgi Ida-Viru südames elaval inimesel jääb kodu-ukse eest veidi kaugemal toimuv üritus nägemata, sest kes see nii pikka maad viitsib ette võtta, siis Ida-Viru ääremaa ääremaal elavate oonurmekatele tähendab “Advendivalguse” kontsertreis sadu ja sadu kilomeetreid bussis loksumist. “Me oleme sellega harjunud, et kui tahad siit kusagile minna, pead sõitma,” märgib Eve.
Oonurmekate reedene kooriproov lõpeb sünnipäevalauluga oma dirigentidele ja kooriasutajatele Ants Üleojale ja Elo Kaareperele.
“Ma polegi seda laulu nii mõnusas ettekandes kuulnud,” tähendab Üleoja vargsi silmanurka pühkides. “Teil pole juhendajaid vajagi!”
TIIA LINNARD
Teisipäev, 25.11.2003
xxx
Oonurme laulupidu
Kui tuleb juttu Oonurmest, meenub mulle ikka Tudulinna endise vallavanema Avar Penteli juhatus, kuidas Oonurmet üles leida: “Tudulinnast sõitke edasi nii kaua, kuni teile tundub, et olete ära eksinud – ümberringi on ainult metsa ja tsivilisatsioonist ei paista jälgegi olevat. Kui see tunne teil tekib, võite olla kindlad, et jõuate peagi Oonurme. Et seal ka rahvast elab ja et nad nii hästi laulda mõistavad, ei oska te aimatagi.”
Kolmekümne majapidamisega Oonurmes on elanike pideva vähenemise tagajärjeks see, et külas pole enam kooli, isegi kauplust mitte ning puudub regulaarne bussiühendus keskusega.
Kõigele vaatamata tegutseb külas elujõuline segakoor, kus meelsasti laulavad ka noored mehed, on originaalne orelivilesid meenutav laululava, kus üle aasta peetakse laulupäeva, mille populaarsus üha kasvab.
Oonurmel on vedanud: tuntud koorijuht, suurte laulupidude üldjuht, Eesti muusikaakadeemia professor Ants Üleoja pole mitte üksnes Oonurme lähedalt Raja külast pärit, vaid ka kodukandi tuline patrioot.
Raja külas elab Üleoja koorijuhist tütar Elo Kaarepere, kellega koos ta asutas Oonurme segakoori ning pani kohalike entusiastide abiga aluse küla laulupäevale.
Oma vaimusädeluse ja entusiasmiga paneb koorilaulurüütel Ants Üleoja külarahva ja kohalikud ametnikud kaasa lööma, olles ise eeskujuks.
Selle nimel, et möödunudlaupäevane laulupäev õnnestuks, jõudis Üleoja kõikjale: korraldas proove ja rongkäiku, viskas nalja kaupmeeste arvel, juhatas koore, aitas kontsertmeistril Lilian Pärtnal noodilehti pöörata, saatis ise klaveril koori ning kantseldas lapselast, kui taktikepp oli tütre käes.
Peale kohaliku segakoori võtsid peost osa koorid Avinurmest,
Atsalamast, Lüganuselt, Kiviõlist, Roelast ja Rakverest, puhkpilliorkestrid Avinurmest ja Mäetaguselt, naisrahvatantsurühm Tudulinnast. Alalise külalisena oli ka seekord Tallinnast kohal EKE inseneride meeskoor, mis tegutseb Ants Üleoja ja tema abikaasa Saari Tamme käe all.
Pidu juhtis “oma poiss” – Rannapungerjalt pärit, sõja ajal Oonurmes elanud endine Estonia teatri solist ja näitejuht Tiit Tralla.
Peol kõlanud igihaljastes lauludes on tavainimestele lähedast helikeelt ja aegumatut sõnumit. Kuidagi eriliselt oskab laulu mõtet oma Avinurme naiskoorilt välja võluda dirigent Maris Laht.
Oonurmelaste ettevõtmisel võimendus toetas, mitte ei seganud kõla. Ida-Virumaal polegi see nii tavaline.
Palju käinud ja näinud ETV operaator Peeter Ülevain, kes jäädvustas pidu saatesarja “Osoon” tarvis, leidis, et laulupidu väikeses metsakülas on erakordne nähtus Eesti kultuurielus.
Maakonna külaliikumise eestvedaja Krista Pedak tõdes rõõmuga, et üritusele andis väge ja haaret see, et korraldamisel lõi kaasa kogu külarahvas eesotsas külavanema Thea Lepasaarega. Muidugi ka Tudulinna vallavalitsuse, Tudu metskonna ja Eesti Kultuurkapitali toetus.
Haltuuramaiguta, oma ja ehtne, kodune ja lahe pidu täis ilusat laulu, puhkpillimuusikat ja rahvatantsu näitas veel kord, et inimesed, kes kannavad hinges tegemislusti, pole kusagile kadunud.
Toetuseta jäänud entusiastid kaovad Ida-Viru suurtest keskustest, seega paremad päevad Vargamäel (loe: maal) pole möödas.
ARVO LEKK
Põhjarannik, neljapäev, 24.07.2003