|
Tunnen austust presidendi vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel. Arstina ei saa ma aga nõustuda tema taas valimisega presidendiks.
Vananemisega tekib paratamatult mäluhäire, mõnel vähem ja teisel rohkem. Peaajus hävib päevas 100 000 neuronit.
Mäluhäire on üks kognitiivsetest (tunnetuslikest) häiretest. Teiste kognitiivsete häirete hulka kuuluvad nt afaasia (s.o kõnehäire, ka semantiline), agnoosia (äratundmishäire), apraksia (oskamatus teha varem õpitud tegevust). Kui on kahjustatud rohkem kui üks kognitiivsetest funktsioonidest, tekib kahtlus võimalikust dementsusest.
Need sümptomid viitavad võimalikule dementsusele: tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine, nimede unustamine, asjade kaotamine, õppimisvõime langus, eksimine võõras keskkonnas, suutmatus suhelda korraga rohkem kui ühe inimesega, püüe vältida stressi, kiire vaimne väsimine, suutmatus peast esitada varem läbimõeldud teksti, suutmatus koostada selgesisulisi lauseid ja võimetus end selgelt väljendada jne.
Peaaegu samasuguste tunnustega kulgeb ka normaalne vananemine, kuid see ei sega igapäevast tegevust ja professionaalsed teadmised säilivad kaua.
Sellele kõigele mõeldes, pean tunnistama, et tunnen austust president Arnold Rüütli vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel, aga arstina ei saa ma nõustuda tema taas valimisega presidendiks.
Olen eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult väitnud, et meie president pakatab tervisest. Kuidas võib seda otsustada poliitik? Kas ainult kepikõnni järgi?
Peale hea füüsilise tervise on väga oluline ka vaimne tervis ja siin näen ma mitut kognitiivse funktsiooni häiret. Võimalik, et see on normaalne vananemine ja ma ei püstita diagnoosi. Püüan neid meditsiiniliselt lahti seletada.
Eksida iseseisvuspäeva ja võidupühaga on selge mäluhäire. Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine võib olla lihtsalt vassimine või ka ka haiguslik häire, s.o defekti eitamine.
Arnold Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes puudub tihti selge mõte. See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire. Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist? Võimalik, et väldib stressisituatsiooni.
|
Uudised
VE: Nurm, Helle – arst, mäluhäirete tohter
16.08.2006 00:01Helle Nurm
Helle Nurm tunneb austust presidendi vastu ja hindab tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel. Arstina ei saa ta aga nõustuda tema taasvalimisega presidendiks.
Tunnen austust presidendi vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel. Arstina ei saa ma aga nõustuda tema taas valimisega presidendiks.
Vananemisega tekib paratamatult mäluhäire, mõnel vähem ja teisel rohkem. Peaajus hävib päevas 100 000 neuronit.
Mäluhäire on üks kognitiivsetest (tunnetuslikest) häiretest. Teiste kognitiivsete häirete hulka kuuluvad nt afaasia (s.o kõnehäire, ka semantiline), agnoosia (äratundmishäire), apraksia (oskamatus teha varem õpitud tegevust). Kui on kahjustatud rohkem kui üks kognitiivsetest funktsioonidest, tekib kahtlus võimalikust dementsusest.
Need sümptomid viitavad võimalikule dementsusele: tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine, nimede unustamine, asjade kaotamine, õppimisvõime langus, eksimine võõras keskkonnas, suutmatus suhelda korraga rohkem kui ühe inimesega, püüe vältida stressi, kiire vaimne väsimine, suutmatus peast esitada varem läbimõeldud teksti, suutmatus koostada selgesisulisi lauseid ja võimetus end selgelt väljendada jne.
Peaaegu samasuguste tunnustega kulgeb ka normaalne vananemine, kuid see ei sega igapäevast tegevust ja professionaalsed teadmised säilivad kaua.
Sellele kõigele mõeldes, pean tunnistama, et tunnen austust president Arnold Rüütli vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel, aga arstina ei saa ma nõustuda tema taas valimisega presidendiks.
Olen eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult väitnud, et meie president pakatab tervisest. Kuidas võib seda otsustada poliitik? Kas ainult kepikõnni järgi?
Peale hea füüsilise tervise on väga oluline ka vaimne tervis ja siin näen ma mitut kognitiivse funktsiooni häiret. Võimalik, et see on normaalne vananemine ja ma ei püstita diagnoosi. Püüan neid meditsiiniliselt lahti seletada.
Eksida iseseisvuspäeva ja võidupühaga on selge mäluhäire. Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine võib olla lihtsalt vassimine või ka ka haiguslik häire, s.o defekti eitamine.
Arnold Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes puudub tihti selge mõte. See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire. Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist? Võimalik, et väldib stressisituatsiooni.
XXX
Ida-Tallinna Keskhaigla teatas, et vabandab president Arnold Rüütli ees seoses haigla töötaja doktor Helle Nurme avaliku kommentaariga. Tänase Postimehe arvamusküljel kirjutas mäluhäirete tohter Nurm, et ei saa arstina nõustuda Rüütli tagasivalimisega presidendiks.
Foto: Liis Treimann
Haigla juhatuse esimehe doktor Ralf Allikvee sõnul on tegemist doktor Nurme isikliku ja hinnangulise seisukohaga, mille ta kahetsusväärselt on avaldanud haigla ja arstkonna nimel.
«Vabandan haigla nimel president Arnold Rüütli ning kogu haigla patsientuuri ees,» ütles Allikvee.
Haigla teatel on sügavat pettumust avaldatu suhtes väljendanud ka haigla teised arstid, kes on doktor Nurme kui pikaajalist kolleegi kõrgelt hinnanud.
Ühtlasi kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla, et seoses avaldatud arvamuslooga ei ole reaalselt kasutatud ega lekitatud delikaatseid isikuandmeid või patsiendiinfot.
Doktor Nurm nentis oma kirjutises, et on eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult rääkinud meie presidendi pakatavast tervisest.
«Peale hea füüsilise tervise on väga oluline ka vaimne tervis ja siin näen ma mitut kognitiivse funktsiooni häiret,» kirjutas Nurm.
Arst selgitas, et presidendi eksimus iseseisvuspäeva ja võidupüha segiajamisel klassifitseerub selge mäluhäire alla.
«Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine võib olla lihtsalt vassimine või ka ka haiguslik häire ehk defekti eitamine,» kirjutas doktor.
Veel ütles arst, et Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes puudub tihti selge mõte.
«See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire. Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist?» jättis Nurm õhku rippuma mitu küsimust.
Toimetas Rando Tooming, PM online