Ojamaa põlevkivimaardla varusid ja väärtuslikkust arvestades pole kahtlust, et põlevkivi hakatakse seal varem või hiljem kaevandama niikuinii. Kui mitte Viru Keemia Grupp, siis Eesti Põlevkivi või keegi kolmas.
OÜ Viru Keemia Grupp taotleb Ojamaale põlevkivi kaevandamisluba 2002. aasta sügisest. Et Mäetaguse vallavolikogu keskkonnamõjule antud hinnangut piisavaks ei pidanud, tehti selle täiendamiseks lisauuringuid. Üleeile õhtul olid OÜ VKG Aidu Oil juhid Kiikla rahvamajas valmis kõigile küsimustele vastama.
Vald kindlustab seljatagust
Mäetaguse vallajuhte paneb muretsema ennekõike kartus selle ees, mida võib kaevandamine kaasa tuua lähedal asuva Muraka looduskaitseala jaoks. Seda enam, et kaevandamisala piir ulatub kaitseala lahustükile.
“Need küsimused, mis on esile kerkinud seoses Viru kaevanduse tööga Kalina soo all ja Estonia kaevanduse tööga Selisoo ääres, Ojamaa kohta tehtud uurimustes ja hinnangutes kahjuks vastust ei ole saanud,” tõdes vallavolikogu esimees Jaan Surva.
Suuresti põlevkivi ressursimaksust elatuv Mäetaguse vald ei ole Ojamaa põlevkivikaevandusele sugugi põhimõtteliselt vastu. Küll aga tahetakse kaevanduse arendajalt varasemast rohkem garantiisid. Mis tähendab põhjalikke ja igakülgseid uuringuid.
“Kuigi vald saab ressursimaksust enamuse, läheb 30 protsenti sellest riigile,” ütles Surva. “Selle rahaga peaks tegema uuringuid. Vald on valmis ka omalt poolt raha lisama.”
Kaevandust on vaja uue õlitehase jaoks
“Kaevandamine ei ole meie äri,” toonitas VKG juhatuse liige Jaanus Purga oma ettevõtmise erinevust Merko Kaevanduste omast. “Kaevandust on meile vaja selleks, et saada õlitootmise jaoks kivi.”
Ojamaal aastal 2010 käiku anda plaanitav õlitehas tähendab meie põlevkiviõli tootmises täiesti uut suunda, selgitas Purga. Uus, Kanada päritolu tehnoloogia on maailmas moodsaim ning praegu meil kasutatavaga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum.
Keskkonna seisukohalt on oluline, et tootmisest järele jäävast poolkoksist põletatakse jääkorgaanika välja, misjärel võib poolkoksi ka Euroopa normide järgi inertseks jäätmeks pidada ja ladestada. “Ladestamisele ei lähe mitte poolkoks, vaid niinimetatud osaliselt põletatud jääk, mille üldsüsiniku sisaldus on alla tavajäätmetele lubatud normi,” täpsustas Purga.
Uue tehnoloogia eelised on energiakulu oluline vähenemine, peaaegu olematu veetarbimine, võimalus saada ühest põlevkivitonnist rohkem õli ja töödelda ka madala kütteväärtusega, tükipõlevkiviga rikastamata mäemassi.
Ojamaale kavandatava kaevanduse koguvõimsus on neli miljonit tonni põlevkivi ja õlitehasel 600 000 tonni õliprodukte aastas.
Valla rahakotti annab täisvõimsusel töötav kaevandus aastas 12 miljonit krooni ressursimaksu.
VKG praegust õlitehast ei suleta seni, kuni keskkonnanõuded sel vähegi töötada lubavad.
“Me lisame tootmisvõimsust, mitte ei asenda ühte tootmist teisega,” toonitas Purga.
Metsiste kaitseks erinõuded
Vallavolikogu novembrikuisel istungil toodi põhilisena esile neli probleemi: Muraka kaitseala Arvila lahustükk, metsiste püsielupaik, maa võimalik vajumine kaevanduse kohal ning kaevandamise mõju veereþiimile.
“Natura 2000, mille alade hulka kuulub ka Arvila lahustükk, jõustub tänavu maikuus,” ütles Jaanus Purga. “Kui Natura-aladele antakse samasugune staatus nagu looduskaitsealadele – mis on äärmiselt vähetõenäoline –, siis arvatakse sealsed põlevkivivarud passiivseks.”
Purga ütles, et ta ei saanud keskkonnaministeeriumist vastust selle kohta, mida just Arvila lahustükil kaitstakse.
Metsiste elupaika Natura-alade nimestikus ei ole. Küll aga kirjutatakse nende kaitseks kaevandamisloasse sisse erinõuded, nagu soovitas metsisespetsialist Ene Vint: kasutada selles piirkonnas kamberkaevandamist ja välistada lõhketööd; kõik kommunikatsioonid peavad olema maa all ning tuulutusðahtid tuleb rajada väljapoole kaitsevööndit.
Veereþiimi muutusi on kavas pideva kontrolli all hoida. Kusjuures lähema poole aasta jooksul tahab VKG olukorra fikseerida, et tulevikus oleks, millega võimalikke muutusi võrrelda.
“Kui ilmneb olulisi muutusi, siis tuleb kas kaevandamine lõpetada või midagi oluliselt muuta,” kinnitas Purga.
KÜLLI KRIIS
Reede, 23.01.2004
Uudised
VE: Ojamaa kaevandus
Ojamaa põlevkivimaardla varusid ja väärtuslikkust arvestades pole kahtlust, et põlevkivi hakatakse seal varem või hiljem kaevandama niikuinii. Kui mitte Viru Keemia Grupp, siis Eesti Põlevkivi või keegi kolmas.
OÜ Viru Keemia Grupp taotleb Ojamaale põlevkivi kaevandamisluba 2002. aasta sügisest. Et Mäetaguse vallavolikogu keskkonnamõjule antud hinnangut piisavaks ei pidanud, tehti selle täiendamiseks lisauuringuid. Üleeile õhtul olid OÜ VKG Aidu Oil juhid Kiikla rahvamajas valmis kõigile küsimustele vastama.
Vald kindlustab seljatagust
Mäetaguse vallajuhte paneb muretsema ennekõike kartus selle ees, mida võib kaevandamine kaasa tuua lähedal asuva Muraka looduskaitseala jaoks. Seda enam, et kaevandamisala piir ulatub kaitseala lahustükile.
“Need küsimused, mis on esile kerkinud seoses Viru kaevanduse tööga Kalina soo all ja Estonia kaevanduse tööga Selisoo ääres, Ojamaa kohta tehtud uurimustes ja hinnangutes kahjuks vastust ei ole saanud,” tõdes vallavolikogu esimees Jaan Surva.
Suuresti põlevkivi ressursimaksust elatuv Mäetaguse vald ei ole Ojamaa põlevkivikaevandusele sugugi põhimõtteliselt vastu. Küll aga tahetakse kaevanduse arendajalt varasemast rohkem garantiisid. Mis tähendab põhjalikke ja igakülgseid uuringuid.
“Kuigi vald saab ressursimaksust enamuse, läheb 30 protsenti sellest riigile,” ütles Surva. “Selle rahaga peaks tegema uuringuid. Vald on valmis ka omalt poolt raha lisama.”
Kaevandust on vaja uue õlitehase jaoks
“Kaevandamine ei ole meie äri,” toonitas VKG juhatuse liige Jaanus Purga oma ettevõtmise erinevust Merko Kaevanduste omast. “Kaevandust on meile vaja selleks, et saada õlitootmise jaoks kivi.”
Ojamaal aastal 2010 käiku anda plaanitav õlitehas tähendab meie põlevkiviõli tootmises täiesti uut suunda, selgitas Purga. Uus, Kanada päritolu tehnoloogia on maailmas moodsaim ning praegu meil kasutatavaga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum.
Keskkonna seisukohalt on oluline, et tootmisest järele jäävast poolkoksist põletatakse jääkorgaanika välja, misjärel võib poolkoksi ka Euroopa normide järgi inertseks jäätmeks pidada ja ladestada. “Ladestamisele ei lähe mitte poolkoks, vaid niinimetatud osaliselt põletatud jääk, mille üldsüsiniku sisaldus on alla tavajäätmetele lubatud normi,” täpsustas Purga.
Uue tehnoloogia eelised on energiakulu oluline vähenemine, peaaegu olematu veetarbimine, võimalus saada ühest põlevkivitonnist rohkem õli ja töödelda ka madala kütteväärtusega, tükipõlevkiviga rikastamata mäemassi.
Ojamaale kavandatava kaevanduse koguvõimsus on neli miljonit tonni põlevkivi ja õlitehasel 600 000 tonni õliprodukte aastas.
Valla rahakotti annab täisvõimsusel töötav kaevandus aastas 12 miljonit krooni ressursimaksu.
VKG praegust õlitehast ei suleta seni, kuni keskkonnanõuded sel vähegi töötada lubavad.
“Me lisame tootmisvõimsust, mitte ei asenda ühte tootmist teisega,” toonitas Purga.
Metsiste kaitseks erinõuded
Vallavolikogu novembrikuisel istungil toodi põhilisena esile neli probleemi: Muraka kaitseala Arvila lahustükk, metsiste püsielupaik, maa võimalik vajumine kaevanduse kohal ning kaevandamise mõju veereþiimile.
“Natura 2000, mille alade hulka kuulub ka Arvila lahustükk, jõustub tänavu maikuus,” ütles Jaanus Purga. “Kui Natura-aladele antakse samasugune staatus nagu looduskaitsealadele – mis on äärmiselt vähetõenäoline –, siis arvatakse sealsed põlevkivivarud passiivseks.”
Purga ütles, et ta ei saanud keskkonnaministeeriumist vastust selle kohta, mida just Arvila lahustükil kaitstakse.
Metsiste elupaika Natura-alade nimestikus ei ole. Küll aga kirjutatakse nende kaitseks kaevandamisloasse sisse erinõuded, nagu soovitas metsisespetsialist Ene Vint: kasutada selles piirkonnas kamberkaevandamist ja välistada lõhketööd; kõik kommunikatsioonid peavad olema maa all ning tuulutusðahtid tuleb rajada väljapoole kaitsevööndit.
Veereþiimi muutusi on kavas pideva kontrolli all hoida. Kusjuures lähema poole aasta jooksul tahab VKG olukorra fikseerida, et tulevikus oleks, millega võimalikke muutusi võrrelda.
“Kui ilmneb olulisi muutusi, siis tuleb kas kaevandamine lõpetada või midagi oluliselt muuta,” kinnitas Purga.
KÜLLI KRIIS
Reede, 23.01.2004