|
Putin võitis hoopis Ludvig Nobeli preemia, mida jagavad Vene ärimehed ja kunstnikud neile, kelle suurtele teenetele ollakse tänulikud Venemaal, vahendas Reuters. Selle auhinna ajaloolised juured ulatuvad samuti tagasi ülemöödunud sajandisse, ent traditsioon taaselustati uuesti alles mõne aasta eest.
Preemia laureaate valiva komitee juht Jevgeni Lukoškov märkis seekordset otsust põhjendades, et Putin oli see, kes võttis vastutuse peatamaks riigis eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal lokanud kaost ja seadusetust ning tegemaks lõppu röövimisele ja mõrvadele.
Venemaalaste enamus peab just praegust presidenti, kelle kaheksa aasta pikkune ametiaeg mais täis saab, majandusõitsengu toojaks ja riigi mõjuvõimsa staatuse taastajaks maailmaareenil, ehkki vähemused süüdistavad sama meest demokraatlike vabaduste jalge alla tallamises.
Lukoškovi sõnul oli Putin võiduga väga rahul, kuid auhinna kätteandmise tseremooniale ta millegipärast ei ilmunud. Ta kinnitas, et preemiat jagatakse tuntud inimestele, kes on isiklikult pühendanud oma elu sellele, et muuta Venemaa paremaks paigaks.
Tsaaririigi alamaks hakanud rootsi päritolu tööstur Ludvig Nobel elas erinevalt oma maailmakuulsast nooremast vennast Alfredist peamiselt Peterburis, kus nende isa oli avanud tollal uudseid meremiine tootva tehase. Ta suurendas oma varandust naftapumpamisega Azerbaidžaani pealinna Bakuu ümbruses ning oli ilmselt ka üks esimese naftatankeri väljamõtlejatest.
1888. aastal, kui töösturi surmast oli möödunud juba seitse aastat, otsustas Venemaa keiserlik tehnoloogiaselts hakata välja andma Ludvig Nobeli preemiat, mis mõne ajaloolase hinnangul võis olla eeskujuks ka Alfred Nobelile oma auhinnafondi loomiseks umbes kümme aastat hiljem.
Bolševike revolutsioon tegi tsaariaegsele traditsioonile aga lõpu ning see taastati alles selle aastatuhande alguses. Suurt pangatšekki võitjatele tänapäeval enam siiski ei anta. «Me leidsime, et kõike ei saa rahas mõõta,» põhjendas Lukoškov, kes oli nelja aasta eest üks vana auhinna väljaandmise traditsiooni taastajatest.
Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee
|
Uudised
VE: Nobel, Ludvig – «teise Nobeli» preemia algataja
Putin võitis «teise Nobeli» preemia
21.04.2008 16:14
Venemaa ametistlahkuvale presidendile Vladimir Putinile omistati riigi heaks tehtud töö eest Nobeli preemia, millel pole siiski peaaegu midagi ühist sügiseti tunnustatud teadlastele ja ühiskonnategelastele jagatava maailmakuulsa autasuga.
Foto: AFP / Scanpix
Putin võitis hoopis Ludvig Nobeli preemia, mida jagavad Vene ärimehed ja kunstnikud neile, kelle suurtele teenetele ollakse tänulikud Venemaal, vahendas Reuters. Selle auhinna ajaloolised juured ulatuvad samuti tagasi ülemöödunud sajandisse, ent traditsioon taaselustati uuesti alles mõne aasta eest.
Preemia laureaate valiva komitee juht Jevgeni Lukoškov märkis seekordset otsust põhjendades, et Putin oli see, kes võttis vastutuse peatamaks riigis eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal lokanud kaost ja seadusetust ning tegemaks lõppu röövimisele ja mõrvadele.
Venemaalaste enamus peab just praegust presidenti, kelle kaheksa aasta pikkune ametiaeg mais täis saab, majandusõitsengu toojaks ja riigi mõjuvõimsa staatuse taastajaks maailmaareenil, ehkki vähemused süüdistavad sama meest demokraatlike vabaduste jalge alla tallamises.
Lukoškovi sõnul oli Putin võiduga väga rahul, kuid auhinna kätteandmise tseremooniale ta millegipärast ei ilmunud. Ta kinnitas, et preemiat jagatakse tuntud inimestele, kes on isiklikult pühendanud oma elu sellele, et muuta Venemaa paremaks paigaks.
Tsaaririigi alamaks hakanud rootsi päritolu tööstur Ludvig Nobel elas erinevalt oma maailmakuulsast nooremast vennast Alfredist peamiselt Peterburis, kus nende isa oli avanud tollal uudseid meremiine tootva tehase. Ta suurendas oma varandust naftapumpamisega Azerbaidžaani pealinna Bakuu ümbruses ning oli ilmselt ka üks esimese naftatankeri väljamõtlejatest.
1888. aastal, kui töösturi surmast oli möödunud juba seitse aastat, otsustas Venemaa keiserlik tehnoloogiaselts hakata välja andma Ludvig Nobeli preemiat, mis mõne ajaloolase hinnangul võis olla eeskujuks ka Alfred Nobelile oma auhinnafondi loomiseks umbes kümme aastat hiljem.
Bolševike revolutsioon tegi tsaariaegsele traditsioonile aga lõpu ning see taastati alles selle aastatuhande alguses. Suurt pangatšekki võitjatele tänapäeval enam siiski ei anta. «Me leidsime, et kõike ei saa rahas mõõta,» põhjendas Lukoškov, kes oli nelja aasta eest üks vana auhinna väljaandmise traditsiooni taastajatest.
Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee