| |
|
 |
Verejanuline roomaja ei lepi kuidagi talle peale heidetud võrguga, vaid näitab hirmutamiseks oma hirmteravaid kihvu.
Foto: Ants Liigus/ Pärnu Postimees |
|
Pärnu krokodilli soolaleivapidu lõppes veretult
20.07.2004 00:01Asso Puidet
Reedel, 16. juulil jõudis vahefiniðisse aastaid pärnakate meeli köitnud krokodillisaaga: verejanuline Niiluse hirmuvalitseja koliti piinavalt pikana tundunud kümne minuti jooksul kitsukesest kodust suurde basseini.
Tähtsa päeva puhul on minizoo keldris kaetud pidulaud kalamarja ja kartulikrõpsudega. Ei puudu ka kreemitort, mida katavad hüübinud vere karva glasuur ja pahaendeline kiri «Kont kurku».
Seda, et kokkupuude selle rahumeelse mulje jätva loomaga võib letaalseks osutuda, näitab minizoo juhataja Peeter Põldsam akvaariumis käterätikut lehvitades.
Ühel hetkel lösutab loom laisalt mudases vees, järgmisel aga sulguvad ta teravate hammastega relvastatud lõuad valju plaksakuga rätiku ümber.
Hetk, mil krokodill rätiku poole viskub, jääb inimsilmale märkamatuks. Niivõrd kiired ja jõulised on selle roomaja liigutused.
Reede õhtupoolikul ootab päevakangelane aeg-ajalt oma kollaseid punnis silmi pilgutades ja otsekui saaki aimates kolijaid. Lõugade vahelt välja turritav hambarida aga ei lase hetkekski unustada, et tegemist on ühe verejanulisema krokodilliliigiga maailmas, kes ei põlga ära ka inimliha.
Enne kui kolimisprotsess pihta hakkab, toob Põldsam vooliku ning ämbri ja hakkab akvaariumist sogast vett välja imema. Erinevalt rätikust ei tekita voolik krokodillis mingeid emotsioone.
Kell 19.30 on kõik ettevalmistused tehtud ja kolimis-show võib alata. Põldsam tõstab koos oma abilise Roman Ðiðkarjoviga akvaariumi ülemise klaasiderea eest ära. Nüüd kaitseb uudishimulikke kiskja eest vaid vähem kui poole meetri kõrgune klaassein. Aukartust tundes taandub kolimist jälgima tulnud publik ruumi kaugematesse soppidesse.
Eesliinile jäävad vaid Ðiðkarjov ja Põldsam. Nagu gladiaatorid seisavad nad seal, ühel käes võrk ja teisel krokodillile juba tuttav punane rätik. Niiluse tapjalooma hammasterea kõrval tundub see olevat üsna hale varustus.
Sõjaplaan näeb ette, et Põldsam heidab võrgu ümber krokodilli lõugade, misjärel Ðiðkarjov katab rätikuga looma silmad. Viimane on vajalik selleks, et krokodill ei näeks saaki haarata. Et krokodillil on kõht täis söödetud, võib loota, et kolimisprotsess kulgeb rahumeelselt.
Seetõttu ei ole sündmuskohale kutsutud ka meedikuid. Puuduvad ka ämbrid jääga, kuhu otsast rebitud jäsemeid külma panna. Põldsami sõnul leidub kindlasti kuskil plaastrit ja sidet, kuid sellest ei ole niikuinii tolku. «Vaja oleks þgutti ja karke,» pritsib Põldsam võllahuumorit.
Põldsami abikaasa Iris Põldsam keelitab küll meest kindaid kätte tõmbama, kuid krokodillitaltsutaja lööb käega. Sel hetkel pole veel teada, kas see on äkki tema viimane käega löömine.
Vastased mõõdavad üksteist veel kord pilguga, ja algab otsustav lahing. Võitlus krokodilli parema tuleviku eest. Paraku on tegemist äraspidise heitlusega. Põldsam ja Ðiðkarjov võitlevad krokodilli õnne eest, loom aga jonnakalt selle vastu.
Hoolimata kitsast manööverdamisruumist osutab krokodill visa vastupanu.
Looma poole heidetud võrk ei taba sihtmärki, ta sööstab sellele vastu ja rahmab heitja käest. Silmile heidetud rätikust vabaneb ta kiire pearaputusega, mida saadab võidukas sabalöök vastu akvaariumi klaasseina. Löök on nii võimas, et akvaarium vappub. Näib, nagu oleks krokodillil kaks paari lõugu. Pea üheaegselt viskub ta nii Ðiðkarjovi kui Põldsami poole.
