Kohtla-Järvet tabab öösiti õhureostus
18.03.2005 08:23PM Online
Esmaspäeva ja teisipäeva varahommikul fikseeris Kalevi tänavas asuv õhuseirejaam taas väävelvesiniku lubatust suurema sisalduse Kohtla-Järve õhus, kirjutab Põhjarannik.
Kalevi tänava õhuseirejaama tulemused näitasid esmaspäeva varahommikul kella 6.30-8.30 väävelvesiniku saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.
Keskkonnauuringute keskuse andmeil oli kõrgeim poole tunni keskmine kontsentratsioon 53,3 mikrogrammi kuupmeetri kohta ja kõrgeim tunni keskmine kontsentratsioon 38,8 mikrogrammi kuupmeetri kohta.
Ühe tunni keskmine lubatud piirväärtus on 8 mikrogrammi kuupmeetris. Tuule suund oli ületamiste ajal 217-257 kraadi ja tuule kiirus keskmiselt 0,9 m/s.
Teisipäeva varahommikul registreeriti väävelvesiniku ületamisi alates kella 4.30. Kell 9 oli tunni keskmine väävelvesinikusisaldus õhus 21 mikrogrammi kuupmeetris. Tuule suund oli ületamiste ajal 194-243 kraadi, tuule kiirus keskmiselt 0,8 m/s.
«Tuule kiirus oli väike ja tuule suund õige – põhisaasteallikate poolt,» kommenteeris ületamisi keskkonnauuringute keskuse õhulabori juhataja Toivo Truuts.
Tema sõnul oli ilmselt tegemist inversiooninähtusega.
«Tavaliselt on maapinna lähedal õhukihtide temperatuur kõrgem kui ülevalpool ning segunemine toimub ülemistes kihtides ja saasteained kantakse laiali,» rääkis Truuts.
«Inversiooni puhul on alumiste kihtide temperatuur madalam ja ülemistel kõrgem. Sellisel juhul vertikaalset segunemist ei toimu ning kogu saaste jääb paikkonda, kus see on tekkinud. Ja kui tuule kiirus on ka väike, siis see ei liigugi kusagile.»
Kust saaste pärit on, ei osanud Truuts öelda.
«Me teame ainult suunda,« täpsustas ta, «suunakraadide 210-260 vahemikust. Sinna jäävad nii Viru Vesi kui ka Viru Keemia Grupp, allikad võivad olla mõlemad.»
Truutsi sõnul pole Kohtla-Järvel saastetaseme märkimisväärset ületamist pikka aega täheldatud.
Märtsikuiste ületamiste üheks võimalikuks põhjuseks arvas Truuts ilma jahenemise. Teiseks pakkus ta võimalust, et Viru Keemia Grupis on ehk intensiivistatud põlevkiviõlide tootmist, mis on saastekoormust suurendanud.
Maakonna keskkonnateenistuses moodustatud nn haisukomisjon pole seni veel midagi mõõtmas-kontrollimas käinud.
Keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova sõnul on kõigepealt vaja saada täpsed topograafilised kaardid ning seejärel leppida kokku keskkonnalaboriga, kus on mõõtmiseks vajalikud võimalused. Päeva, mil komisjon välja läheb, ta eile veel öelda ei osanud.
Kuivõrd on kasu päevastest mõõtmistest, kui saastetaseme ületamised toimuvad valdavalt tuulevaiksetel öötundidel, on iseküsimus.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: öine õhureostus Kohtla-Järvel
Kohtla-Järvet tabab öösiti õhureostus
18.03.2005 08:23PM Online
Kalevi tänava õhuseirejaama tulemused näitasid esmaspäeva varahommikul kella 6.30-8.30 väävelvesiniku saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.
Keskkonnauuringute keskuse andmeil oli kõrgeim poole tunni keskmine kontsentratsioon 53,3 mikrogrammi kuupmeetri kohta ja kõrgeim tunni keskmine kontsentratsioon 38,8 mikrogrammi kuupmeetri kohta.
Ühe tunni keskmine lubatud piirväärtus on 8 mikrogrammi kuupmeetris. Tuule suund oli ületamiste ajal 217-257 kraadi ja tuule kiirus keskmiselt 0,9 m/s.
Teisipäeva varahommikul registreeriti väävelvesiniku ületamisi alates kella 4.30. Kell 9 oli tunni keskmine väävelvesinikusisaldus õhus 21 mikrogrammi kuupmeetris. Tuule suund oli ületamiste ajal 194-243 kraadi, tuule kiirus keskmiselt 0,8 m/s.
«Tuule kiirus oli väike ja tuule suund õige – põhisaasteallikate poolt,» kommenteeris ületamisi keskkonnauuringute keskuse õhulabori juhataja Toivo Truuts.
Tema sõnul oli ilmselt tegemist inversiooninähtusega.
«Tavaliselt on maapinna lähedal õhukihtide temperatuur kõrgem kui ülevalpool ning segunemine toimub ülemistes kihtides ja saasteained kantakse laiali,» rääkis Truuts.
«Inversiooni puhul on alumiste kihtide temperatuur madalam ja ülemistel kõrgem. Sellisel juhul vertikaalset segunemist ei toimu ning kogu saaste jääb paikkonda, kus see on tekkinud. Ja kui tuule kiirus on ka väike, siis see ei liigugi kusagile.»
Kust saaste pärit on, ei osanud Truuts öelda.
«Me teame ainult suunda,« täpsustas ta, «suunakraadide 210-260 vahemikust. Sinna jäävad nii Viru Vesi kui ka Viru Keemia Grupp, allikad võivad olla mõlemad.»
Truutsi sõnul pole Kohtla-Järvel saastetaseme märkimisväärset ületamist pikka aega täheldatud.
Märtsikuiste ületamiste üheks võimalikuks põhjuseks arvas Truuts ilma jahenemise. Teiseks pakkus ta võimalust, et Viru Keemia Grupis on ehk intensiivistatud põlevkiviõlide tootmist, mis on saastekoormust suurendanud.
Maakonna keskkonnateenistuses moodustatud nn haisukomisjon pole seni veel midagi mõõtmas-kontrollimas käinud.
Keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova sõnul on kõigepealt vaja saada täpsed topograafilised kaardid ning seejärel leppida kokku keskkonnalaboriga, kus on mõõtmiseks vajalikud võimalused. Päeva, mil komisjon välja läheb, ta eile veel öelda ei osanud.
Kuivõrd on kasu päevastest mõõtmistest, kui saastetaseme ületamised toimuvad valdavalt tuulevaiksetel öötundidel, on iseküsimus.