Nyeni linnakooli õpilaste nimekiri 1640. aastast

Põhjasõja sõjaliste operatsioonide käigus tungisid 1702.-1703. aastal Vene väed Ingerimaale. Rootslased kaotasid kaks olulist kindlust Laadoga järve ja Soome lahte ühendaval Neeva veeteel. Oktoobris 1702 vallutasid venelased Neeva jõe ülemjooksul Nöteborgi. 1. mail 1703 langes jõe suudmealal Ohta harujõe kaldal paiknenud Nyenskansi kindlus koos Nyeni linnaga.
Pärast viimase hõivamist otsustas tsaar Peeter Suur 16. (27.) mail 1703 rajada Neeva jõe äärde Peeter-Pauli kindluse ja mõni aeg hiljem selle müüride alla linna, mille nimeks sai Peterburi (Sankt-Peterburg). Käesoleva aasta mais tähistatakse Peterburi 300. aastapäeva ulatuslike pidustustega.

Veel paarkümmend aastat tagasi lugesime kooliõpikutest legendi, kuidas Peeter Suur rajas soode keskele uue linna. Seejuures ei mainitud mitte kunagi fakti, et samal kohal, Ohta harujõe suubumiskohal Neevasse, seisis 17. sajandil juba üks linn, nimelt Nyen (Nevanlinna).

Nyen oli kauplemiskohana tõenäoliselt kasutusel juba varasematest aegadest, asetses see ju ühendusteel Läänemerest Laadoga järve. Ohta harujõe suudmesse hakkasid rootslased
1611. aastal ehitama kindlust. 17. juunil 1632 langetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf sõjalaagris Saksamaal Hersbrucki all otsuse, et Neeva jõe äärde ja mujale sobivatesse kohtadesse Karjalas ja Ingerimaal tuleb rajada linnad. Seda kuupäeva tulebki lugeda Nyeni linna sünnipäevaks.
Mõneti oli tegu Rootsi keskvõimude majanduseksperimendiga, mille eesmärgiks oli tuua Venemaa väliskaubandus Arhangelskist tagasi Läänemerele ning laiendada Rootsi linnade kaubanduslikku tagamaad Venemaal. Nyeni eeldused selle riikliku majanduspoliitilise programmi täitmiseks tulenesid tema erakordselt soodsast asendist Venemaa siseveeteede alguspunktis. Seda hoolimata linna kaugusest Lääne-Euroopa juhtivatest merelinnadest ja raskest juurdepääsetavusest Läänemerelt. Nyen kujunes oma lühikese ajaloo jooksul transiitkaubanduskeskuseks Loode-Venemaa linnade ja Stockholmi, kuid ka teiste Lääne-Euroopa linnade (Amsterdami, Londoni jne) vahel.

Ajalooarhiivi maikuu dokumendiks on valitud üks Nyeni linnakooli õpilaste nimekiri  1640. aastast, et kooliõpilaste olemasolu najal veel kord uskumatutele Toomastele tõestada linnakeskkonna olemasolu hilisema Vene impeeriumi pealinna asukohal. See nimekiri näitab ka hästi Nyeni tagamaad, kust uude linna tuldi. Nagu ilmneb, pärinesid noored nüüenlased Nyenist kohapealt, aga suurel määral ka Viiburist, Käkisalmist, Savolahtist, Karjalast ja mujalt.
EAA 278-1-XXIV:82, l. 427, 427p

Enn Küng