Esimene lahing on kaotatud. Punane rätik vedeleb krokodilli lõugade kõrval rohekas vees, samas ulbib armetu võrguräbal. Lahingu vaheajal toob Põldsam harjavarre ja õngitseb püügiriistad veest välja.
Algab teine vaatus. Seekord õnnestub pärast mõningaid möödaheiteid rätik krokodilli pea ümber mässida. Põldsam haarab looma peast ja surub ta lõugu kokku. Ðiðkarjov üritab samal ajal kiskja võimast saba vaos hoida.
Meeletust pingutusest räägivad selget keelt meeste käsivartel paisunud lihased. Tundub juba, et krokodill on alistunud ja oma saatusega leppinud. Kuid ei, hetk hiljem viskuvad mehed akvaariumist eemale. Saatjateks krokodilli aplalt saaki otsivad lõuad ning pekslev saba. «Kurat, läks käest ära,» sajatab Ðiðkarjov.
Endiselt on sõjaõnn roomaja poolel. Teine lahing on kaotatud. Nüüd otsustatakse sõjaplaanis muudatusi teha.
Järgmine, eelmisest veelgi hullumeelsem plaan näeb ette looma sikutamist üle akvaariumi ääre põrandale. Seks tarbeks laotatakse akvaariumi ette laiali kile. Oht on selles, et üle ääre kistud röövloom võib välgukiirusel oma kihvad lüüa tülitegija säärde. Ja see pole koerahammustusega võrreldav.
Igatahes näeb plaan ette, et krokodill sikutatakse kile peale, misjärel rullitakse kile kähku kokku. Kes krokodilli kilesse rullima peab, jääb välja selgitamata.
Põldsami muretsev abikaasa keelitab veel kord Peetrit kindaid tooma, kuid mees otsustab kangekaelselt paljakäsi krokodilli vastu astuda.
Põldsam ja Ðiðkarjov haaravad uuesti krokodillist kinni, suruvad ta vastu akvaariumi põhja, misjärel Põldsam viskub akvaariumist eemale.
Ðiðkarjov jääb loomaga kahekesi ja üritab teda sabast sikutades üle akvaariumiääre tirida. Kui poleks oma elu eest võitleva vintskleva krokodilli kõikjale ulatuvaid verejanulisi hambaid, võiks vaatepilti isegi koomiliseks pidada.
Naljast on asi siiski kaugel. Ka Ðiðkarjovil ei jätku närvi lahinguülesannet lõpuni täita. Ta laseb krokodilli saba lahti, mispeale see lärtsatab akvaariumisse tagasi – vihasemana kui kunagi varem.
3:0 krokodilli kasuks. Loobutakse ka krokodilli põrandale sikutamise plaanist, sest see on liiga ohtlik – nii sikutajatele kui krokodillile. Viimane on olnud küll võidukas, kuid vastu akvaariumi seinu pekseldes ilmselt tõsiselt kannatada saanud.
Et tegemist pole lendkrokodilliga, ei mõjuks poolteise meetri kõrguselt põrandale maandumine talle kindlasti tervendavalt.
Valmistutakse neljandaks lahinguks. Selleks otsitakse välja Ðiðkarjovi suur must spordikott.
Plaan näeb ette, et poolteise meetri pikkune elukas tuleb nii sügavalt kotti toppida, kui on võimalik. Lõuad ees, soovitatavalt.
Veel mõnda aega on meeleheitlikku rabelemist, välkuvaid hambaid, hirmutavaid sabalööke vastu akvaariumi seina ja mäslevat vett. Seejärel saabub vaikus. Looma lõuad ja pool keha on kotti surutud.
Kuid marruaetud roomaja üritab ikka veel vastu hakata. Mehed hoiavad puhkides teda kinni.
Kuid ka kuueaastane krokodill on võitlusest räsitud ja väsinud. Enam ei jaksa ta vastu panna ja mehed söandavad ta akvaariumist välja upitada.
Kui krokodill nüüd ennast meeste haardest välja rabeleks, ootaks teda etendust vaatama tulnud külastajate jalgadest pidusöök. Õnneks loom seda ei tee. Ta topitakse aplausi saatel kähku uue akvaariumi ukse vahelt sisse. Veel mõni ähvardav katse kolijaid haarata, ja lüüasaanud loom taandub häbenedes oma uue kodu sügavustesse.
Kolijate ja kolitava napilt kümme minutit kestnud sõda jäävad meenutama segipekstud akvaarium, mudane põrand ja järatud harjavars. Meeste jäsemete kogusumma andis pärast lahinguid niisama suure summa kokku kui enne võitlust. Põldsami käsi on krokodilli sabalöögist siiski kriimustada saanud.
Samal ajal kui päevakangelane kössitab seina äärest varju otsides oma uues kodus, laseb ülejäänud seltskond pidusöögil hea maitsta.
Ðoki tõttu krokodill toidust ei hooli. «Nädal aega ta kindlasti ei söö, ta on õrna hingega elukas,» tõdeb Põldsam.
Uudised
VE: Niiluse krokodill
Foto: Ants Liigus/ Pärnu Postimees
Pärnu krokodilli soolaleivapidu lõppes veretult
20.07.2004 00:01Asso Puidet
Tähtsa päeva puhul on minizoo keldris kaetud pidulaud kalamarja ja kartulikrõpsudega. Ei puudu ka kreemitort, mida katavad hüübinud vere karva glasuur ja pahaendeline kiri «Kont kurku».
Seda, et kokkupuude selle rahumeelse mulje jätva loomaga võib letaalseks osutuda, näitab minizoo juhataja Peeter Põldsam akvaariumis käterätikut lehvitades.
Ühel hetkel lösutab loom laisalt mudases vees, järgmisel aga sulguvad ta teravate hammastega relvastatud lõuad valju plaksakuga rätiku ümber.
Hetk, mil krokodill rätiku poole viskub, jääb inimsilmale märkamatuks. Niivõrd kiired ja jõulised on selle roomaja liigutused.
Reede õhtupoolikul ootab päevakangelane aeg-ajalt oma kollaseid punnis silmi pilgutades ja otsekui saaki aimates kolijaid. Lõugade vahelt välja turritav hambarida aga ei lase hetkekski unustada, et tegemist on ühe verejanulisema krokodilliliigiga maailmas, kes ei põlga ära ka inimliha.
Enne kui kolimisprotsess pihta hakkab, toob Põldsam vooliku ning ämbri ja hakkab akvaariumist sogast vett välja imema. Erinevalt rätikust ei tekita voolik krokodillis mingeid emotsioone.
Kell 19.30 on kõik ettevalmistused tehtud ja kolimis-show võib alata. Põldsam tõstab koos oma abilise Roman Ðiðkarjoviga akvaariumi ülemise klaasiderea eest ära. Nüüd kaitseb uudishimulikke kiskja eest vaid vähem kui poole meetri kõrgune klaassein. Aukartust tundes taandub kolimist jälgima tulnud publik ruumi kaugematesse soppidesse.
Eesliinile jäävad vaid Ðiðkarjov ja Põldsam. Nagu gladiaatorid seisavad nad seal, ühel käes võrk ja teisel krokodillile juba tuttav punane rätik. Niiluse tapjalooma hammasterea kõrval tundub see olevat üsna hale varustus.
Sõjaplaan näeb ette, et Põldsam heidab võrgu ümber krokodilli lõugade, misjärel Ðiðkarjov katab rätikuga looma silmad. Viimane on vajalik selleks, et krokodill ei näeks saaki haarata. Et krokodillil on kõht täis söödetud, võib loota, et kolimisprotsess kulgeb rahumeelselt.
Seetõttu ei ole sündmuskohale kutsutud ka meedikuid. Puuduvad ka ämbrid jääga, kuhu otsast rebitud jäsemeid külma panna. Põldsami sõnul leidub kindlasti kuskil plaastrit ja sidet, kuid sellest ei ole niikuinii tolku. «Vaja oleks þgutti ja karke,» pritsib Põldsam võllahuumorit.
Põldsami abikaasa Iris Põldsam keelitab küll meest kindaid kätte tõmbama, kuid krokodillitaltsutaja lööb käega. Sel hetkel pole veel teada, kas see on äkki tema viimane käega löömine.
Vastased mõõdavad üksteist veel kord pilguga, ja algab otsustav lahing. Võitlus krokodilli parema tuleviku eest. Paraku on tegemist äraspidise heitlusega. Põldsam ja Ðiðkarjov võitlevad krokodilli õnne eest, loom aga jonnakalt selle vastu.
Hoolimata kitsast manööverdamisruumist osutab krokodill visa vastupanu.
Looma poole heidetud võrk ei taba sihtmärki, ta sööstab sellele vastu ja rahmab heitja käest. Silmile heidetud rätikust vabaneb ta kiire pearaputusega, mida saadab võidukas sabalöök vastu akvaariumi klaasseina. Löök on nii võimas, et akvaarium vappub. Näib, nagu oleks krokodillil kaks paari lõugu. Pea üheaegselt viskub ta nii Ðiðkarjovi kui Põldsami poole.
Esimene lahing on kaotatud. Punane rätik vedeleb krokodilli lõugade kõrval rohekas vees, samas ulbib armetu võrguräbal. Lahingu vaheajal toob Põldsam harjavarre ja õngitseb püügiriistad veest välja.
Algab teine vaatus. Seekord õnnestub pärast mõningaid möödaheiteid rätik krokodilli pea ümber mässida. Põldsam haarab looma peast ja surub ta lõugu kokku. Ðiðkarjov üritab samal ajal kiskja võimast saba vaos hoida.
Meeletust pingutusest räägivad selget keelt meeste käsivartel paisunud lihased. Tundub juba, et krokodill on alistunud ja oma saatusega leppinud. Kuid ei, hetk hiljem viskuvad mehed akvaariumist eemale. Saatjateks krokodilli aplalt saaki otsivad lõuad ning pekslev saba. «Kurat, läks käest ära,» sajatab Ðiðkarjov.
Endiselt on sõjaõnn roomaja poolel. Teine lahing on kaotatud. Nüüd otsustatakse sõjaplaanis muudatusi teha.
Järgmine, eelmisest veelgi hullumeelsem plaan näeb ette looma sikutamist üle akvaariumi ääre põrandale. Seks tarbeks laotatakse akvaariumi ette laiali kile. Oht on selles, et üle ääre kistud röövloom võib välgukiirusel oma kihvad lüüa tülitegija säärde. Ja see pole koerahammustusega võrreldav.
Igatahes näeb plaan ette, et krokodill sikutatakse kile peale, misjärel rullitakse kile kähku kokku. Kes krokodilli kilesse rullima peab, jääb välja selgitamata.
Põldsami muretsev abikaasa keelitab veel kord Peetrit kindaid tooma, kuid mees otsustab kangekaelselt paljakäsi krokodilli vastu astuda.
Põldsam ja Ðiðkarjov haaravad uuesti krokodillist kinni, suruvad ta vastu akvaariumi põhja, misjärel Põldsam viskub akvaariumist eemale.
Ðiðkarjov jääb loomaga kahekesi ja üritab teda sabast sikutades üle akvaariumiääre tirida. Kui poleks oma elu eest võitleva vintskleva krokodilli kõikjale ulatuvaid verejanulisi hambaid, võiks vaatepilti isegi koomiliseks pidada.
Naljast on asi siiski kaugel. Ka Ðiðkarjovil ei jätku närvi lahinguülesannet lõpuni täita. Ta laseb krokodilli saba lahti, mispeale see lärtsatab akvaariumisse tagasi – vihasemana kui kunagi varem.
3:0 krokodilli kasuks. Loobutakse ka krokodilli põrandale sikutamise plaanist, sest see on liiga ohtlik – nii sikutajatele kui krokodillile. Viimane on olnud küll võidukas, kuid vastu akvaariumi seinu pekseldes ilmselt tõsiselt kannatada saanud.
Et tegemist pole lendkrokodilliga, ei mõjuks poolteise meetri kõrguselt põrandale maandumine talle kindlasti tervendavalt.
Valmistutakse neljandaks lahinguks. Selleks otsitakse välja Ðiðkarjovi suur must spordikott.
Plaan näeb ette, et poolteise meetri pikkune elukas tuleb nii sügavalt kotti toppida, kui on võimalik. Lõuad ees, soovitatavalt.
Veel mõnda aega on meeleheitlikku rabelemist, välkuvaid hambaid, hirmutavaid sabalööke vastu akvaariumi seina ja mäslevat vett. Seejärel saabub vaikus. Looma lõuad ja pool keha on kotti surutud.
Kuid marruaetud roomaja üritab ikka veel vastu hakata. Mehed hoiavad puhkides teda kinni.
Kuid ka kuueaastane krokodill on võitlusest räsitud ja väsinud. Enam ei jaksa ta vastu panna ja mehed söandavad ta akvaariumist välja upitada.
Kui krokodill nüüd ennast meeste haardest välja rabeleks, ootaks teda etendust vaatama tulnud külastajate jalgadest pidusöök. Õnneks loom seda ei tee. Ta topitakse aplausi saatel kähku uue akvaariumi ukse vahelt sisse. Veel mõni ähvardav katse kolijaid haarata, ja lüüasaanud loom taandub häbenedes oma uue kodu sügavustesse.
Kolijate ja kolitava napilt kümme minutit kestnud sõda jäävad meenutama segipekstud akvaarium, mudane põrand ja järatud harjavars. Meeste jäsemete kogusumma andis pärast lahinguid niisama suure summa kokku kui enne võitlust. Põldsami käsi on krokodilli sabalöögist siiski kriimustada saanud.
Samal ajal kui päevakangelane kössitab seina äärest varju otsides oma uues kodus, laseb ülejäänud seltskond pidusöögil hea maitsta.
Ðoki tõttu krokodill toidust ei hooli. «Nädal aega ta kindlasti ei söö, ta on õrna hingega elukas,» tõdeb Põldsam.